Aasta treeneriteks valitud ehk Albert Vollrati nimelise auhinnaga pärjatud Tallinna Kalevi juhendajad Aivar Anniste ja Daniel Meijel jäid Jalgpalligalal lõppenud hooaega meenutades endale omaselt tagasihoidlikeks. Mõlemale mehele teeb suurimat rõõmu see, et Tallinna Kalevit ei hinnata jalgpalliringkondades kõrgelt sugugi mitte ainult tänavu võidetud pronksmedalite, vaid järjepideva hea töö eest.

Soccernet.ee rääkis Kalevi peatreeneritega viimati 11. novembri pärastlõunal veidi pärast seda, kui hooaja lõpuvooru järel oli Kadriorus staadioni murul ja riietusruumis löödud rõõmutantsu. Toona jäid meestele ette pokkerinäod, sest ilmselgelt oli neil endalgi kordasaadetu seedimisega veel tegemist. Aga nüüd on hooaja dramaatilisest lõpust täpselt kuu aega möödas. Kas Estonia teatri laval näidatud videoklipid Kalevi ajaloolisest pronksivõidust ja üheskoos medalite kaela saamine tekitavad meestes ärksamaid emotsioone?

Aivar ja Daniel, palju õnne. Kas nüüdseks on teile kohale jõudnud, mis te ära tegite?

Anniste: Aitäh! Kohale on jõudnud, aga tunded on ikka sellised ... segased. Raske on kirjeldada. No ütle üks inimene, kes siiralt arvas enne hooaega, et me kolmandaks tuleme? Ei leia sellist inimest.

Meijel: Ma ütlen ausalt, mul ei ole endiselt mitte mingisuguseid emotsioone. Nii hästi läks ... aga õnnelik ei oska olla! Võid ju seada endale mingid unistused, mingid eesmärgid, aga kui need on nii kõrgelt üle löödud, siis on jube raske midagi öelda või mõelda.

Anniste: Kõige suurem rõõm on ikkagi klubi üle ja kuttide üle. Klubi jaoks on see ülitähtis.

• Intervjuu | Pronksised peatreenerid Meijel ja Anniste on pahviks löödud: kuidas midagi sellist sai üldse juhtuda?

Olete te tehtut nautida ka saanud või on mõte juba järgmise aasta peal?

Anniste: Eks ikka oleme nautinud. Veidi puhkame ja jaanuaris asume juba tööle. Või siis osad asuvad, võib-olla mitte.

Kas see natuke närib ka, et mõne mehega ei saa võib-olla koostööd jätkata?

Anniste: Seda ei ole. Kui mõni läheb ära, siis läheb ära. Hea meel, kui mõni noor saab sammu edasi teha. See ongi ju meie eesmärk klubina.

Meijel: Ma loodangi, et järsku ... Meil oligi ju nii, et meie võib-olla parim mängija Ramol [Sillamaa] sai välismaale. Ideaalis võiks üks veel minna. Noorem mees, kellel oleks tulevikus võimalus jõuda A-koondisesse või ükskõik kuhu. Aga vanemad mängijad tahavad ise kõik meie juures olla. See on juba suur tunnustus. Ja juurde tahavad ka tulla. Eelmisel aastal oli juba samamoodi, aga enne seda pole meie juurde kuskilt tahetud väga tulla. 

Nii et ääri-veeri käiakse juba uut hooaega arvestades Kalevi uksele koputamas?

Anniste: Seda on viimastel aastatel juba olnud, mitte ainult praegu. Juba enne eelmist hooaega oli päris palju neid tahtjaid. Tundub, et teeme midagi õigesti!

Meijel: Võin lõppenud nädala kohta öelda, et päeva polnud, kus ei olnud viite venda vähemalt - ma mõtlen Eesti mängijaid -, kes tahtsid teistest Eesti klubidest tulla. Ongi see, et mida sa vastad neile? Raske on vastata. Me pole ju nii kõvad vennad. Me oleme täitsa tavaline meistriliiga tagaotsa või keskmiku klubi, kellel lihtsalt õnnestus ühel aastal niimoodi korraldada. Kes selle üle lööb - ma ei teagi, kas kunagi mõni poolprofivõistkond veel medalitele mängib?

Noorte mängijate puhul on teil ilmselt topeltrõõm - kui keegi jääb, saab temaga tööd edasi teha, aga kui ta edasi liigub, on kiitus seegi.

Meijel: See on suuremgi tunnustus tehtud tööle, kui keegi saab välismaale ja võib-olla tulevikus A-koondisesse. Kindlasti suurem kui mingi koht meistriliigas või Esiliiga võit, ükskõik mis. Tulevikus on ju klubile suurem eesmärk see, et mängijad pääseksidki Eestist välja. Kui mõelda individuaalselt enda kui treeneri peale, siis mina ei oska niimoodi mõelda. Kuidas ma saaksin saada parema töökoha või midagi sellist - ma ei näe sellel mõtet. Tähtis on see, kuidas su meeskond tahab üheskoos õnnestuda ja võita. Ainult siis saab tulemust.

Saate te ise nüüd ka lõpuks korraks kuskile puhkusele sõita?

Anniste: Mina ei sõida.

Meijel: Mina lähen uuel nädalal, koos perega. Piletid said ammu ostetud selle arvestusega, et üleminekumängud oleksid möödas - siis ei lähe raha raisku! (Naerab.) Aga ega väga pikalt ei saa ära olla.

Millal töö uuesti käima läheb?

Anniste: Meeskond koguneb 4. jaanuaril.

Meijel: Aga trennid algavad meestel tegelikult juba homsest (tänasest - K. J. K.). Kõigepealt on kõigil vaja individuaalset tööd teha, siis saame kokku.