Premium liigas kaks aastat järjest neljanda kohaga leppinud Nõmme Kalju spordidirektor Argo Arbeiter kinnitab, et talvise komplekteerimise üks eesmärk on saavutada olukord, kus KTM-reegel enam esindusmeeskonnale peavalu ei valmista.
2022. aastal rakendub Premium liigas 10 aastat tagasi ellu kutsutud KTM-reegli järgmine faas, mille kohaselt peab algkoosseisu kuuluma ja läbi terve kohtumise platsil viibima vähemalt kaks seda staatust omavat mängijat.
Reeglit pikalt vastustanud Kaljul on eelmistel hooaegadel selle täitmisega olnud suuri probleeme. Nii 2020. kui ka 2021. aastal nägi olukordi, kus klubi tegi kohtumise 1. minutil vahetusi, et KTM-reeglit vormiliselt täita. Arbeiter märkis Soccernet.ee-ga vesteldes, et kuigi Kalju klubina ja ta ise samuti KTM-reeglit sellisel kujul ei toeta, pole neil muud varianti, kui seda järgida.
"Muudmoodi ei saa ju. Tantsida tuleb reeglite järgi sõltumata sellest, mida sa neist arvad. Ma saan KTM-reegli ideest aru ja see on üllas, aga minu silmis see praegu pärsib konkurentsi. Esiliigas oleks see superhea, aga kui mäng käib tiitlite ja raha peale, siis annab see mingites olukordades noortele teenimatult võimaluse põhikoosseisu pääseda, mis ei ole õige. Aga ma austan antud küsimuses ka erinevaid vaatenurki," sõnas Arbeiter.
Aga vaadates Kalju praeguseks sõlmitud lepinguid ja mängijaid, kes nende treeningul viibivad, on klubi KTM-mure leevenemas. Poolkaitsjale Nikita Komissarovile, kellega sõlmiti kolme-aastane leping, saab anda kunstliku KTM-staatuse. Sama kehtib treeningutel viibiva Artur Šarnini (seni Tallinna Legion) kohta.
Ning eelmise hooaja teises pooles Legionis pallinud Mihkel Ainsalu, kes samuti Kalju treeningutel kohal, on Kalju enda kasvandik ehk KTM. Eelmisel hooajal esindusmeeskonnas põhilist KTM-koormust kandnud Kaspar Paur, Alex Matthias Tamm ja Kaarel Usta on kõik klubis jätkamas. Seega olukord tõotab kujuneda varasemast oluliselt muretumaks.
Tõsi, tuleb rõhutada, et ei Ainsalu ega Šarnin, samuti mitte kolmas Kalju treeningutega liitunud senine Legioni mängija German Šlein praeguse seisuga veel lepingut alla kirjutanud pole. Vähemalt pole sellest teada antud. "Need kolm mängijat osalevad meie treeningutel ja vaatame jooksvalt, kuidas edasi liigume," märgib Arbeiter.
Kalju esindusvõistkond alustas uue peatreeneri Eddie Cardoso juhendamisel treeningutega, aga komplekteerimine pole lõppenud. Ringi vaadatakse nii kodu- kui ka välismaal. Eelmisel hooajal Kaljut esindanud leegionäridest jätkavad klubis Giannis Tsivelekidis ja Mihhail Babitšev, kes ei jää aga kindlasti ainsateks välismaalasteks.
"Läbirääkimised käivad. Meil on kindlad parameetrid, millele mängijad peavad vastama. Otsime täiendus eelkõige keskväljale ja edurivisse," sõnas Arbeiter ja lisas, et Eesti mängijate seas napib valikut. "Meie vajadustest ja nõudmistest lähtuvalt on valik suhteliselt piiratud. Ma ei näe, et praegu oleksid vabad sellised Eesti mängijad, keda meil vaja oleks."
Varasemalt kitsa koosseisuga läbi ajanud Kalju kavatseb 2022. aastaks rivistust laiendada. "Normaalne on olukord, kus igal positsioonil on kaks suhteliselt lähedase võimekusega mängijat. Teatud mööndusi tuleb teha, näiteks saab universaalse mängijaga mõnda positsiooni dubleerida. Aga pigem tahame treeninggrupi suuruseks ikka 25 kui 20 meest. Eks lähiaeg näitab, kuidas ideaalid ja tegelikkuse kokku õmbleme."
Treeneritetiimi lisandub veel kaks liiget
Lisaks meeskonna komplekteerimisega tegeleb spordidirektor Arbeiter ka treeneritetiimi täiendamisega. Peatreener Cardoso, tema abilised Kaido Koppel ja Alger Džumadil on paigas, samuti väravavahtide treener Sergei Lepmets, kes jätkab ka esinduse kolmanda väravavahina. Lisaks otsitakse fitness-treenerit ja videoanalüütikut.
Kontrast mullusega, kui Sergei Frantsevil olid abiks ainult Marko Kristal ja Lepmets, on selge, aga vähemaga pole Arbeiteri sõnul võimalik läbi ajada. "Tippmeeskonnal peab olema laiem staff kui Kaljul seni. Kõik nägid ja said aru, et muutusi on vaja. Keegi ei ela kinniste silmadega. Meistritiitli peale mängides pole võimalik seda pulli kolmekesi vedada, sest siis on vaja kuskilt kompromisse teha ning sel juhul tulemus kannatab. Edu nimel on vaja treeneritetiimil pühendada meeskonnale suur arv töötunde," sõnab Arbeiter.
2020 Kaljus pea- ja mullu abitreenerina töötanud Kristal ei ole küll esindusmeeskonna tiimi nimetatud, aga ei ole ka klubist lahkunud, vaid temaga peetakse läbirääkimisi. "Väga loodan, et jõuame positiivse lahenduseni," märkis Arbeiter.
Spordidirektor on praeguseks Kaljus toimetanud veidi üle kahe kuu, mis on möödunud kiirelt ja töiselt. "Olen senist protsessi väga nautinud. Õhkkond on mõnus ja töine. Olen senisega väga rahul," lausub Arbeiter.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta