Tegu on esimeste Euroopa meistrivõistlustega, kus osales ka Eesti koondis. Valiksarjas edu ei saavutatud, vaid kõik 10 mängu kaotati, väravate vaheks 3:31. Esmaosalejaid oli teisigi, sest seoses Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia lagunemisega oli UEFA liikmete arv kasvanud ja valiksarjas osales 33 asemel 47 koondist.

Ükski tippriik kvalifikatsiooni toppama ei jäänud. Nimekaim puuduja oli eelmise EM-i poolfinalist ja 1994. aasta MM-il pronskmedali võitnud Rootsi, kes jäi enda valikgrupis selgelt alla nii Šveitsile kui ka Türgile.

Valikgruppe oli kaheksa, aga jagatavaid pääsmeid 15 (korraldaja Inglismaa pääses ju otse peale), mis tähendas, et kaks kõige kehvema saldoga teise koha omanikku pidid play-off'is selgitama, kumb neist EM-ile pääseb. 1995. aasta 13. detsembril Liverpooli kodustaadionil Anfieldil peetud kohtumises alistas Holland tänu Patrick Kluiverti kahele väravale 2:0 Iirimaa.

16 riiki osales finaalturniiril esimest korda. Samuti nägid võistlusmäärused esimest korda EM-ide ajaloos ette, et võidu eest kantakse tabelisse kolm, mitte kaks punkti. Esimest (ja kahjuks mitte viimast) korda kehtis EM-il kuldse värava reegel.

Võõrustaja Inglismaa läks kodusele EM-ile, mis oli esimene nende võõrustatud suurturniir pärast võidukat 1966. aasta MM-i, vastu sloganiga "Jalgpall tuleb koju (tagasi)!" ehk "Football's coming home!", mis oli turniiri hümniks kujunenud vokaalinstrumentaalansambli Lightning Seeds laulu pealkiri.

Inglismaa alustas küll kobava 1:1 viigiga Šveitsi vastu, ent alistas siis Šotimaa 2:0 ja Hollandi 4:1, millega võitis A-alagrupi. Inglismaa juhtis viimast mängu juba 4:0, kui Kluivert 78. minutil hollandlaste auvärava lõi. Selle tabamusega kukkus konkurentsist Šotimaa, sest nii nende kui ka Hollandi väravate vahe oli miinus üks, ent löödud väravate arv andis eelise Hollandile.

B-alagrupis sai Lõuna-Euroopa jagu Ida-Balkanist, sest edasi pääsesid Prantsusmaa ja Hispaania, kunas toppama jäid eelmisel MM-il vastavalt poolfinaali ja veerandfinaali jõudnud Bulgaaria ja Rumeenia. C-alagrupis võitis soosik Saksamaa, aga teise kohaga üllatas Tšehhi, kes mängis teises voorus 2:1 üle Itaalia. Mõlemad meeskonnad kogusid neli punkti, aga paremus omavahelises mängus andis teise koha tšehhidele.

D-alagrupist pääsesid edasi Portugal ja Horvaatia, välja langesid Taani ja Türgi. Tiitlikaitsja Taani teekond sai sisuliselt läbi teise mänguga, kus Horvaatia neist Davor Šukeri vedamiselt 3:0 üle sõitis. Nelja aasta tagune maagia oli Taani meeskonna ümbert kadunud.

Play-off oli väga tasavägine, sest seitsmest mängust koguni neljas oli vaja võitja selgitamiseks penaltiseeriat ning ühes ka lisaaega. Veerandfinaalid algasid kahe 0:0 viigiga. Inglismaa alistas penaltitega 4:2 Hispaania ja Prantsusmaa 5:4 Hollandi. Saksamaa mängis 2:1 üle Horvaatia ja Tšehhi tänu Karel Poborsky legendaarsele väravale (kaarlöök 25-lt meetrilt üle Vitor Baia) 1:0 Portugali.

Väravate löömisega ei hiilatud ka poolfinaalides. Prantsusmaa ja Tšehhi jäid kuivale, penaltiseeria võitis 6:5 Tšehhi. Teises, Wembley'l mängitud poolfinaalis läks Inglismaa juba 3. minutil Alan Sheareri väravast juhtima, aga Stefan Kuntz viigistas 16. minutil. Lisaajal oli mõlemal võimalusi kuldse värava löömiseks (kõige parem neist Paul Gascoigne'il), aga vaja läks ikkagi penaltiseeriat.

Nagu esimeses poolfinaaliski, löödi esimesed 10 penaltit sisse. Aga siis eksis praegune Inglismaa koondise peatreener Gareth Southgate, kelle kehva penalti Andreas Köpke tõrjus. Andreas Möller tabas ja Saksamaa oli finaalis. Southgate ema olla pärast mängu ehtinglaslikul osavõtmatul kombel oma rusutud pojalt küsinud: "Miks sa seda ristnurka ei löönud?"

Finaali eel oli Saksamaa hädas vigastustega ja väidetavalt olla peatreener Berti Vogts küsinud varuväravavahtidel Oliver Kahnil ja Oliver Reckilt igaks juhuks, et millisel väljakumängija positsioonil nad end kõige mugavamalt tunneksid. Kahn ja Reck jäid siiski pingile, kust sekkus aga mängu ja otsustas EM-tiitli saatuse ära Oliver Bierhoff. Patrick Berger teenis ja realiseeris 59. minutil penalti, mis viis Tšehhi juhtima.

69. minutil saatis Vogts Mehmet Scholli asemel platsile Bierhoffi, kes lõi kõigest neli minutit hiljem viigivärava. Võitjat siirduti otsima lisaajale, mida oli mängitud viis minutit, kui Bierhoffi pealöök Tšehhi väravavahi Petr Kouba käte ja posti kaudu võrku jõudis. Kuldse värava reegel tähendas, et mäng oli läbi ja Saksamaa kolmandat korda Euroopa meister.

A-alagrupp: Inglismaa 7, Holland 4, Šotimaa 4, Šveits 1
B-alagrupp: Prantsusmaa 7, Hispaania 5, Bulgaaria 4, Rumeenia 0
C-alagrupp: Saksamaa 7, Tšehhi 4, Itaalia 4, Venemaa 1
D-alagrupp: Portugal 7, Horvaatia 6, Taani 4, Türgi 0
Veerandfinaalid: Hispaania – Inglismaa 0:0 (pen 2:4), Prantsusmaa – Holland 0:0 (pen 5:4), Saksamaa – Horvaatia 2:1, Tšehhi – Portugal 1:0
Poolfinaalid: Prantsusmaa – Tšehhi 0:0 (pen 5:6), Saksamaa – Inglismaa 1:1 (pent 6:5)
Finaal: Saksamaa – Tšehhi 2:1 (la, kuldne värav)