Harju JK Laagri lõpetas kaks nädalat tagasi kaheksamängulise kaotusteseeria 2:1 võiduga FCI Levadia üle, mis on igasuguse kahtluseta üllatustest kubiseva Premium liiga hooaja suurim sürpriis. Peatreener Victor Silva sõnul leiti tee paremate tulemusteni läbi tõhusama kaitsemängu, millele tuleb nüüd lisada ründavamaid kihte.
Pärast võitu Levadia üle teenis Harju punkti ka Nõmme Kalju käest, kui tuli välja kaotusseisust ja mängis välja 1:1 viigi. Keeruline seeria lõpetati reedel, kui kodusel Laagri kunstmurustaadionil saadi napp 0:1 kaotus FC Floralt. Tõsi, selles mängus Harjul reaalseid väravašansse polnud ja viik oli kaugemal, kui skoor viitab.
Aga see, et Premium liiga uustulnukal läheb duellis tiitlikaitsjaga keeruliseks, pole midagi üllatavat. Harju peatreeneri Victor Silva jaoks oli too kohtumine ikkagi selgelt positiivse varjundiga, sest näitas meeskonna sitkust. "Meie mängijate esitus oli väga hea, sest plaanist peeti kinni esimesest minutist viimaseni. Väga oluline, et meeskond saaks täpselt aru, kuidas soovime tulemusteni jõuda. Ning järgiks neid juhtnööre täielikult ja kogu aeg.
Muidugi on mäng Floraga teistmoodi, sest palli võitmine ja kontrarünnakule liikumine on selles kohtumises sageli väga keerulised ülesanded. Aga selleks tuleb vaimselt valmis olla. Vahel tuleb Premium liigas mängida teistsugust jalgpalli – kannatada, organiseeruda, vastu pidada, plaanist kinni hoida ja ellu jääda," sõnab Silva.
Kui olulist rolli mängisid selles valmisolekus kaks eelmist tulemust? Kas võit Levadia üle ja viik Kaljuga suurendasid meeskonna usku oma võimetesse?
Kindlasti oli neist positiivsetest tulemustest palju kasu. Vaatame natuke laiemalt – lõpetasime kolmemängulise seeria, mille jooksul olid vastasteks Levadia, Kalju ja Flora. Teenisime neist kohtumistest neli punkti. Kui keegi oleks meile kuu aega tagasi neist mängudest sellist saaki pakkunud, oleksime olnud väga õnnelikud.
Punktide teenimine valmistab suurt rõõmu, tõstab meeskonna motivatsiooni ja näitab, et oleme õigel teel. Seda on hädasti vaja, sest tabeliseisu mõttes meie olukord hetkel hea ei ole. Samas oleme kogu aeg uskunud, et suudame kaitsemängus võimekad olla. Ning selle kolme-mängulise seeriaga tõestasimegi, et oskame kaitses korralikult tegutseda.
Nüüd on vaja ka järgmistes mängudes seda head kaitset näidata ning lisada kvaliteeti palli valdamisel ja üleminekutes kaitsest rünnakule.
Levadia, Kalju ja Flora vastu tehtud esitused paistavad viitavat, et meistrivõistluste esimene ring kulus teil Premium liiga tempo ja standarditega kohanemisele?
Ma ei ütleks, et esimene ring aitas järgmisteks kohaneda. Pigem on küsimus vaimses valmisolekus, et meie lähenemine mängudele on varasemast mõnevõrra erinev. Rõhume rohkem kindlale kaitsemängule, mis aitab skoore tasakaalus hoida, mis omakorda tähendab, et oleme mängudes lõpuni sees.
Flora vastu tekitasime me võimalusi vähe, aga 90. minutil oli skoor endiselt 0:1 ja selline olukord tähendab, et kõik on võimalik. Esimeses ringis tegutsesime mõnel puhul palliga päris hästi, aga leidsime end Flora või Levadia vastu juba teises poolaja alguses mitmeväravalises kaotusseisus. Nüüd püsime mängudes lõpuni sees, mis annab meile eneseusku ja muudab mängud meiega vastase jaoks keerulisemaks.
Harju mängis veel 2019. aastal Eesti meistrivõistluste kolmandas liigas, kust roniti nelja järjestikuse tõusmise abil kõrgliigasse. Nende nelja hooaja jooksul võideti 116 mängust 81 ehk suisa 69,8%. 2019-2022 perioodi väravate vahe oli 350:159 ehk keskmiselt 3,01:1,37. Harju mängis ründavalt ja avatult, lähtudes 1960ndate Brasiiliat iseloomustanud ütlusest "meie lööme alati rohkem kui teie". Silva annab mõista, et Premium liigas nad samamoodi jätkata ei saa, sest siis oleks puur palle täis.
Kas see tähendab, et viiemeheline kaitseliin on süsteem, mida edaspidi vaikimisi kasutate?
Mitte tingimata. Vaatame ikka iga kohtumist eraldi. Flora jaoks see lahendus sobis, eks näis, kas sobib ka Kuressaare jaoks. Ühelt poolt annab viiemeheline kaitseliin meile tagapool rohkem turvatunnet, aga teisalt tuleb aru saada, et üks neist meestest on ääreründaja. Me mehitame liini erineva profiiliga mängijatega, et tõsta ka ründevõimekust.
Laagri kunstmurustaadioni väljakukatte tagasihoidlik kvaliteet on andnud omajagu jutuainet. Annab see teile eelise või mitte?
Laagri on meie kodu ning jalgpallis kehtib üldiselt reegel, et võistkonnad teenivad kodus rohkem punkte kui võõrsil. Miks peaks see siingi teisiti olema? Meil on keerulisem võõrsil mängida ja teistel meeskondadel omakorda keerulisem meiega siin Laagris vastamisi minna.
Küsimuse püstitusest saan ma muidugi aru, aga jalgpallis tuleb tingimustega harjuda. Kui siin on keeruline mängida, on siin ka keeruline treenida. Meie tegutseme siin staadionil igapäevaselt. Vastased kurdavad väljaku üle. Kas me peaksime sama tegema, sest me ju kogeme seda igapäevaselt? Ei, need on meie käsutuses olevad tingimused.
Tuletan meelde, et hooaja esimene mäng toimus paksus lumesajus. On nagu on. Nüüd ootavad meid muruväljakud, millest mõnesid kohtumiste eel ei kasteta. Need on superkuivad ja superaeglased. Ning vahel on ka muru pikk. Aga me ei kavatse kurta. On nagu on. Tasub jääda ikkagi positiivseks, sest negatiivsusesse on lihtne ära uppuda.
Kas sa isiklikult naudid Premium liigat?
Jah, see väljakutse on äge! Nii minu jaoks isiklikult kui ka terve meie klubi jaoks. Väljakutse on eelnevate hooaegade võrreldes hoopis teistsugune. Esiliigas mänginud jalgpallurid peavad meie juhendamisel harjuma Premium liigas kehtivate nõudmiste ja standarditega. See protsess on nauditav. Muidugi on nauding suurem, kui mängudest tulevad võidud.
Kas oled praegu liigakoha säilitamises kindlam kui hooaja alguses?
Hooaega alustatakse jalgpallis alati kõrgete sihtidega, mille täitumisse tol hetkel usutakse. Aga kuue-seitsme mängu järel oli meil tabelis üks punkt, mistõttu hakkasid tekkima kahtlused. See on asjade reaalne seis ja sellised tunded on täiesti inimlikud.
Aga kahtlemata need kolm viimast kohtumist – ka mäng Floraga, mis lõppes küll kaotusega, aga kus tegime soliidse esituse – tõstavad meie lootust ja eneseusku, et saame Premium liiga koha säilitamisega hakkama. Võitleme kindlasti lõpuni.
Meie klubi on töötegemise usku. Valmistumine mänguks Kuressaarega algas 15 minutit pärast lõpuvilet Floraga. Liigume edasi ühe mängu kaupa, proovime koguda võimalikult palju punkte ja Premium liigasse püsima jääda.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta