Uueks hooajaks Premium liigasse tõusnud Nõmme Unitedi mänguvormi ehib nii Apollo kui ka O'Learyse logo. Ei ole saladus, et klubile on tugevalt õla alla pannud mõlema ettevõtte omanik Ivar Vendelin (48), kel on klubiga ka otsene seos: tema poeg Tristan (18) on juba kolm aastat Unitedi esindusmeeskonnas pallinud.

• Lugu ilmus esialgselt detsembrikuu Jalkas.

Ivar Vendelin on sealjuures tegelikult hoopis tugeva korvpallitaustaga: nooruses mängis ta mitu hooaega Eesti korvpalli meistriliigas ning hiljem aastaid harrastajana esiliigas, kuuludes vahepeal ka korvpalliliidu juhatusse. Tuleb välja, et ka poja suunas ta esmalt just kossu juurde, kuniks too aga kannapöörde tegi.

Oled tegelikult varem olnud korvpalliinimene. Kuidas ja millal sai sinust jalgpalliklubi toetaja?
Nõmme Unitedi juurde sattusin juhuslikult, kui palusin kunagi ammu kaheksa-aastasel pojal Tristanil valida korvpalli kõrvale veel üks spordiala: kas jalka voi tennis. Olles ise pikemalt komandeeringus, sain enda üllatuseks teada, et Tristan valis hoopis jalka ja tennise ning loobus korvpallist sootuks!

Paljudel tekib ilmselt küsimus – kui Tristan ei peaks enam Unitedi eest mängima, kas sul jätkuks motivatsiooni ja tahtmist klubi edasi toetada?
Kui rääkida Nõmme Unitedi meeskonna tulevikust, siis on meil hetkel käimas kolmeaastane projekt, mille jooksul soovime klubi viia väikese kasvatajaklubi staatusest tugevasse ja jätkusuutlikku konditsiooni, et võidelda Premium liiga tugevamatega. Meie eesmärk ei ole mingil juhul võita iga hinna eest. Ka oma treenerite hindamiskriteeriumiks oleme seadnud klubi noormängijate arengu hooaja jooksul, mitte võidetud mängude arvu. Meie tuumikuks on poisid, kes on jalgpallihariduse saanud Nõmme Unitedi klubis juba pisikesest peale.

Mis puudutab Tristanit, siis seda, kui kaua tema Nõmme Unitedis mängib, ma ei tea, sest ta on keskkooli viimases klassis ja isa loodab, et ta läheb seejärel ülikooli väljaspool Eestit. Aga ta on suur poiss ja teeb oma otsused ise ja õigel ajal.

Milline näeb välja sinu ja Mart Poomi vaheline dünaamika? Tänapäeval kohtab ju väga harva seda, et sponsor on toetatava võistkonna või klubi juures passiivselt – enamasti soovitakse ka ise otsustes teatud määral kaasa rääkida.
Kui rääkida esindusmeeskonnast, siis seda juhib neljaliikmeline nõukogu, mitte Mart Poom või Ivar Vendelin üksi. Lisaks meile kuuluvad sinna Daniil Savitski ja Sten-Martti Merilai. Kindlasti räägivad kõik nõukogu liikmed klubi otsuste juures oma sõnaga kaasa ja otsused sünnivad üheskoos. Küll aga oleme algusest peale ajanud sellist rida, et ujume vastuvoolu kõigele sellele, millist jalgpalliharidust Eestis senimaani on pakutud. Üritame asju teha omamoodi ja mitte kuulata liiga palju kõiksugu "jalgpalliasjatundjaid". See, kas meie valitud kurss on õige, selgub tulevikus.

Kui palju raha ja aega oled viimaste aastate jooksul jalgpalli panustanud?
Nõmme Unitedil on palju asjalikke ja toredaid toetajaid. On lahe näha, et nüüd, kus klubi on kindlustanud koha meistriliigas, liitub neid meiega järjest veelgi.

Aega läheb sinna parasjagu, sest klubi on endiselt noor ja oleme võib-olla liikunud viimastel aastatel arengus isegi liiga suurte sammudega. See kõik tähendab, et klubi on pidevas muutuses ja väikesest Mart Poomi "pereklubi" struktuurist on jõutud järgmisesse faasi, mis tähendab juba professionaalsemat klubi, pikema visiooniga otsuseid ja paraku ka natuke suuremat bürokraatiat.

Viimase paari aastaga on United väljastpoolt vaadatuna teinud mitmes osas samme edasi ja muutunud veelgi professionaalsemaks. Kust leiate ideid ja eeskujusid, mida klubi arengus aluseks võtta?
Üritame teha asju teistmoodi, kui Eesti jalgpallis on siiani tehtud. Näiteks hakkasime juba kümneaastastele poistele tegema videoanalüüse ja neid treeningutel GPS-süsteemiga jälgima. Kaasasime nende juurde spetsialiste väljastpoolt jalgpalli ja muudki. Mardil on piisavalt kogemust ja kontakte välismaa tippklubides, kellelt õppida.

Tõite just klubisse noortetreeneri, kes töötas enne seda Saksamaa tippklubis Mönchengladbachi Borussias. Kuidas jõudsite just Thomas Maibaumini? Kas oskusteavet on plaanis klubisse veel tuua?
Thomase toomine sündis tegelikult heade asjade kokkulangemisena, lisaks oli meil olemas üks väga tugev lapsevanem, kes selle protsessi läbi viis. Aeg näitab, kuidas see end õigustab. Poistele on igatahes võimalus antud, nüüd peab igaüks neist end ise tõestama. Tore on ka see, et Thomase kaudu saavad tugevamad poisid minna jalgpalliharidust saama Borussia akadeemiasse.

Hooaja alguses hõigati välja, et klubi loodab kolme aastaga Premium liigasse jõuda. Lõpuks tuli välja, et see plaan osutus liiga tagasihoidlikuks – esiliiga võit kindlustati juba oktoobri alguses. Kas nii kiire edu tuli üllatusena?
Jah. Nagu juba ütlesin, ei hinda me meie treenerite tööd esmajärgus tabelikoha või võitude arvu järgi, vaid poiste arengu järgi. See, et tuli kohe esimene koht, on tore, kuid kui see oleks olnud mõni muu positsioon ja areng oleks olnud veelgi suurem, valiksin alati teise variandi.

Ma ei kujuta kuidagi ette Nõmme Unitedi meeskonda mängimas ükskõik mis liigas, kui enamik poistest ei oleks saanud jalgpalliharidust Nõmme mändide all. Selge see, et Premium liigas peame ka meie vaatama, millisele positsioonile mõni mängija juurde tuua, aga ka siin peavad olema kindlad kriteeriumid paigas. Eelistame tuua tagasi mõne klubi enda kasvandiku.

Tänavune hooaeg on Tallinna Kalevi ja Pärnu Vapruse puhul näidanud, et Premium liigas on võimalik väga korralikus konkurentsis püsida ka nii-öelda väiksematel klubidel.
Kahjuks ajapuudusel ma Premium liiga mänge vaadata ei ole jõudnud ja ei oska seda kommenteerida. Ma ei tea isegi seda, mis seisud seal on ja kes millisel tabelipulgal asub.

Klubidest meeldib mulle Paide, kelle strateegiast ja ärimudelist saan aru.

Kui palju tuleb Unitedil Premium liigaks meeskonda ja klubi veel täiendada? Mis võiks esimesel kõrgliigahooajal olla realistlik siht?
Kõigepealt vaatame oma poistele otsa, et aru saada, kes jääb, kes lahkub, kes läheb õppima, kes välismaale ja nii edasi. Siis vaatame, millistele positsioonidele meil mängijaid tarvis on. Eesti kõrgliigas mängib palju meie klubist sirgunud poisse, kindlasti eelistaksime nende tagasitoomist, kui keegi on huvitatud.

Samas ei hoia me ka kedagi kinni, kui on soov minna välismaale mängima. Hiljuti lahkus meie juurest väravavaht Gregor Pürg, 2005. aasta poiss, kelle müüsime Itaaliasse Venezia klubisse. Kindlasti oleks ta olnud meil järgmisel hooajal Premium liigas väga tugev tegija, aga otsustasime, et tema karjäärile oleks parim hetkel Eestist lahkuda ja välismaal läbilööki proovida, Itaalia on selleks hea koht. Kindlasti vaatame, mis pakkumised on laual Egert Õunapuu osas, ja teeme koos tema perega otsuse Egerti tuleviku kohta.

Kindlasti tahaksime anda järgmisel hooajal meistriliigakogemust juba ka meie 2008. aastal sündinud poistele. Arvan, et nad on selle auga välja teeninud – nad võitsid just U16 vanuseklassis Eesti meistritiitli. (Nõmme Unitedi U16 meeskond teenis 16 mängust 14 võitu ja kaks viiki ning edestas järgmist võistkonda lausa 15 punktiga – toim.).

Siis vaatame juba Eestist väljapoole. Kui toome kedagi väljast, siis on meil aga väga täpsed kriteeriumid paigas, milline see mängija olema peab.

Jällegi – meil ei ole mingit kohustust võita teatud arvu mänge või saavutada kindel koht kohe esimesel hooajal. Tahame mängida palliga ja järgida Nõmme Unitedi mängufilosoofiat, mida Vova Vassiljev koos oma abilistega on edukalt kogu selle hooaja jooksul täiendanud.

Mitte ükski pea ei lange, kui mängime ilusat jalkat ja poisid arenevad, aga lõpetame esimesel hooajal tabeli tagaosas. Meil on väga tugev peatreener ja head treenerid, kellel on loomulikult suured ambitsioonid, nii et proovime leida hea tasakaalu tulemuse ja arengu vahel.

Milline võiks Nõmme Unitedi klubi olla viie aasta pärast? Aga kümne? Mida soovite selle aja jooksul korda saata või millises suunas areneda?
Hetkel on meil paika pandud kolme aasta tegevuskava, viie ja kümne aasta oma veel mitte, aga tegeleme sellega. Tahame olla tugev ja iseseisev klubi, kes mängiks Nõmmel korralikul staadionil Nõmme kohalike fännide ees ilusat vutti.

Millised on sinu hinnangul hetkel Eesti jalgpalli kõige suuremad valupunktid, kitsaskohad?
Arvan, et kõige suurem mure on Eesti treenerite vähene koolitus. Maailma jalgpall on teinud viimase viie-kümne aastaga läbi tohutu arengu. Mäng ja treeningumeetodid, mängust arusaamine ja mängijate valik on viimase viie aastaga täiesti pea peale keeratud. Eesti jalgpallis, ka koondiste tasemel, jäädi sellest rongist paraku maha. Treenerid teevad otsuseid ja mängujooniseid endiselt selle järgi, mis pidas paika viis või kümme aastat tagasi, kuid see on jalgpallis paraku tänaseks juba kiviaeg.

Nii kaua, kuni Eesti treenerid ei õpi aastaid Euroopa klubides, ei saa asjad siin paremaks minna. Meil on väga asjalikke noori jalgpallitreenereid, kellel on tugev potentsiaal, aga paraku piirdub suurema osa jaoks eneseareng mõne koolitusega aastas. Treenerid tuleb saata välismaale ja tasuda nende palk, elamine, transport ja kõik muu – paraku võetakse Eesti treenereid klubidesse ainult tasuta vastu, keegi meid seal ei oota.

Jalgpalliliit on loonud klubidele noortetöö juhi stipendiumid, aga suurem osa klubidest kasutab seda meeskonna abitreeneri või treeneri palgakuluks. Selliselt paraku ei saa. Positiivset algatust, mille jalgpalliliit on teinud, tuleb nüüd kohandada, nõrgad kohad asendada ja lõpuni viia. Usku peab olema!

Jalka kõiki varasemaid numbreid saab lugeda siit.