Hooaja esimeses Kadrioru staadionil peetud murumängus teenis külalistiim FCI Levadia napi võidu Tallinna Kalevi üle. Matšijärgselt tõdes rohesärkide kapten Brent Lepistu Soccernet TV-le, et murukvaliteet oli väga kehv ning et neil polnud sugugi kerge tööpäev.

"Esimesed murumängud on alati sellised [keerulised]," seletas poolkaitsjana mänginud Lepistu. "Murukvaliteet oli väga kehv, kuid andsime endast parima. Väga raske oli palli kontrollida ja me ei löönud väga palju võimalusi ära. 1:0 oli täna maksimum."

Kuigi võit tuli alles viimasel hetkel penaltist, siis Lepistu ei tahtnud õnne tänada: "Tegemist polnud õnnega. Kui loome värava ees piisavalt teravust ning üks hetk vastane ära väsib ja vea teeb, siis pole see mitte õnn, vaid meie hästi tehtud töö."

Kapten tunnistas ka seda, et kuigi teise poolaja alguses aktiivselt rünnanud Kalev polnud just üllatav, siis neil oli ikkagi päris keeruline. "Ideaalsetes tingimustes me võib-olla ei laseks Kalevil nii palju variante tekitada. Siin on isegi kaitses pallipõrked ettearvamatud," ütles Lepistu. "Aga Kalev on väga tubli sats. Neil on ees väga teravad mängijad ning nendega pole lihtne. Täna ei olnud kerge."

"Nagu Eesti liiga on näidanud, siis ükskõik, kui raske mäng on, tuleb säilitada külma pead. Seda me ka tegime ning lõpuks nii-öelda õnn pööras ka meie poole," seletas mees seda, kuidas võit lõpuks ära võeti. "Eelmine aasta oli meil [kaitsega] palju probleeme. Oleme sellega aga palju vaeva näinud ja see on meie jaoks nüüd auasi. Taga peab ükskõik millal null olema. Hetkel oleme meistrid. Teeme tööd, et ka see aasta meistriks tulla."

"Eks see kaotus on ikka kibe," tunnistas Kalevi ründeäss Ats Purje. "Pidasime peaaegu terve mängu vastu ja siis lõpuks lüüakse ära. Mina isiklikult kaugelt ei näinud, kas [penaltiolukorras] oli viga või mitte, aga mis seal ikka. Levadial oli piisavalt võimalusi ja kui neid juba liiga palju tuleb, siis [väravatõenäosus} kasvab kogu aeg. Selles mõttes nad väärisid väravat."

"Meil olid kontrarünnakutes ka omad variandid, aga kahjuks polnud viimaste söötude ja löökidega piisavalt klassi täna. Eks selline muru oli nende jaoks raske ja ka meie jaoks raske. Kaitsta oli kindlasti lihtsam, aga rünnata oli seda raskem."

Teise poolaja alguses tekkis Kalevil lühikese aja jooksul mitu head võimalust, kuid staažikas Purje rääkis, et mingisugust suurt muudatust pausil ei tehtud: "Midagi erilist [vaheajal] ei olnud. Käisime lihtsalt põhiasjad üle. Pall jäi nende poolele liiga kauaks ja kuna sellel väljakul tuleb ikka vigu sisse, siis saime palli paar korda ära varastatud. Kahjuks jällegi ei suutnud ära lahendada. Panime [sööduliinid] korra kõrgelt kinni ja eks oligi raske välja saada."

Kalevi puhul on paistnud silma ebastabiilsus, et kui eelmine nädal kaotati Paidele lausa 0:7, siis täna saadi teiselt tiitlit jahtivalt tiimilt ainult 0:1 kaotus. "Tahaks öelda, et nooruse ülbus," põhjendas Purje taolist olukorda. "Kui hakkab hästi minema, siis tõusevad juba taevasse ära. Et, noh, kui läheb hästi, siis arvatakse, et see ongi juba normaalsus, aga tegelikult nii pole. Iga mäng tuleb nullist alustada, sajaprotsendiliselt keskenduda ja kõik mängu panna. Ainult niimoodi saab stabiilselt edasi minna."

"Kui läheme riietusruumi, siis võime pead püsti hoida ja rääkida sellest mängust. Kindlasti saab palju positiivset kaasa võtta. Aga tabelisse tuleb ikkagi null punkti juurde, kuid teised sõbrad korjavad vaikselt punkte. Eks me peame punkti peale ka mõtlema," tunnistas ründaja.

"Kindlasti tuleb järgmisesse mängu kaasa võtta kaitsefaasis toimunu. Saime vastased päris hästi ära markeeritud ning see on meil sellel hooajal üheks suurimaks probleemiks olnud. Tavaliselt pole me meestega korralikult kaasa läinud, aga nüüd me tegime seda. Plusspoolele jääb ka see, et me ei jätnud neile väga palju löögikohti."