Kui sai selgeks, et Jürgen Henn on Eesti A-koondise uus peatreener, ei pidanud olema hiromant mõistmaks, keda ta enda kõrvale esimeseks abiliseks soovib. Koostöö Joel Indermittega sujus Flora päevil niivõrd hästi, et olnuks patt seda mitte jätkata. 31-aastane Indermitte nendib ka ise, et niisugust pakkumist juba kõrvale ei lükka.
Ainsaks takistuseks võinuks saada see, et talvel Henni tuules Florast lahkunud Indermitte asus alles veebruaris tööle Eesti Jalgpalli Liidu tehnilises osakonnas. Need ametid tuleb tal praegu vähemalt mõneks ajaks pausile panna, kuniks on selge, palju A-koondis aega ja energiat neelab. Samas on selge, et Indermitte on valmis panema endast jalgpalli alati nii suure osa kui vähegi suudab, ja võib-olla natuke pealegi.
Soccernet.ee vestles Indermittega kaks päeva enne seda, kui uus treeneritetiim tegi Fääri saarte vastu eduka debüüdi, ning viis päeva enne Leedu alistamist ja Balti turniiri võitmist. Mõnigi tema ennustus on seega juba vähem kui nädalaga teoks saanud!
Joel, kui kaua sa jah-sõna jaoks mõtlemisaega võtsid, kui Jürgen abitreeneri kohta pakkus?
See tuli väga kiirelt. Olla Eesti koondise juures, olles ise Eesti spordi ja Eesti jalgpalli suur fänn - siin ei olnud vaja kaua mõelda. Eriti kuna kutse tuli Jürgeni poolt. Oluline on ju ka see, millele sa täpselt jah-sõna ütled ja millist asja sa ajama hakkad. Minu jaoks see käis kergelt.
Mille pealt teil on aastate jooksul selline usaldus ja klapp tekkinud, et ka temal ei olnud teist mõtet kui kohe sind kutsuda?
Ma arvan, et see on selline ... Ühtepidi see kõlab lihtsana, aga see on aeg. Ega me ju enne Florat teineteist väga ei tundnudki. Pean silmas seda aega, kui ma sinna treeneriks läksin.
See oli siis aastal ...
Mul on aastatega halvasti! Mina olin duublis, tema oli esinduses. 2018 igatahes sai ta peatreeneriks ja siis hakkasime juba koos tegema. Eks see ajapikku on tulnud, on ka nurki maha lihvitud ja teineteist paremini tundma õpitud. Mõistame, mida üks teiselt ootab ja milles teine on esimesest tugevam. Selle pealt on meie tööalane suhe olnud hästi toetav ja edasiviiv. Mõtleme ja põrgatame kogu aeg mõtteid, surume teineteist - heas mõttes! Mõlemal on suur võidutahe ja üldse tahe asju teha. Nii et mingite nurkade alt oleme väga sarnased, aga mingite asjade poolest ka väga erinevad.
Nii et me ei saa siin tegelikult rääkida mingist esimese hetkega tekkinud klapist?
Just. See on aega võtnud ja ajas kasvanud. Samas see, kuidas me mängu või mängijaid näeme, on küll see, milles me rääkisime kohe sama keelt.
Kas su ülesanded koondises hakkavad olema samad nagu Floras või erinevad need millegi poolest?
Küllaltki sarnased. Eks meil staff on veel uus ja peendetailid peame läbi rääkima. Aga suures plaanis on see sama - esimene abitreener, kes vastutab standardolukordade eest, koos Jürgeniga vastase analüüsi eest ja tegeleb kõige muuga, mis on toetav ja jooksev.
Arno Pijpersiga koostööd ei alusta sa ju ka nullist?
Jah, oleme olnud kõrvuti PRO-kursuse raames ja ka siis, kui tema oli Floras pealik ja mina olin duubli peatreener. Sellest ajast on side olemas. Ma usun, et see kombo meist kõigist on päris huvitav - kuidas me üksteist täiendame ja kellel on mida lauale tuua?
- Jürgen Henn: võib-olla mõnda aega on mõistetav, kui mängupilt ja tulemus ei liigu samas suunas, aga ühel hetkel peavad need olema seoses
- Mees, kes pole Eesti jalgpallist ära käinudki, on tagasi! Arno Pijpers: sain juba kuue aasta eest aru, et Henn on talent
Hüppame korra tagasi veebruarikuusse, kui sa alaliidus tööd alustasid. Vaatasin, mis ametid tollases uudises olid välja toodud - Arte jalgpalliklasside treener, poiste Harjumaa piirkondlike treeningute peatreener, tulevaste noortekoondislaste kaardistaja, treenerite koolitaja ... Kui palju sa nendest asjadest pead nüüd kõrvale jätma?
Alustuseks ma ütleks, et see kõik oli väga põnev ja äge! Näiteks kaardistada U14 poisse ja näha, millises seisus Eesti noorte jalgpall on ja kuidas seal asju paremini teha, oli väga huvitav. Samuti Arte juures, kus on noortekoondislasi. Aitasin seal luua paremat treeningstruktuuri ja keskkonda. Koolitustel sai mõtteid vahetada. Mul on väga hea meel, et ma sain seda kõike teha!
Kui sa küsid, kuidas edasi, siis praeguses seisus ametlikult ma nende asjadega ei jätka. Aga võib-olla kuidagi mingis rollis. See arutelu alles käib, sest kuna see kõik on nii värske, keskendusime praegu sellele, et las need jutud alles tulevad. Kindlasti ma tahaks koolituste osas millegagi jätkata.
Pluss võtame selle juurde, et sa teed ju ise ka PRO-litsentsi. Ööpäevas on teadaolevalt endiselt ainult 24 tundi ...
Just, jah! Mingid valikud peab tegema, et suuta kõiki asju, mida sa teed, hästi teha.
Kui lähedal see oli, et sinust oleks Florast lahkumise järel saanud hoopis mõne klubi peatreener? Oli see üldse käegakatsutav?
Ta ei olnud päris nii käegakatsutav, et ... Eks te olete ju ise rääkinud ja on mujalt meediast läbi käinud, et mingid jutud olid, aga lõpuks ei olnud see niivõrd teema. Ja nagu ma juba siis ütlesin, arvan endiselt, et on olnud hea mingeid asju kõrvalt jälgida ja lasta neil settida. Sellist aega mul varem polnudki. Seetõttu ma olengi väga ... õnnelik on vale sõna, aga ...
Rahul, et asjad on läinud nii, nagu nad on läinud?
Jah, võib just nii öelda.
Peatreeneri ambitsioon on sinus ju endiselt alles?
Kindlasti. Aga ma olen noor mees ja küll ma jõuan. Ei pea kuskile tormama, küll kõik tuleb omal ajal. Koondise juures saan nüüd hindamatuid kogemusi väga kõrgel tasemel, mis on väga suur privileeg ja väärtus. Selle üle olen küll väga tänulik.
Milline su enda treenerikreedo on? Sa oled olnud noortekoondistes, kus ka noorte arendamine on väga tähtis, aga A-koondis on midagi muud. Kuidas sa enda jaoks oled paika saanud selle, et ühelt poolt on vaja tulemust, aga teiselt poolt loeb ka see, kuidas tulemus tuleb?
See oleneb sellest, kus sa oled. Eesti kontekstis - ükskõik, kas sa oled Premium liiga tabelilõpus või noortekoondises või A-koondises, sa pead olema efektiivne. Lihtne oleks istuda ja pikka peksta. Aga ma usun seda ja võin ka oma noortekoondiste näitel kinnitada - eestlased oskavad jalkat mängida küll! Näitasime seda Floraga Euroopas, kogesin seda ise noortekoondises. Nüüd tahaks selle A-koondisesse ka sisse tuua. See peab olema segu paljudest asjadest, aga peab olema ka mänguline pool - et me üritame, proovime ja arendame. Mitte nii, et kannatame hambad ristis mingi tulemuse nimel. See ei vii meid ka kuhugi.
Kodumängul tahavad inimesed näha, et me lööksime peale ja lööksime väravaid. Selleni on vaja kuidagi jõuda. Kramplikult taga istudes seda ei juhtu. Ja see läheb kogu Eesti jalgpallini välja. Kas või noortejalgpallis - kas U17 Eliitliigas on see tulemus nüüd nii oluline? Või see, kuidas me neist mängijatest parima kätte saame?
Mis ilmselt teebki treeneritöö nii põnevaks.
Täpselt. Ja seetõttu ma usungi, et me saame ja oskame!
***
Joel Indermitte
- Sündinud 31 aastat tagasi 1992. aasta 27. detsembril Tallinnas.
- Kotkas Juuniori ja Flora kasvandikuna jõudis mängida esiliigas Valga Warriori, kõrgliigas Viljandi Tuleviku ja FC Viljandi ning Kuressaare ja Paide Linnameeskonna eest. Ühtekokku on Indermittel Premium liigas kirjas 154 mängu ja 11 väravat.
- 2014. aasta suvel siirdus ta Erasmuse programmi raames vahetusüliõpilaseks Andaluusia linna Granadasse. Lisaks õppimisele mängis Indermitte tugevuselt neljandas liigas ehk Tercera Divisionis Atarfe nimelises klubis, kus lõi debüütmängus kohe ka värava, ent vigastas tõsiselt põlve.
- Eestisse naasmise järel pakuti Indermittele treeneritööd ja nii otsustas ta ise tipptasemel mängimisele joone alla tõmmata. Aastail 2016-18 mängis ta veel II liigas Tabasalu eest, kuid keskendus siis täielikult uuele ametile.
- 45 korral eri vanuseklassides Eesti noortekoondist esindanud ja selle aja jooksul kolm väravat löönud Indermitte sai 2011. aastal kirja kaks mängu ka A-koondise eest. Toona arvati ta meeskonda Lõuna-Ameerika tuuriks, mille raames Eesti kohtus 20 000 pealtvaataja silme all Tšiiliga ja 25 000 silmapaari ees Uruguayga. Santiagos pääses Indermitte selliste Tšiili staaride nagu Alexis Sanchezi ja Claudio Bravo vastu mängu ligi pooleks tunniks, neli päeva hiljem Riveras Uruguay ässade Luis Suarezi, Diego Forlani ja Edinson Cavani vastu viimaseks kümneks minutiks.
- Aastail 2016-17 töötas Indermitte FC Flora duubelmeeskonna peatreenerina. 2018. aastast kuni mulluseni oli ta Jürgen Henni kõrval Flora esindusmeeskonna abitreener. Henn lahkus Florast mullu sügisel pärast klubiga neljandat korda Eesti meistriks tulekut, uue aasta esimestel päevadel sai selgeks seegi, et treeneritetiimis ei jätka ka kõigi nende nelja tiitli ajal Henni kõrval olnud Indermitte.
- Alates 2022. aastast kuni mulluseni juhendas Indermitte lisaks tööle Floras ka 2005. aastal sündinud noormeeste koondist.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta