EM-finaalturniiri play-off-faasi esimene suurmäng Prantsusmaa ja Belgia vahel oli täpselt selline, millist oleks oodanud. Ka tulemus kujunes selliseks, mida oleks oodanud. Aga kas prantslaste võitu oleks oodanud just selliselt, on iga inimese enda otsustada.

Düsseldorfis peetud matš oli meelelahutuslikust perspektiivist üpris igav, sest säärast pidu, mida pakkusid Hispaania ja Gruusia, püsti ei pandud, ent jalgpallilise poole pealt oli põnev. Huvitav oli jälgida, kuidas üks meeskond mängis palliga ja ründas, aga hoidis samal ajal kaitse lukus, ning kuidas teine kaitses väga kompaktselt ja distsiplineeritult ning panustas kontrarünnakute ja kiirete mängijate peale.

Säärast sorti etendus oli selline, mida oleks oodanud, sest ainuüksi pilguheit mõlema koondise viimaste aastate tulemustele ja praegustele koosseisudele reedab, et Prantsusmaa oli ja on ka edaspidi soosik ning Belgia autsaider.

Belgia, kelle kuldsest generatsioonist on alles jäänud ainult üksikud mehed - vana ja väsinud Jan Vertonghen ning üle 30-aastased Kevin De Bruyne, Romelu Lukaku ja Yannick Carrasco - pole pärast 2018. aasta MM-pronksi edukas olnud. Nimelt 2021. aasta EM-il piirduti veerandfinaaliga, aasta hiljem MM-il alagrupiga.

Prantsusmaal on seevastu ette näidata mitu superstaari - näiteks Real Madridiga liitunud Kylian Mbappe, Arsenali kaitseliider William Saliba, Atletico Madridi pallivõlur Antoine Griezmann ja nüüdseks juba Saudi Araabia keskväljasid domineeriv N'Golo Kante. Lisaks on prantslased näidanud suurturniiridel head mängu. Okei, 2021. aastal langeti kaheksandikfinaalis Šveitsi vastu, aga aasta hiljem kaotati dramaatilises MM-finaalis Argentinale.

Märkmed esimese poolaja võtmesündmustest:

• Griezmann lõi 10. minutil kasti otsast peale, aga nõrk ja kesine üritus veeres Koen Casteelsile sülle.
• Mbappe mängis 14. minutil karistusalas Theo Hernandeziga kokku ja lõi seejärel kõrge kaarega üle.
• Adrien Rabiot proovis 20. minutil kaugelt, kuid lootusetult üle.
• De Bruyne keerutas 24. minutil karistusala vasaku nurga juurest karistuslöögi värava peale, Mike Maignan tõrjus jalaga.
• Jeremy Doku tegi teravust ja söötis siis Lois Opendale, kes keeras Dayot Upamecano pealt maha ja söötis värava ette, kust kaitsja rikošeti järel lõi peale Carrasco, aga prantslane oli ees.
• Jules Kounde tsenderdas 34. minutil paremalt äärelt värava ette, kust Marcus Thuram lõi peaga mööda.
• Aurelien Tchouameni tulistas 39. minutil 25 meetri pealt napilt paremast ristnurgast mööda.
• Mbappe mängis vasakul äärel Dokust mööda ja söötis kasti otsa Tchouamenile, kes virutas kahe meetri jagu üle.

Esimene poolaeg kahe suure vahel üllatusi ei toonud - Prantsusmaa mängis palliga, 5-3-2 formatsiooniga kompaktselt seisnud Belgia istus kaitses. Prantslased sooritasid kolmveerandtunni jooksul kaheksa pealelööki, mitu neist olid ka ohtlikud, ent sel turniiril ise vaid ühe värava löönud koondis tulistas pidevalt mööda - raamidesse läks vaid Griezmanni pehme üritus, mis oli väravavahi jaoks väga kerge saak.

Et Belgial olid väljakul kiired ääreründajad (Doku ja Carrasco), ei riskinud Prantsusmaa kõrge pressiga. Vähesed korrad, mil 2018. aasta maailmameister survestas punasärkide kaitseliini, tõusid kuningriigi mängumehed väledalt rünnakule, ent ohtlikuks need ei kujunenud. Kiirelt ja sirgjooneliselt tõusti ka vasturünnakute ajal.

Kuigi Prantsusmaa oli ründavam, siis poolaja ärevaim moment oli just nende värava all, kui Maignan pidi De Bruyne tsenderdust tõrjuma. 

Märkmed teise poolaja võtmesündmustest:

• Mbappe tegi 49. minutil teravust, söötis seejärel Kantele, kes jätkas karistusala kaare otsa Tchouamenile. Real Madridi poolkaitsja lõi esimese puutega Wout Faesi rikošetist paremasse alanurka, aga Casteels tõrjus nurgalöögiks.
• Mbappe võttis 54. minutil vasakul äärel kaks belglast ette ja lõi kasti tagant peale, ent tugev üritus vuhises üle.
• Kounde andis 56. minutil terava söödu värava alla Mbappele, aga ründaja tehnika vedas alt.
• Openda võitis 61. minutil William Salibalt keskväljal palli. Pärast seda andis De Bruyne ideaalse läbisöödu liini taha tõusnud Carrascole, kes liikus värava peale ja lõi, aga tagant järele jooksnud Hernandez sättis jala üritusele ette.
• Griezmann jättis 69. minutil Tchouamenile, kes kõmmutas jälle 20 meetrilt täitsa üle.
• Vahetusest sekkunud Orel Mangala söötis 71. minutil Lukakule, kes lõi tugevalt, aga Maignan tõrjus.
• Keskkaitsja Saliba mängis 74. minutil Belgia karistusalas Dokust mööda ja lõi peale, aga kui eeltöö oli ilus, siis lõpetus jättis soovida.
• Mbappe lõi 78. minutil esimese puutega kasti joone juurest, aga pooleteise meetri jagu paremast ristnurgast üle.
• Dokult palli saanud De Bruyne lajatas 83. minutil kasti otsast raamidesse, Maignan tõrjus pommlöögi värava ette. Lahtise pallini jõudis esimesena prantslane, kes puhastas.
• Prantsusmaa lükkas 85. minutil Belgia kasti ümber söötu. Lõpuks jõudis pall ette Kantele, kes söötis Randal Kolo Muanile. PSG ründaja keeras Vertongheni pealt maha, lõi enda varba põrkest vastu Belgia kaitsja põlve ja sealt võttis pall suuna postide vahele - Vertonghenile omavärav, 1:0!

Teisel poolajal jätkus esimesel poolajal nähtu ehk Prantsusmaa ründas rohkem ja hoidis samal ajal oma tagala lukus, Belgia istus kompaktselt kaitses ja otsis variante läbi vasturünnakute. Prantslaste mänguplaan toimis ideaalselt, sest belglased olid teisel poolajal päriselt ohtlikud vaid korra, ning Prantsusmaa võitis. Jah, võiduvärav oli koba, aga jalgpallis pole vahet, kuidas sa skoorid, vaid on tähtis, et skoorid.

Prantsusmaa võttis selle turniiri teise minimaalse võidu ning tagas sellega koha veerandfinaalis, kus neile astub vastu Portugal või Sloveenia. Soccernet.ee tähelepanekud mängust:

1. Prantslased ei suuda skoorida, aga kas on üldse vaja?

Tänavuse suurturniiri suursoosik Prantsusmaa on senisest neljast mängust võitnud ja viigistanud kaks. Avamängus oldi 1:0 üle Austriast, siis triigiti 0:0 viiki Hollandiga ning viimases grupimängus viigistati 1:1 Poolaga. Seega Prantsusmaa kasuks on sel EM-il löödud kolm väravat, millest nad on ise löönud kõigest ühe - Mbappe penalti Poola vastu. Teised kaks tabamust on olnud omaväravad.

Samas ei saa öelda, et Prantsusmaa ei tekitaks olukordi. Nad pääsesid Belgia vastu löögile 19 korda ning mitmed neist šansidest võinuks parema õnne korral kulmineeruda väravaga, aga sihik oli ebatäpne - ainult üks löök läks raamidesse, kui Griezmann veeretas mängu alguses kasti otsast siseküljega Casteelsile sülle.

See on kahtlemata murettekitav, sest kui vastu astuvad suured ja võimsad koondised nagu Portugal (võimalik veerandfinaali vastane) või potentsiaalsed vastased poolfinaalis ehk Saksamaa või Hispaania, läheb kesise realiseerimise korral väga keeruliseks. Nii võiks vähemalt eeldada, sest sakslased on esimese nelja mänguga löönud 10, hispaanlased üheksa ja portugallased kolme mänguga viis väravat.

Aga prantslastel on võimas kaitse: neile on seni löödud kõigest üks värav ja see ka penaltist. Suurepärast kaitsemängu näitasid nad ka Belgia vastu, sest Belgia sooritas ainult viis pealelööki. Ja need vähesed võimalused, mis punasärkidel tekkisid, polnud eriti ohtlikud - kui välja arvata Lukaku löök, mille Maignan tõrjus kindlalt.

Nii et jah, Prantsusmaa rünnak on tömp, aga see ei pruugi osutuda nii suureks probleemiks, kui võiks arvata, sest nende kaitse peab. Ja nagu Manchester Unitedi legendaarne peatreener Sir Alex Ferguson on öelnud, siis rünnakuga võidetakse mänge, aga kaitsega võidetakse karikaid.

2. Belgia on Prantsusmaa alam

Prantsusmaa ja Belgia on nüüd suurturniiridel omavahel vastamisi läinud viis korda. Esmakordselt ristati mõõgad vutimaailma suurlaval 1938. aasta MM-il, siis võitsid prantslased 3:1. Järgmisena mängiti 1984. aasta EM-il alagrupis ning Prantsusmaa võitis 5:0, kaks aastat hiljem võitis Prantsusmaa MM-pronksimatši lisaajal 4:2. Viimati kohtuti 2018. aastal MM-poolfinaalis, selle mängu seis jäi sama nagu nüüd - Prantsusmaa võitis 1:0.

Kui tahta Belgia vaatenurgast leida midagi positiivset, siis viimased kaks tulemust pole olnud pakid. Muidugi raske uskuda, et see belglaste suunurkasid kergitaks.

Paul Pogba's in Düsseldorf to support Les Bleus 🇫🇷 pic.twitter.com/rdH1mhv2UB — B/R Football (@brfootball) July 1, 2024

3. Pogba tuli omasid toetama

2018. aastal Prantsusmaaga MM-tiitli võitnud Paul Pogba kuulus veel mõni aasta tagasi poolkaitsjate eliiti. Aga umbes nelja aasta eest algas tema allakäik ning kui ta siirdus 2022. aastal Manchester Unitedist tagasi Juventusesse, läks kõik untsu. Kahe hooajaga käis ta platsil vaid 12 mängus ning teenis kokku mänguaega kõigest 224 minutit. Tagatipuks sai ta sel kevadel dopingu kasutamise eest nelja-aastase mängukeelu, seega tõenäoliselt on 31-aastase prantslase karjäär läbi. Aga hea näha, et mees naudib elu ja elab omadele kaasa.

4. Mängu parim - Theo Hernandez

Prantsusmaa koondise vasakkaitsja Hernandez oli Belgia vastu hiilgav - sama võiks tegelikult öelda kogu Les Bleus 'i kaitseliini kohta. Aga selle auväärt tiitli saab endale siiski 26-aastane AC Milani mängumees, sest ta hoidis oma äärel asjad korras. Ka neis olukordades, kus Belgia parempoolne ääreründaja Carrasco pääses temast mööda, jõudis Hernandez talle järele ja viskas end viimasel hetkel oluliselt pallile ette - nagu näiteks 61. minutil. Lisaks pakkus ta teravust rünnakul. 

Prantsusmaa - Belgia  1:0 (0:0)
85. ov. Jan Vertonghen

Hoiatused: 14. Aurelien Tchouameni, 23. Antoine Griezmann, 24. Adrien Rabiot - 76. Jan Vertonghen, 76. Domenico Tedesco (peatreener), 90+3. Orel Mangala
Peakohtunik: Glenn Nyberg (Rootsi)

Prantsusmaa: Maignan, T. Hernandez, Saliba, Upamecano, Kounde, Rabiot, Kante, Tchouameni, Griezmann, Mbappe, M. Thuram (62. Kolo Muani).
Varus: Samba, Areola, Pavard, Mendy, Camavinga, Giroud, Dembele, Kolo Muani, Zaire-Emery, Fofana, Coman, Clauss, Konate, Barcola.

Belgia: Casteels, Theate, Vertonghen, Faes, Castagne (88. De Ketelaere), Onana, Openda (63. Mangala), Doku, Carrasco (88. Lukebakio), De Bruyne, Lukaku.
Varus: Kaminski, Sels, Debast, Witsel, Tielemans, Trossard, Lukebakio, Vranckx, De Ketelaere, Mangala, Bakayoko, Vermeeren, De Cuyper.