Premium liiga hooaega kõrgliiga noorima peatreenerina alustav Tartu Tammeka juhendaja Marti Pähn pakatab ambitsioonist. Samuti põnevusest, sest kuigi ametisse asus 34-aastane treener mullu juulis, on 2023 esimene hooaeg, mille eest ta Eesti kõrgeimal tasemel saba ja sarvedega ise vastutab.

"Olen selle võimaluse üle tänulik. Tammekasse tulin noortetreeneriks ja sain seejärel võimaluse juhendada U21 meeskonda. Selle teekonna käigus tegin endale selgeks, et mulle meeldib just tippjalgpall, millega kaasneb ühelt poolt vastutus, aga teisalt ka võimalus rakendada oma ideid nende mängijate peal, kellel see töö ka välja tuleb," sõnab Pähn.

Pähnist sai portugallase Miguel Santose mõnevõrra ootamatu taandumise järel Tammeka peatreener eelmise aasta juuli alguses, kui klubi oli teeninud 19 mänguga 18 punkti. Alles jäänud 17 meistrivõistluste mänguga lisandus 21 punkti ehk Pähni keskmine punktisumma (1,24 per mäng) oli 31% kõrgem kui Santose vastav näitaja (0,95).

Narva Transi ja Tallinna Kaleviga tekkinud võitlusest kohtadele 6.-8. väljus lõpuks võitjana just Tammeka ja peatreener vaatab tollele pool-aastale tagasi mõõduka rahuloluga. Suuri muudatusi ta ei teinud, sest ei näinud selleks vajadust, aga paraja annuse omi ideid sisse viis. Tulemused olid head, muuhulgas teeniti punkte ka Nõmme Kalju ja Paide Linnameeskonna vastu.

Samas möönab Pähn, et kõige kõrgema sordi pinget tal mullu taluda ei õnnestunud, sest väljakukkumine Tammekat kordagi ei ohustanud. Tabeliseis polnud kordagi nii keeruline nagu näiteks 2021, kui klubi pidigi Premium liiga kõlbulikkuse tõestamiseks üleminekumänge pidama. Mullune kuues koht tähendas õnnestumist. Mineviku saavutused ei maksa aga olevikus teatavasti midagi. Nüüd algab kõik taas nullist.

"Mulle ei meeldi kaotada. Pole vahet, kas U21 või esindusvõistkonna peatreenerina – tunne on sama. Tõsi, tähelepanu ja vastutus on Premium liigas suuremad. Mänguplaanide valikul olin konservatiivsem kui U21 meeskonda juhendades, kus tegu oli puhtalt mängijate arendamise protsessiga, mille käigus viskasime nad vahel teadlikult väga keerulistesse taktikalistesse olukordadesse. Nüüd on situatsioon teine. Mitmed mängijad – Teniste, Puri, Laabus, Aland – on Eestis mõistes ikka väga kogenud."

Tammeka mängib Eesti kõrgliigas alates 2005. aastast ehk alustab praegu oma 19. hooaega. Kui välja jätta 2007. aastal ühendklubina Maag Tammeka kogutud 62 punkti, siis on klubi punktirekord 2018 ja 2019 kokku saadud 49 punkti. "Eelmise hooaja Tammeka jaoks võinuks see rekord mängijate kvaliteedi mõttes jõukohane olla. Selle rekordi kättesaamine on treenerite ja mängijate teha. Ootan uut hooaega huviga," sõnab Pähn.

Jalgpallitreeneri peas leiduvate infopakettide ja ideede hulk on enamasti piiramatu, ent nende mängijateni viimisel tuleb olla ettevaatlik, kuna liiga suur doos võib selguse asemel kaasa tuua hoopis segaduse. Pähn rõhutab mitu korda, et talle meeldis eelmise hooaja lõpufaasis näidatud mängupilt, millele ta plaanib nüüd tasapisi kihte lisama hakata.

Peatreener usub, et kuna Tammeka meeskonna tuumik on säilinud, siis sujub see valutult. "Ma ei tunne, et olen hetkel liiga paljude valikute ees. Eks need hakkavad hiljem tulema. Kui meeskond lõplikult komplekteeritud, siis paneme paika täpsemad plaanid. Igasuguseid vigureid saab teha, aga nende jaoks peavad ka sobivad mängijad olema. Muutmine muutmise enda või valitsevate trendide pärast pole õige, sest töö on ju mängude võitmine."

Eesmärkidest ja ambitsioonidest rääkides märgib Pähn, et eelistab keskenduda käimasolevale ülesandele, mitte pikemale perspektiivile, sest viimane võib esimesega tegelemist segama hakata. "Olen väga teadlik, mis on endale seatud pikaajaliste eesmärkide ohupool – kui neid ei saavuta või piisavalt kiiresti ei saavuta, siis on see hoopis demotiveeriv. Ma ei mõtle ette, mida teen kolme aasta pärast. Mõtteaeg, tähelepanu ja keskendumine kuluvad praegusele väljakutsele ära.

Hooaja eel seadsin eesmärgid, mida teeme rohkem ja paremini ja läbimõeldumalt võrreldes eelmise hooaja lõpuga. Jalgpallis on rutiinid väga olulised. Ei ole võimalik, et täna tagasisidestan mängijaid, aga võib-olla kahe nädala pärast ei jõua seda teha. Eelmise hooaja lõpu staff'i suurus võimaldas anda võistkondlikku tagasisidet. Praegu jõuame liikuda ka liinide ja individuaalsele tasandile. Tundide kogus, mis sinna kulub, on väga suur. Kokkuvõttes – mu praegune eesmärk on teha 2023. aastal tööd võimalikult hästi. Tsiteerides Indrek Koserit: tee häid asju ja sinuga juhtuvad head asjad.

Minu praegune ambitsioon on teha Tammekaga klubi kõige parem hooaeg. Kui seda suudame, liigume nii klubi kui ka meeskonnana lähemale sinna, kuhu me tahame jõuda. Tammeka ambitsioon ei ole mängida 5., 6. või 7. koha peale. Tahame Eesti tipule ikka lähemale jõuda. Ja nagu heale klubile kohane – karikasarja võita. Lihtsalt lootes ei juhtu aga midagi, vaid tuleb ise asju paremini teha."

Tammeka kõige parem hooaeg, nagu eelpool selgitatud, tähendaks viiendat kohta ja vähemalt 50-punktilist lõppskoori. Ehk 2022. aastaga võrreldes tuleks lisaks senistele rivaalidele selja taha jätta ka FC Kuressaare ning koguda 11 punkti (st kolm võitu ja kaks viiki) rohkem. Kahtlemata liigituks säärane tulemust (suureks) õnnestumiseks, sest vähemalt praeguse seisuga on meeskonnast lahkunud tubli ports karastunud mängijaid (nt Gerdo Juhkam, Sander Kapper, Henri Välja).

Aga nagu Pähn isegi märkis, siis pikemas plaanis Tammekat 5. koht ei rahulda. Oleme ausad, Eesti jalgpallis pole keegi unustanud Tammeka tegevjuhi Kristjan Tiiriku poolt 2017. aasta alguses ERR-i otse-eetris välja käidud vekslit, et "2020 mängib Tammeka medalitele". Midagi säärast pole nähtud, sest Tammeka on olnud lähemal ülemineku- kui medalimängudele. Kauaoodatud Tartu jalgpalli läbimurret pole näha, sest Premium liiga esinelik jääb endiselt kaugele.

Miks nii? Vastab Tartu jalgpallist maast madalast läbi imbunud Marti Pähn, kes on juhtumisi hetkel ka linna esindusmeeskonna peatreener: "See on hea küsimus ja ükskõik mida vastan, panen end rünnatavasse positsiooni! Meil ei ole medalit – nõus. See on fakt. Tammekale mõeldes on selle saavutuseni jõudmine realistlik pikas või poolpikas plaanis.

Eesti eluga käib kaasas, Tartuga vast veidi vähem, aga siiski, et klubipilt on meil päris Tallinna-keskne. Kui tahame andekaid või potentsiaalikaid või juba medalite peale võitluseks valmis mängijaid siia meelitada, on kuludel koefitsient kohe juures. See on üks pool.

Mida saame ja tahame paremini teha, puudutab meeskonna ülesehitamist. Näiteks võib-olla oleme välismaalaste osas teinud liiga ühe hooaja plaanis otsuseid – toonud siia kellegi aastase lepinguga, kellelt saame kätte selle, mida tol hetkel vaja. Aga siis ta lahkub ja meeskond sammu edasi ei tee.

Dave Addy on hea näide – väga äge vend riietusruumis, kõva CV-ga, aga tema lahkumise järel alustame selle positsiooni arendamisega uuesti. Proovime liikuda sinna, et toome siia nooremaid ja suurema potentsiaaliga välismaalasi. Ning mitte üheks aastaks."

Tammeka konkurentsivõime tõstmiseks sõnastab Pähn kolm meedet, mille rakendamine looks eeldused esinelikule lähemale nihkumiseks. "Esiteks peame kõvasti tõstma seda, kui palju me oma meeskonna potentsiaalist välja mängime. Teiseks sõltub tulemus meie poolt loodud tingimustest ehk kas me suudame näidata, et ka Tammekast on võimalik välismaale siirduda? See aitaks klubisse tuua ambitsioonikamaid jalgpallureid. Kolmandaks asjaoluks on taustajõud. Kui palju suudame sinna investeerida. Järk-järgult ehitades pole medalimänguni jõudmine võimatu, aga nipsust see ei käi."

Kusjuures nimetatutest kolmanda asjaoluga on võimalik teatud määral tasandada ka vajakajäämist pakutavas palganumbris. "Kui mängijate ja treenerite poolt treeningul loodav keskkond – või moodsas keeles vibe – on nauditav, siis see on argument. Oluline, et mängijatel oleks hea olla. Aga see ei tähenda mugavat olemist. Jõuamegi tagasi potentsiaali väljamängimiseni, mille jaoks on vaja tekitada mängijates sisemine põlemine."

Just selle sisemise põlemise tekitamise võime on peatreeneri ameti kõige salapärasem osa. Ühestki õpikust seda ei õpi ja kedagi kopeerides asi ei toimi. Iga treener peab leidma isikupärase stiili ja hoiaku ning selle siis ka võistkonnale usutavalt maha müüma.

"Olen väga seda meelt, et treener saab olla ka hea inimene. Ei pea lärmama ja inimesi igale poole saatma. Karisma kehtestamise meetodid on erinevad. Ma ei karju eriti. Ma arvan, et ei ole seda tehes usutav," kirjeldab Pähn oma stiili. Ja lisab siis: "Samas liigse leebuse oht on olemas. Nii et vahel ma karjun ka."

Marti Pähn

Sündinud: 21. jaanuar 1989
Mängijakarjäär: 2006-08 Tammeka ridades 26 mängu Premium liigas, seejärel Esiliiga ja madalamad liigad
Treenerikarjäär: 2017-2021 Tammeka U21 peatreener, 2022 Tammeka abitreener, 2022-… Tammeka peatreener