Arno Pijpersi nimi ei vaja Eesti jalgpallis eraldi tutvustamist. Ligi veerand sajandit tagasi siiakanti saabunud, aastail 2000-2004 Eesti koondist ning suure osa sellest ajast paralleelselt ka FC Florat juhendanud 65-aastane hollandlane on nüüd jälle Eestis, tegutsedes rahvuskoondise uue peatreeneri Jürgen Henni abimehena. Või mis jälle, kui Pijpers ise teatab rõõmsalt, et pole õigupoolest kunagi ära olnudki!

Arno, tere tulemast tagasi! Kuigi Eestist vaadates on pigem tunne, et sa ei olegi siit lahkunud.
Jah, ega ei lahkunud tõesti. Võib-olla siis, kui peatreeneri ameti maha panin, aga ega see ka kaua ei kestnud. Olen käinud siin PRO-kursusi läbi viimas, aidanud Janno Kivisilda alaliidu tehnilise direktori töös. Siis käisin korraks ära, aga seejärel kutsus Flora mind uuesti. Ja PRO-kursuste tõttu on mul Eestisse pidevalt asja olnud.

Oma peas ei ole ma seega ära läinudki. Olen Eestiga pidevalt sidet hoidnud - nii üldises plaanis kui ka jalgpallialaselt.

Aga kui nimetame seda ikkagi naasmiseks, siis põhiküsimus: mis pani sind nii otsustama?
Ilmselge on ju see, et olen Jürgeniga varem koos töötanud, seda nii Floras kui ka treenerikursustel. Seejärel hoidsime pidevalt jalgpallialaselt ühendust. Jürgen on mul korra isegi Prantsusmaal külas käinud, et minu ja mõne mu nimeka jalgpallialase kolleegiga asju arutada. Jalgpalliteemadel oleme vahepealsete aastate jooksul pidevalt suhelnud.

Need jutud pole ilmselt olnud niisama kahe sõbra jutud jalgpallist - kui palju ta on selle aja jooksul konkreetset nõu küsinud?
Peamiselt kogemuste põhiselt. Kui viimati Floras käisin (Pijpers aitas 2018. aasta kevadsuvel Florat euromängude ajal - K. J. K.), siis just sellepärast, et nad tahtsid noore meeskonna ja noorte treenerite kõrvale kedagi kogenumat. Jürgen ja Joel [Indermitte] olid meeskonna üle võtnud ning mina pakkusin kogenud pilku - täpselt nagu ka nüüd.

Nii et Jürgeni isik oli üks peamisi põhjuseid, miks selle pakkumise vastu võtsid?
Jah. Eks ma olen ju ka mitme teise treeneriga koostööd teinud, aga meie side oli väga otsustav. Tunnen Jürgenit hästi, meie iseloomud klapivad. See on ülimalt tähtis.

Kuidas erineb see Jürgen, kes jäi sinust 2018. aastal Florat juhendama, praegusest?
Minu silmis oli ta  juba siis väga andekas. See puudutab tema töökultuuri, isiksust, mängijate kohtlemise viisi ... Ta suhtles mängijatega väga vabalt. Kõik see jäi mulle kohe silma. Jagasime mingeid nägemusi, minu lahkumise järel võttis ta meeskonna üle ja kasvatas nad väga edukaks.

Ent jalgpallitreeneri ametis mängib olulist rolli ka kogemus. Seda on Jürgen nüüd saanud viimaste aastate jooksul koguda ja võtab koondise üle väga olulisel hetkel.

Milles Jürgeni talent juba toona eeskätt väljendus?
Selles, et ta oskab meeskonnast tulemuse kätte saada. Ja ta teab, kuidas taktikaline lähenemine meeskonnani viia. Mõni treener on meeskonna ülesehitamises ja treeningute läbiviimises väga hea, kuid ei suuda tulemust teha. Teine ei taha ehitustöös üldse osaleda ja soovib töötada valmis materjaliga. Näiteks Hollandis tegin kaua koostööd Dick Advocaatiga, kes ütles alati, et meeskonna ehitamine pole tema rida. Jürgenis segunevad need kaks poolt väga hästi.

Ütlesid, et oled Eesti jalgpalliga kursis püsinud, aga kui süvitsi sa oled saanud selle aja jooksul minna, et kõigi mängijatega vajalikul määral kursis olla?
Siin on olnud väga palju kasu PRO-kursusest, sest seal kasutame ju analüüsiks nii Premium liiga tippmänge kui ka koondise kohtumisi. Lisaks oli mul õnne näha mitut U21 koondise olulist kohtumist. Ja kui käisin 2012. aastal Eestis peetud turniiri eel abiks U19 koondisel, siis sealtki on mõned mängijad praeguseks A-koondises! (toona esindasid Eestit praegustest püsivatest A-koondislastest Karol Mets ja Artur Pikk, meestekoondisesse on tollasest valikust jõudnud ka Brent Lepistu, Hannes Anier ja Andreas Raudsepp - K. J. K.).

Nii et üldteadmised meeskonnast on mul olemas, ehkki pean ütlema, et eriti mõned noored on mul nii-öelda kahe silma vahele jäänud. Olen küll näinud neid mängimas, aga mitte süvitsi analüüsinud. Nendega pean end veel kurssi viima. Aga nad on ka koondises uustulnukad, nii et kogu treeneritetiimil seisab ees sama ülesanne, et nende tugevaimad kohad üles leida.

Jalgpall muutub tänapäeval väga kiiresti. Kas ja kuidas sa jõuad end selle kõigega kursis hoida?
Siin on jällegi kõvasti abiks PRO-kursus. Ma pean ju kõiki suuri arenguid jälgima, kuidas ma muidu neid kursusi läbi viiksin? Ja mul on endiselt head sidemed päris mitme treeneriga. Muide, samamoodi nagu ma hakkan nüüd aitama Jürgenit, aitasin eelmisel aastal näiteks ühte Hollandi treenerit. See käis tagaplaanil, keegi ei teadnud sellest avalikkuses. Aga nutikad treenerid oskavad paluda, et neid vahel kõrvalt jälgiksin. Usun ... ei, olen kindel, et käin ajaga kaasas!

Milliseid mõtteid Eesti koondise viimase aasta käekäik on sinus tekitanud?
Jällegi, olen tänu kursustele koos noorte Eesti treeneritega koondise mänge kõvasti analüüsinud. Ja olen märganud paari päris suurt probleemi. Näiteks mõni mäng oli mängijate jaoks nii raske, et neil läksid ülesanded meelest. Ütleme nii, et professionaalses plaanis nägin vigu, mida on aeg hakata nüüd parandama!

Kuidas sa selles treeneritetiimis enda rolli defineeriksid?
Ma ei teagi, kuidas seda täpselt nimetada. Tuleb mingi uus tiitel välja mõelda! (Muigab.) Aga ütleme siis nii, et ... Inglise keeles äkki senior coach ehk vanem treener, kes on juba seda tööd teinud ja toob selle põhjal kogemust.

Võib öelda ka nii, et minu eesmärk on esitada Jürgenile ja Joelile küsimusi, mille kaudu nemad saaksid meeskonda edasi arendada. Mida sa arvad sellest, mida tollest? Ja kuidas see meeskonnani viia, on juba nende teha.

Seega - panna nad mõtlema?
Võib-olla just nii, jah. Aidata neil enda kogemuste põhjal mõelda.

Oled juba olnud koondise peatreener, aga töötanud ka klubidega. Jürgenil koondisekogemust pole ja ilmselt oled nõus, et need kaks ametit on väga erinevad ...
Jaa!

... aga mida soovitaksid Jürgenile uues olukorras, kus peatreener ei pruugi enne järgmisi mänge meeskonda kuu või kaks koos nähagi?
Muidugi, see on tähtis külg. Aga samas usun, et Jürgen tunneb mängijaid väga hästi. Suur pluss on see, et ta on paljudega neist koos töötanud. Väga paljud koondislased juba teavad, mida ta neilt tahab. Nii et see klõps mängijate ja treenerite vahel peaks käima väga kiiresti.

Tõsi, et koondisetreeneri jaoks on tähtis vaid üks - pead viima oma meeskonna võimalikult kiiresti heade tulemusteni. Klubitreeneril on mängijate arendamiseks palju rohkem aega. Ka meie tahame juba paari päevaga Fääride vastu tulemusi näha. Aga selline see töö ongi, et asjad tuleb ära teha väga kiiresti.

Mida sa Jürgenile ja mängijatele esmajoones ütleksid?
Ega ma mängijatega ei räägigi.

Üldse mitte?
Ei noh, kui vaja, siis ikka! (Naerab.) Aga see peab ikkagi käima Jürgeni kaudu. Kui midagi väga olulist näen, arutan seda treeneritega. Kui nemad leiavad, et see info on vaja mängijatele edasi anda, siis muidugi annan. Jürgen ja Joel on mängijatega tihedalt seotud, neil on parem võime mängijaid suunata. Mina suudan paremini suunata treenereid.

Hakkad sa mänge vaatama treeneritepingilt või tribüünilt?
Hetkel arvan, et pingil ma istuma ei hakka. Aga me pole seda veel lõplikult paika pannud. Eks paistab, kuidas omavahelise suhtluse kõige paremini paika saame. Mulle endale tundub, et kui saaksin mängust kõrgelt tribüünilt "helikopteripildi" ette, oleks see kõige parem. Näis, kuidas asjad paika loksuvad.

A-koondise juurde naasmine toob su jaoks kindlasti kaasa ilusaid mälestusi?
Eestisse tulla on mulle alati meeldinud. Ma olen ju siiani seotud ka uue PRO-kursusega ja selle seltskonnaga on olnud rõõm koos töötada. Kui ma nii ei tunneks, poleks tööl mõtetki!

***

Arno Pijpers

• Sündinud 65 aastat tagasi 1959. aasta 21. aprillil Rotterdamis.
• Alustuseks tegi Pijpers treeneritööd nii kodulinna klubis Excelsioris, Gouda Olympias kui ka Hollandi Jalgpalli Liidu juures. 2000. aasta mais viis ta Hollandi U16 koondise, kuhu kuulusid näiteks Robin van Persie, Rafael van der Vaart, Klaas-Jan Huntelaar ja John Heitinga, Euroopa meistrivõistlustel pronksmedalile.
• 2000. aastal saabus ta Eestisse ning asus juhendama korraga nii Eesti koondist kui ka FC Florat. Klubi tüüri andis ta 2004. aastal üle Janno Kivisillale ja koondise kaasmaalasele Jelle Goesile. Eesti koondis võitis tema käe all 55 kohtumisest 16, viigistas 14 ja kaotas 25.
• Pijpers põikas tagasi kodumaale, kus oli ametis Utrechti klubi tehnilise direktorina. 2005. aastal palgati ta Kasahstani koondise peatreeneriks ja selles ametis püsis ta 2008. aastani. Juba tuttava mustri järgi juhendas ta 2006. aastal ka sealset tippklubi Astanad, viies nad Kasahstani meistriks. Aasta hiljem jõudis Pijpers tegutseda ka euromängudeks valmistunud Alma-Ata treeneritetiimi konsultandina.
• Pärast tööotsi Peterburi Zeniti duubelmeeskonnas ja kodumaal Willem II peatreenerina (viimases ametis oli Pijpers vaid üheksa mängu jagu) naasis ta 2011. aastal Eestisse, hakates tööle alaliidu tehnilise direktorina. 2012. aasta kevadel võttis ta vastu koduseks finaalturniiriks valmistunud U19 koondise peatreeneri ameti, kuid Eesti pidi tugevas alagrupis leppima Portugali, Kreeka ja hilisema võitja Hispaania vastu kolme kaotusega.
• 2013. aasta suvest 2014. aasta kevadeni töötas Pijpers jälle Kasahstanis, tüürides sealses kõrgliigas Tarazi klubi.
• 2017. aastal naasis Pijpers Florasse, alustades taas tööd klubi peatreenerina. Hollandlane viis meeskonna neljandat korda Eesti meistriks, lahkus hooaja lõppedes isiklikel põhjustel kodumaale, kuid naasis 2018. aasta suvel, sest Flora vajas euromängudeks PRO-litsentsiga kogenumat treenerit. Pijpers oli ametis suve lõpuni, siirdudes seejärel tagasi kodumaale.
• Lisaks on Pijpers töötanud Eestis aastaid treenerite koolitajana. 2008. ja 2012. aastal oli ta vastavalt koos Jelle Goesi ja Urmas Kirsiga PRO-kursuse juhendaja, 2017. ja 2020. aasta lennus - viimase lõpetas ka Jürgen Henn - aga mentori rollis. Praegune PRO-kursus, kus Pijpers on taas üks juhendajatest ning mille raames omandab treenerilitsentsi Joel Indermitte, peaks lõpetama käesoleva aasta lõpus.
• Saavutusi treenerina: neli Eesti meistritiitlit Floraga (2001, 2002, 2003, 2017), Kasahstani meistritiitel Astanaga (2006), U16 EM-pronks Hollandiga (2000).

Koondise uute treenerite üle arutleti pikalt ka taskuhäälingu "Pikk ette (ja ise järele)" värskeimas episoodis (alates 23:10):