Talvel Austria kõrgliigasse suundunud Rahel Repkin ja Mari Liis Lillemäe said poole hooajaga kogemuse, millel olid plussid ja miinused. Eestlannadel ei õnnestunud Innsbrucki Wackerit väljalangemisest päästa ning hooaja jooksul vaid kaks võitu saavutanud naiskond pallib tuleval hooajal esiliigas.

25-aastane Repkin ja 23-aastane Lillemäe lõid Wackeriga käed veebruaris. Eesti koondislased olid koheselt põhimängijad, kuuludes liigahooaja teises pooles algrivistusse kõigis üheksas kohtumises ning tegid neist kaheksas (ehk kõigis peale viimase) täismängu.

Mullu vastavalt Tartu Tammekat ja Tallinna Florat esindanud Repkini ja Lillemäe jaoks oli Austria klubi esimene välistiim Euroopas. Kuigi üldpildis jäid eestlannad kogetuga rahule, ütlesid mängijad Soccernet.ee-le antud intervjuus, et nad otsivad uut koduklubi.

Hooaeg on lõppenud ja ees ootab koondisemäng. Mis tunded teid valdavad?
Lillemäe: Tore on koondises tagasi olla.

Repkin: Jah, üks huvitav poolaasta on nüüd selja taga.

Lõpptulemus jäi teil klubiga nukraks. Kuidas see teie praegust emotsiooni mõjutab?
Repkin: Lõppeesmärk jäi meil küll täitmata, aga kaua ei saa selle peale enam mõtlema jääda. Reedel ootab meid ees tähtis mäng.

Te olite Austrias pool hooaega. Milliseks see kogemus teil kujunes?
Repkin: Teine poolaasta oli parem kui neil ilma meieta esimene. Mitte, et asi oleks meis olnud. (Naerab). Nad ise ka ütlesid, et esimene poolaasta läks enam vähem aia taha. Kindlasti oli arenguid mängupildis ka meie aja jooksul, viimane mäng oli väga okei juba. Läks nagu läks.

Lillemäe: Meil vahetus peatreener ja seejärel läks mäng paremaks, aga natukene liiga hilja. Oleks aega rohkem olnud, siis oleks tulemused ka üles läinud. Mõnes mõttes jäi palju puudu, kuigi palju oli kinni ühes kohtumises lähikonkurendiga, keda oleksime võinud võita.

Mida näeb ette tulevik, kas olete seal klubis jätkamas?
Repkin: Seal klubis me ei jätka. Ausalt öeldes hetkel pole aimu, mis edasi saab. Võtan kodus aja maha ja siis vaatab edasi. Väga palju puhata ei saa, sest juulis on juba uus koondiselaager.

Lillemäe: Praegu keskendun koondisele ja siis saab edasi vaadata. Hetkel pole ma mingit otsust langetanud.

Kuidas te individuaalses plaanis oma ajaga Austrias rahule jäite?
Repkin: Mina keskkaitsjana saan öelda, et mängud olid väga kasulikud, sest sai palju kaitsta. Kui Meistrite liigas mänginud St. Pölten on vastas, siis kaitsed täie rauaga.

Lillemäe: Minu jaoks oli ... No Florast minnes oli see nagu ühest äärmusest teise liikumine. Floras olime teises rollis, meie olime alati need, kes domineerisid, aga Wackeris oli seis teistsugune. Minu jaoks oli see kaitsmine mõnes mõttes keeruline ja seeläbi oli raske leida oma mängu ründes, sest kohati puudus meil vajalik rütm.

Kuidas te võrdleksite Austria kõrgliigat Eesti omaga?
Lillemäe: Austrias oli nädalast nädalasse tugevad mängud, mis olid ka hea intensiivsusega. Liiga on kindlasti tugevam, aga kui võrrelda trenne Eestiga, siis siin on need kvaliteetsemad.

Repkin: Nõustun liiga kirjeldusega. Seal oli raske ette näha, milliseks võib lõpptulemus kujuneda, kui Eestis sa ikka tead, kuidas viimaste naiskondadega seis jääb. Ma olen küll Tammekast, aga eelmisel aastal oli ka seal meie trennides kvaliteet kõrgem kui Wackeris. Ülesehitus ja läbimõeldus olid Austrias probleemideks. Klubi oli keerulises seisus ja taustajõude nappis. Ühe treeneriga ongi asjad paraku piiratud.

View this post on Instagram

A post shared by FC Wacker Innsbruck Damen (@fcwackerinnsbruckdamen)

Kui suur oli publikuhuvi?
Repkin ja Lillemäe samal ajal: Suurem kui Eestis! (Naeravad).

Lillemäe: Meil oli tegelikult täitsa tore. Meil oli selline oma fännipunt, kes toetasid ainult naiskonda. Nad viibisid 90% mängudest kohal ja käisid isegi võõrsil meile kaasa elamas. Väga tore kogemus.

Repkin: Kui meil toimus mäng Pöltenis, mis on Innsbruckist viietunnise autosõidu kaugusel, siis olid meie fännid ikka kohal ja seda oli väga tore kuulda. Meie esimeses mängus oli vahepeal raske väljakul omavahel rääkida, sest publik tegi nii palju lärmi - asi, mida Eestis põhimõtteliselt kunagi ei juhtu.

Milline see elu Austrias oli, kas jõudsite keelt ka natukene õppida?
Repkin: Mingid fraasid jäid külge, aga üldpildis sai kõikjal inglise keelega hakkama. Innsbruck on väga ilus linn, kõik see ümbrus on väga-väga kaunis. Elu oli väga hea.

Lillemäe: Ma väga nautisin seda keskkonda, see oli teistmoodi kogemus ja proovilepanek.

Teid ootab reedel ees EM-valikmäng Albaaniaga. Esimene vastasseis lõppes 0:2 kaotusega, mida võib oodata kodumatšist?
Lillemäe: Peame võitma, muud varianti pole. Kui tahame, et meil oleks mingigi võimalus selles alagrupis, siis on võit väga vajalik.

Repkin: Ütleksin sellise stampvastuse: endal taga null ja ees peame oma võimalused ära kasutama. Aprillis jäi meil realiseerimisest puudu.

***

Eesti naiste koondise EM-valikmäng Albaaniaga saab reedel A. Le Coq Arenal avavile kell 18.00. Otsepilti näitab Soccernet TV.