EM-finaalturniiri lõpust on möödas kaks päeva. Agendat ei domineeri sportlaste sooritused väljakul või võitjaks tulnud meeskonna teekond ajaloolise saavutuseni, vaid rõve huligaanitsemine Londonis ja Wembley staadionil. Inglismaad tuleb selle eest karmilt karistada.
UEFA koduleheküljel pole küll veel teadet distsiplinaarmenetluse algatamisest seoses finaalmängul juhtunuga, aga selle ilmumine peab olema ainult aja küsimus. Muidu ei mõjuks UEFA ükski edasine sõnavõtt, reegel või karistus turvalisuse osas enam tõsiseltvõetavana, vaid kvalifitseeruks automaatselt farsiks.
Inglismaa (jalgpalli)ajakirjandus on teinud usinalt tööd ning jõudnud erinevate allikate põhjal järeldusteni, mille põhjal saab öelda, et läks väga hästi. Suisa uskumatult hästi, et kaos Wembleyl ei toonud kaasa hukkumisi või eluohtlikke vigastusi (vähemalt seni vastavaid teateid pole).
On põhjust uskuda, et EM-finaalkohtumise ajal pääsesid staadionile tuhanded piletita pealtvaatajad, kes polnud läbinud mitte mingit turvakontrolli ehk võisid kanda külm- ja tulirelvi. Narkootikumid neil igatahes kaasas olid ja neid tarvitati avalikult ja ilma igasuguse häbita. See pole üllatav, kui arvestada, et igasuguse häbita löödi jalaga pähe maas lamanud inimesi.
Meenutan siinkohal võrdluseks isiklikku kogemust 2016. aasta EM-finaaliga Pariisis, mis on Londonist kolmetunnise rongisõidu kaugusel ehk sealsamas kõrval. Finaalipäeval oli automaatidega relvastatud politseinikke väljas veel rohkem kui muidu, kui neid oli ka väga palju. Stade de France'i ümber oli mitu perimeetrit, millede sisse pääsemiseks oli vaja ette näidata pilet või akrediteering.
Ebamugav? Natuke tõesti. Vajalik? Kahtlemata. Halbade kavatsustega inimeste või grupeeringute eesmärk on külvata hirmu ja/või kaost ning mida suurem ja tähtsam sündmus, seda nähtavam on pahateo tagajärg, mis omakorda paisutab hirmu või kaost. Finaalkohtumised on terroristide jaoks ülimagusad sihtmärgid.
Inglismaa on aastate jooksul jäänud ilma mitmete jalgpalli suurvõistluste korraldusõigustest. Nende kandidatuuri vundamendiks on alati olnud esmaklassiline taristu, mille abil on inglaste väitel võimalik korraldada kaasaegsetele (turva)standarditele vastav tippvõistlus. Staadionid on Inglismaa suured, uhked ja moodsad küll, aga nagu näitas Wembley, siis kahjuks mitte turvalised.
Eks näis, millise karistuse määrab inglastele UEFA. On see trahv või publikukeeld mõneks mänguks, pole isegi tähtis, sest selle peamine funktsioon pole mitte reaalne sanktsioon, mis inglastele niikuinii eriti palju korda ei lähe, vaid kaasnev avalik häbi. Ning see häbi võiks olla piisav, mis jätab Inglismaa ilma 2030. aasta MM-finaalturniirist, millele nad kandideerida tahavad.
Pühapäeval Wembleyl juhtunu taustal ei vääri Inglismaa jalgpallipidu. Nad said 25-aastase pausi järel võimaluse võõrustada koroonaviirusest segilöödud (spordi)maailma poolt ülimalt oodatud jalgpallisündmust, aga käkkisid selle haledalt ära.
Muuseas, tagantjärele on ilmnenud, et piletita pealtvaatajad pääsesid staadionile ka Taaniga mängitud poolfinaalis, aga kuna nende hulk oli väiksem ja korralagedust ei kaasnenud, siis see ka suureks teemaks ei tõusnud.
Omaette, väga tõsine ja ülimalt valus teema on finaalkohtumise järel vallandunud rassism. Penaltitega eksinud kolm mustanahalist noormeest langesid nii sotsiaalmeedias kui ka linnaruumis rõvedate rünnakute aluseks. Nagu kolleeg Indrek Lepik Eesti Ekspressis tabavalt sõnastab, siis "Inglismaa sümpaatse koondise tagant paistavad etnonatsionalismi jäledad kõrvad".
Nii on ja see on tohutult kurb, sest väga oluline on eristada Inglismaa meeskonda ja tema fänne märatsenud huligaanist. Viimastele oli jalgpall küll ajendiks, aga ei meeskond ega selle heausksed toetajad (keda on huligaanidest kordades rohkem) ole vastutavad selle üle, kui idioodid laamendama, vägivallatsema ja marodööritsema kukkusid.
Inglismaa jalgpallikoondis mängis väga head jalgpalli ning on tõusnud maailma juhtivate koondiste sekka. Nad on ainuke koondis, mis suutis nelja parema sekka jõuda nii 2018. aasta MM-il kui ka tänavusel EM-il. Sportliku edu kõrval on Inglismaa koondislased näidanud üles suurt sotsiaalset vastutustunnet, mille eest tuleb neid südamest tänada ja kiita.
Samas lasub jalgpallimaailmal moraalne kohustus Inglismaad karmilt karistada. 2030. aasta MM-i püüdmisel tuleks Inglismaal (ja nendega koos MM-i taotleval Iirimaal) esmalt saada kodumaailmajao ehk Euroopa toetus. Aga Hispaania ja Portugali ühiskandidatuuri näol on olemas tugev, soliidne ja usaldusväärne alternatiiv.
Kui aga Inglismaal peaks õnnestuma end mingi ime läbi Euroopa kandidaadiks punnitada (või nad jääksid kangekaelselt Hispaania – Portugal pakkumisega rivaalitsema), siis tuleb FIFA üldkogul nad maha hääletada. Seal on igal riigil üks hääl. Iga hääletaja eelistus avalikustatakse ning see peaks nüüd mängima Inglismaa kahjuks.
Olgu märgitud, et kõige õigem oleks jalgpalli MM-i 100. juubelit tähistada seal, kus kõik 1930. aastal algas. Uruguai koos Argentina ja Tšiiliga kandideerib ja kui avamäng toimuks Montevideos, oleks see igati õige, ilus ja hea. Tõsi, ilmselt saaksid Hispaania ja Portugal turniiri korraldamisega hakkama paremini, ent pole põhjust arvata, et Lõuna-Ameerika alt veaks. Inglismaad aga usaldada ei saa.
2030. aasta MM-ist ilmajäämine tähendaks ühtlasi, et niipea Inglismaal uut võimalust ei tule, sest FIFA-l on kindlasti plaan MM-finaalturniire mööda erinevaid maailmajagusid keerutada. Pikisilmi on oma šanssi oodanud Austraalia, kes seda kahtlemata ka väärib. FIFA suurimad sponsorid on Hiina taustaga ning 2010. aastal esimest korda MM-i võõrustanud Aafrikal on varsti isu uue vutipeo järel
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta