Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak sõnas intervjuus Soccernet.ee-le, et õhkkond Eesti koondise sees on endiselt töiselt positiivne, mis on sellist perioodi läbielava meeskonna kohta tavapäratu.

Eesti kaotas märtsikuu koondiseaknas ülitähtsa sõelmängu Poolale 1:5 ja maavõistluse Soomele 1:2 ning pikendas oma võiduta seeria 13-mänguliseks.

Järgmisena on koondis võistlustules juunis, kui toimub sõprusmäng Šveitsiga ja Balti turniir. Peatreener Thomas Häberli leping kehtib aasta lõpuni, kuid ta on sattunud suure kriitika alla ning paljud sooviksid tema lahkumist juba nüüd. Pohlaku sõnul sõltub koostöö lõppemise aeg mitmetest teguritest.

Aivar, kuidas hindad Eesti koondise sooritust väga tähtsas mängus Poola vastu ning selles märtsi koondiseaknas tervikuna?
Kahjuks me mängus Poolaga reaalse võitluseni edasipääsu nimel ei jõudnudki. Elasime küll üle esimese surve, aga seejärel eksisime 1:0 väravani viinud olukorras, teenisime punase kaardi sinna otsa ning niigi keeruline väljakutse muutus mõne minutiga võimatuks missiooniks. Mänguplaani kritiseerida selles olukorras on pea võimatu isegi teades, et me esimese kahekümne minuti jooksul palli vallata ei saanudki, sest nii suure individuaalse tasemevahega meeskondade mängus nõrgema kohanemine selliselt käibki. Kõigil on väga kahju, et nii läks, ning järeldus on, et me ei suutnud ennast ületada.

Kogu märtsiaknale mõeldes on hea meel, et sügisel alanud põlvkondade vahetus jätkub, rõõmu tegi ka Soomes peetud mängu teise poolaja väljakul nähtud hoiak. Austrias toimunud treeninglaagri kohta oleme samuti kuulnud vaid positiivseid hinnanguid.

Kuidas hindad põlvkonnavahetuse kulgu koondises?
Tähtis on, et põlvkondade vahetus sügisel algas ning et sellega minnakse edasi.

Kui murelikuks teeb Sind Eesti koondise pikk, 13-mänguline võiduta seeria? Milliseks hindad õhkkonda meeskonna sees?
Muidugi teeb pikk võiduta seeria murelikuks, kusjuures alates sügisest on helgemaid hetki olnud pigem üksikuid. Ütleksin, et septembrialguse kodumäng Rootsi vastu lõi koondise tasakaalust välja ja me kaotasime oma mängulised põhimõtted. Samas on ebatavaline, et sellist perioodi läbielava meeskonna sisekliima on endiselt töiselt positiivne. Varasem kogemus sarnastes olukordades olevast koondisest on hoopis teistsugune ja on olnud kohe aru saada, et ainus võimalus on treenerivahetus. Tõenäoliselt on seda positiivset töisust toetanud ka Jürgen Henni ja Joel Lindpere liitumine treenerite tiimiga.

Kas Sina ja EJL-i juhatus mõistate välist survet Thomas Häberliga koostöö lõpetamise suunas? Kuidas selle survega toime tulete? Kas Häberli tõstis või langetas selles koondiseaknas enda šansse peatreenerina jätkata?
Jah, mõistame survet ja peame sellist tähelepanu jalgpallikoondisele tähtsaks ning tänapäevaselt tavapäraseks. Survega toimetulemine ei ole probleem – otsuseid tuleb teha ikkagi pädevuse ja tegeliku olukorra hindamise pinnalt, mitte surve mõjul, kuulates asjaga seotud osaliste ning osapoolte arvamusi ja hoiakuid. Mis Thomasesse puutub, siis tema leping kestab aasta lõpuni ja peame hindama, millal võiks olla optimaalne hetk anda juhendamine üle järglasele. Kusjuures üleandmise aeg sõltub ka järeltulija mõtetest ning sellest, mis on koondise jaoks parim nii lühemas kui pikemas vaates.

Sportlikus mõttes tähendab optimaalse hetke leidmine hindamist, kas eespoolkirjeldatud postiivne töisus toob pigem kaasa tulemuste paranemise või kaotuste ja sisutu mängupildi süvenemise.

Millised on Eesti koondise järgmised eesmärgid pärast EM-finaalturniirile mittepääsemist?
Juunikuise Balti turniiri võitmine ning Rahvuste liiga C-tasandile püsimajäämine. Selles mõttes on aasta eriline, et koos sõelmänguga Poolas on koondiseaastas 2024 kolm väga selget eesmärki ja ülesannet lahendamiseks.