Eesti koondise keskkaitsja Joonas Tamm (31) siirdus suvel Rumeenia kõrgliigast Bulgaaria tippseltskonda. Kuigi üleminekuakna jooksul käis laualt läbi eri variante, ei olnud palju selliseid kohti, kuhu oleks tahtnud kohe minna.

Tamm on oma senise karjääri jooksul lisaks kodumaale mänginud Itaalias, Rootsis, Norras, Poolas, Ukrainas, Rumeenias ja nüüd Bulgaarias. Möödunud hooaeg Rumeenia absoluutses tippklubis Bukaresti Steauas (FCSB) oli individuaalselt väga õnnestunud. Ta mängis palju, oli statistiliselt liiga üks paremaid kaitsjaid. Aga klubi lõpetas hõbemedalitega ja Tamme leping oli vaid aastane.

Nii peatreener Elias Charalambous kui tegevdirektor Mihai Stoica soovinuks eestlasega kontrahti pikendada, ent FCSB vastuolulise mainega omanik, ärimees ja endine poliitik Gigi Becali arvas teisiti. Kohalikus ajakirjanduses käis kõva paugutamine ja arutamine, mis suurepärase hooaja teinud Tammest edasi saab.

Juulis lõi ta käed kahekordse Bulgaaria meistri ja kolmekordse karikavõitja Plovdivi Boteviga, mis kannab Bulgaaria luuletaja, revolutsionääri ja rahvuskangelase Hristo Botevi nime, on asutatud 111 aastat tagasi ja asub Kesk-Bulgaarias Maritsa jõe ääres riigi suuruselt teises linnas.

Ligi 6,5 miljoni elanikuga Bulgaaria kõrgliiga on UEFA pingereas 27. kohal. 19 miljoni elanikuga Rumeenia meistrisari on samas tabelis 23. real. Kui varem elas Tamm Euroopa ühes suurimas linnas, enam kui kahe miljoni elanikuga Bukarestis, siis nüüd on ta koduks Tallinnast väiksem Plovdiv.

Elu on selle arvelt rahulikum. Ka ajakirjanduse tähelepanu on väiksem. "Ma ei ole Bulgaarias meediat üldse vaadanud, aga seal ei ole vist meedia sellel tasemel, mis oli Rumeenias. Seal oli kogu aeg kümme artiklit päevas," ütleb Eesti koondisega EM-valikmängudeks valmistuv Joonas Tamm.

Botevi samanimeline kodustaadion taasavati tänavu kevadel pärast ligi kümneaastast renoveerimisprotsessi ja mahutab 18 777 pealtvaatajat. Selle ülesehituse algatas klubi eelmine omanik, Bulgaaria pangajuht Tzvetan Vassiljev, kes rajas klubile kümne aasta eest ka oma treeningbaasi.

Днес от 19:00ч мъжкият национален отбор на @Team_Bulgaria излиза в приятелски мач срещу състава на Иран на стадион "Христо Ботев".

Успех, лъвове! 🇧🇬 pic.twitter.com/2eIzDT6lba — Botev Plovdiv (@botev_plovdiv) September 7, 2023

Kahe aasta eest omandas klubi enamusosaluse Inglismaa klubi Readingu endine omanik Anton Zingarevitš, kellega koos on Botevi juhatuses Bulgaaria advokaadibüroo omanik Slavi Mikinski ja kohalik ehitus- ja logistikaärimees ning investor Alexander Oslan. Nagu Steauas, ei ole Tamm ka uues klubis omanikuga tutvunud ega rääkinud. Võistkond toimetab omas rütmis.

Hooaja avamängus viigistati Plovdivi derbis Erik Sorga endise koduklubi Lokomotiiviga 1:1 - Tamm selles kohtumises veel koosseisu ei kuulunud. Teises voorus jälgis ta pingilt 1:3 kaotust Sofia Levskile. Kolmandas voorus debüteerides saadi kätte 0:0 viik. Seejärel kaotati kolm matši, ent viimased kaks kohtumist on võidetud. Alates debüüdist on Tamm mänginud kõik minutid.

Joonas, kuidas läheb?
Hästi!

Kuidas sul uue eluga kohanemine läinud on? Uus riik, uus keskkond.
Kiirelt. Ei ole midagi uut selles mõttes, et suhteliselt sarnane Rumeeniaga. Sama palav. Kõik on hästi.

Kuidas sul see suvi läks ja kuidas sa lõpuks Plovdivi Botevisse jõudsid?
Suvi läks nii, et tulin Bukarestist tagasi koju Eestisse. Esialgu oli palju pakkumisi Rumeeniast, ka tippmeeskondadest, aga tingimused ei olnud päris need, mida oleksime tahtnud. Siis olingi Eestis ja rahulikult ootasin, kuni tuleb pakkumine, millega ma nõus olen ja mida tahaksin saada. Ja siis see tuli lõpuks Bulgaariast ja läksin sinna.

Mainisid Rumeeniat. Kas kuskilt mujalt tuli veel pakkumisi?
Oli ja oli päris huvitavaid kohti. Kasahstanist oli üks päris hea pakkumine – sinna idee poolest vaataks kunagi hiljem. (Muigab). Aga ei olnud väga palju selliseid kohti, kuhu oleks tahtnud kohe minna. Neid variante ei olnud palju. Ühel hetkel, kui see Bulgaaria tuli, siis otsustasime, et on õige aeg ära teha. Varsti hakkab pihta juba asi ja et oleks piisavalt aega.

Sinu jaoks ilmselt oli oluline ka see, et sa saaksid selle kahe-aastase lepingu, mida sa soovisid, ja et ta oleks majanduslikult mõistlik.
Jah, just. Oli ka pakkumisi huvitavatest kohtadest, aga kahe-aastast väga ei tahetud anda. Minu jaoks oli see väga tähtis, et oleks kahe-aastane leping, et ei peaks kohe jälle kuskile kolima. Viimased aastad on olnud sellised, kus on olnud palju reisimist ja lepingud ei olnud pikad. Seega tahtsin just seda kahe-aastast, kuna meil on peres ka väike laps.

Kas selle Rumeeniast äratulekuga jäi mingi kibe maitse ka? Spordidirektor ütles ju, et Tamme peaksime igal juhul endale jätma, et nii hea mängija – näitajate poolest olid ka liiga üks paremaid kaitsjaid. Aga siis see klubi omanik tegi oma asju.
Kurb oli pigem ära tulla, sest fännide poolelt oli suhtumine minusse väga hea. Treener ja spordidirektor tahtsid, et ma jääksin. Aga omanik otsustab. Ja nüüd ta tõi Rumeenia koondislase [Vlad Chirichesi] Serie A-st, et eks tal oli oma nägemus ja ei saa midagi öelda. Praegu on nad liigas pikalt esimesed. Euroopas kukkusid välja küll. Aga pigem oli kurb see äratulek. Kibedat seal ei olnud.

Oled sa tagasisidet ka saanud, et mis sellel omanikul sinu vastu oli?
Ei tal otseselt minu vastu, ma arvan, ei olnud midagi. Tal lihtsalt olidki teised plaanid järgmiseks aastaks: tuua see Rumeenia vend. Ma ei oska nii öelda. Mängisin ju kõik mängud. Mul oli vist platsil mängijatest enim minuteid meeskonnas. Tal midagi niiväga mu vastu ei saanud olla, muidu ma ei oleks mänginud. Aga see selleks.

View this post on Instagram

A post shared by Fanatic Football HD (@fanaticfootballhd)

Kuidas sa laiemalt sellele Rumeenia perioodile tagasi vaatad? Ikkagi väga suur klubi, kus mängida, väga suur tähelepanu meedias, palju fänne staadionil.
See oli ikka ainulaadne kogemus. Olen õnnelik, et mu karjääris oli selline klubi. Mängida nii paljude inimeste ees (hooaja rekordpublik oli FCSB kodus 42 439 pealtvaatajat - K. E.), see melu, mis oli. Bukarest on suur linn, aga vahet pole, kuhu ma läksin, igal pool tunti mind ära ja see oli väga lahe.

Kas selle võrra on Bulgaarias elu rahulikum?
Kõvasti! Kuigi kuna seal on väiksem koht ja see on selles linnas ikkagi suur, ajalooga klubi, siis ikka tuntakse ära. Aga mitte nii, nagu Bukarestis.

Kuidas elu Plovdivi linnas on? Seal on üle 340 000 elaniku, asub mägede vahel. Euroopa kultuuripealinn olnud isegi.
Selline teistmoodi. Rahulik. Ei ole nii närviline, nagu oli Bukarestis. Ilusad mäed, loodus. Tip-top!

Kuidas see klubi toimetab? Seal on ka päris jõukad omanikud, klubi peetakse Bulgaarias lausa kolme jõukaima hulka kuuluvat, kuigi eelmise hooajal saadi liigas 10. koht.
Seal on palju uusi mängijaid, on vaja saada käima see asi. Praegu nüüd kaks mängu võitsime, aga meeskond on suhteliselt uus, et on vaja kokkumängu harjutada natuke. Aga kõik võimalused on tõesti olemas. Infrastruktuur on tõesti väga hea. Ma arvan, et üks parimaid Bulgaarias. Eks ole näha, kuidas hooaeg läheb.

Seal piirkonnas on vist pigem tavaline see, et koosseisud on igal aastal uued ja vahetatakse palju mehi?
Jah, tavaliselt nii on, et mida rohkem on klubil raha, seda rohkem mängijaid vahetatakse. Aga ma arvan, et praegu oleme leidnud selle meeskonna ja staff'i, kellega edasi minna.

Kas see vastab ka tõele, et seal alguses mingi turbulents käis juba üle, kui esimesed mängud ei olnud nii läinud, nagu sooviti?
Nojah. Nüüd on meil uus treener ja uus spordidirektor juba. Asjad lähevad kiirelt. Samamoodi kui ma läksin Bukaresti, siis nädala ajaga tuli uus treener. See on selline tavaline asi nendes kohtades.

Kui lihtsaks või mugavaks klubi sul elamise teinud on? Kuidas olmeasjade paikasaamisega läks?
Korter ja auto on klubi poolt. Saime väga-väga hea korteri. Ise ei pidanud midagi orgunnima, et sellega tehti väga kiiresti kõik ära.

Klubi staadion on tuliuus. Treeningtingimused on siis ka korralikud, nagu mainisid?
Jah, treeningbaas on ka väga hea. Seal on selline oma minihotell, esinduse jaoks kaks muruväljakut, üks kunstmuruväljak. Kõik on tipptasemel korras kogu aeg. Tingimused on väga head. Jõusaalid ja asjad on ka kõik olemas.

Milline mulje on sul praegu Bulgaaria liigast jäänud?
Stiil on natuke teistsugune. Rohkem lõunamaa stiil. Aga arvan, et natuke vara öelda. Pole veel nende tugevamate puntidega mänginud. Hetkel oleme mänginud pigem sellistega, kes lõpetavad võib-olla seal tagapool.

Milline on teie uue treeneri käekiri? Missugust jalgpalli te mängida tahate?
Suhteliselt sarnane, mis eelmisega, sest uus treener on vana abitreener (38-aastane brasiillane Rafael Ferreira oli eelmise juhendaja, 42-aastase bulgaarlase Stanislav Gentševi abitreener muuhulgas ka eelnevalt enne seda hooaega Razgradi Ludogoretsis töötades - K. E.). Pigem on selline stiil, et proovime palli hoida, domineerida palliga, tagant lühikesega alustada – ka pressi all julgelt sööduga. Aga selline stiil nõuabki rohkem kokkumängu ja võib-olla alguses kohe ei tule tulemusi, aga kui see asi käima läheb, siis võib see väga hea olla.

Klubi oli eelmisel hooajal kümnes, hooaeg varem pronksi peal. Millised on teie tänavused sihid?
Hetkel miinimumeesmärk on seitsmes koht, sest seitsmendana saad mängida Konverentsiliigasse pääsemise peale. Kuna algus oli meil suhteliselt kehva, siis hetkel on pandud selline eesmärk.

Koondisel on tulemas nüüd väga olulised mängud Rootsi ja Belgiaga. Kuidas sa neile peale vaatad? Eelmisel kogunemisel olid eemal.
Ma olen väga tuhhi täis! Väga hea meel on mängida Rootsi vastu, kelle peatreener [Janne Andersson] on minu treener Norrköpingust. Tema ütles mulle, et kõige suurem potentsiaal mul jalgpallis kuskile jõuda on keskkaitses mängides. Tema mind suunaski keskkaitsjaks. Annab kindlasti Rootsi vastu veel ekstramotivatsiooni juurde.

Siis tuleb Belgia, kellel on päris mitmeid staare vigastustega puudu.
Arvan, et sihime maksimumi. Ka eelmine mäng Belgia vastu näitas, et kui suudaksime neid lihtsaid väravaid ja lihtsaid eksimusi vältida, siis see mängupilt ei ole üldse nii halb.

* * *

Eesti võõrustab Rootsit EM-valikmängus laupäeval, 9. septembril kell 19 A. Le Coq Arenal, kuhu on saadaval veel viimased üksikud piletid. Belgiaga kohtutakse 12. septembril kell 21.45 Brüsselis.

Joonas Tamm
Sündinud: 2. veebruaril 1992 (Viljandi)
Positsioon: keskkaitsja
Pikkus: 192 cm
Klubi: Plovdivi Botev (Bulgaaria)
Eelnev klubikarjäär: Viljandi Tulevik (kuni 2008), FC Flora (2009–2010), Genoa Sampdoria (Itaalia, 2009-2010), IFK Norrköping (Rootsi, 2010-2013), IF Sylvia (Rootsi, 2011, 2013), Trelleborgs (Rootsi, 2013–2014), Viljandi Tulevik (2015), FC Flora (2015-2017), Sarpsborg (Norra, 2018), Kielce Korona (Poola, 2019), Lilleström (Norra, 2019), Tšernigivi Desna (Ukraina, 2020-2021), Poltava Vorskla (Ukraina, 2021-2022), FC Flora (2022), FCSB (Rumeenia, 2022-2023)
Koondis: 53 mängu, 4 väravat. Debüüt 19. juunil 2011 Tšiili vastu
Saavutused: Eesti aasta meesjalgpallur 2022; Eesti meister 2010, 2015, 2017 ja 2022; Eesti karikavõitja 2016; Balti turniiri võitja 2020