On see ikka EM-linn? On küll, reedavad plagud Düsseldorfis, ehkki nende järjepidevamaks märkamiseks tuleb liikuda linnasüdamesse - vanalinna ja jõeäärsele promenaadile. Aga suure peo ettevalmistused alles käivad.

Mõneti on see ka loogiline, sest ehkki reede õhtul pannakse pall Münchenis EM-i avamängus veerema, jõuab mängujärg siia alles esmaspäeval, kui vastamisi lähevad Austria ja Prantsusmaa. Alagrupimänge Düsseldorfis üldse vaid kolm peetaksegi, lisaks on siin kavas üks kaheksandikfinaal ja üks veerandfinaal.

Vanalinnas on neljapäeva õhtul melu omajagu, kuid tooni annavad pealtnäha pigem kohalikud ja/või tavalised turistid. Mängusärkides lärmakaid seltskondi ei paista kuskilt ja hinge poeb veider ebalus - kas nii ilmetu see kõik ongi? Kohalikest võib muidugi ka aru saada, sest Düsseldorfi enda värskeim kollektiivne jalgpallikogemus on ütlemata valus. Mõne nädala eest oldi play-off'i avamängu 3:0 võidu järel justkui kindlalt Bundesliga kursil ja kodumäng pidi justkui olema vormistamise küsimus. Aga korduskohtumises tõusis Bochum tuhast ja jättis penaltiseeriaga Düsseldorfi au ja uhkuse  Fortuna ikkagi esiliigasse.

Pikapeale hakkab pilt siiski loogilisemaks muutuma. Jõepromenaadi kohvikud on selgelt sihitud jalgpallifännide võõrustamisele, sest lippe-palle ripub igal pool ja suured ekraanidki on püsti, aga neljapäeva õhtul jooksevad sealt veel uudistekanalid. Fännitsoonigi alles kõpitsetakse, aga piirdeaiale toetuv muheda vuntsiga turvamees kinnitab, et küll kõik valmis saab. "Sissepääs on tasuta ja sees võite õlut ka juua!" kuulutab ta murelikule fännile, kes on tulnud uurima, palju pilet maksta võiks.

Selle eest, et natuke ikka jalgpallihõngu ka õhus hõljuks, hoolitsevad ... šotlased. Väärib märkimist, et Düsseldorfis ei peeta Šotimaa kolmest alagrupikohtumisest ainsatki, ometi on tumesiniseid särke ja ruudulisi seelikuid linna vahel omajagu. Neid võis enim kohata juba Frankfurdi lennujaamaski, aga näib küll, et Tartan Army esindajaid jagub igasse EM-linna.

Armeest pole mõtet rääkida sõjakas võtmes, sest erinevalt Inglismaa huligaanidest pole Šotimaa fännid tülinorija kuulsusega, pigem hoitakse üleval head tuju. Seda arvestades istuti tänavakohvikutes oma seltskondadega õige vaguralt, silma torkas ka omajagu perekondi, kus mitu sugupõlve korraga suurturniiri nautima sõitnud. Aga eks on fännidelgi vaja arvestada, et rammu jaguks kogu turniiri jaoks, ning vähemalt Iiri pubi ees ja sees aega veetnud seltskond, kes aitas sakslastel tegeleda õlle hävitamise tänamatu tööga, oli juba päris lustakas meeleolus.

Eelmises lõigus mainitut arvestades ei paista küll, et Düsseldorfi politsei peaks pelgama sama, mida nende Gelsenkircheni kolleegid. Viimased valmistuvad juba mõnda aega pühapäevaseks Inglismaa ja Serbia mänguks, mille eel-ajal-järel kardetakse mõlema riigi huligaanide lööminguid.

Ning nagu öeldud - kui šotlased ka tahaksid Düsseldorfis kellegagi raksu minna, siis praegu pole lihtsalt kedagi niisugust võtta. Kaks noormeest õlgadele tõmmatud Albaania lipuga ja paar punastes Šveitsi lodumütsides sõpra olid kõik, kellele pilk linnas jalutamise ajal pidama jäi. Olgu siis pealegi šotlaste pidu, kuniks teisedki kohale jõuavad!

Uudiseid otse Saksamaalt aitab lugejateni tuua Lays. Osale nende kampaanias!