Kui aasta hakkab lõppema, on kombeks vaadata tagasi. Ikka selleks, et mõista, mida 2023 andis ja ehk ka võttis. Siinne tükk räägib verstapostidest Eesti naiste jalgpallis.

12 verstaposti jõuavad Soccernet.ee lugejateni kahes jaos. Et silmad päris virvendama ei hakkaks ning närvikõdi jaguks ikka pikemaks ajaks. Igast kuust on välja valitud üks verstapost ehk meeldejääv sündmus, mille kirjeldusele järgneb tagasihoidlik analüüs - miks oli juhtunu positiivne ja mille poolest negatiivne.

Jaanuar - koondise esikinnas Karina Kork naasis kodumaale

2020. aastal välismaale liikunud Karina Kork kaitses esmalt soomlannade HJK väravasuud, seejärel liikus ta Austriasse Vorderlandi, sealt edasi Rootsi kõrgliigaklubisse IF Kalmar. Hooajal 2023 kandis 28-aastane Kork hoopis naiste Meistriliigas võistleva JK Tabasalu särki, kellega lõpetati 5. tabelireal.

Miks väliskarjäär läbi sai? "Kõige lihtsam oleks seda kirjeldada sellega, et mul lõppes Kalmariga aastane leping. Nemad pakkusid uut ja mul oli ka muid pakkumisi välismaalt, aga sellist õiget tunnet ühegagi ei tekkinud ja sain Eestist väga hea tööpakkumise, mis tuli ajaliselt väga heal ajal. Tundus õige otsus Eestisse tulla," rääkis Kork aasta alguses Soccernet.ee-le.

Pluss: Teist hooaega naiste Meistriliigas mänginud JK Tabasalu sai väärt kogemust ning jõudu juurde. Usutavasti kandus see edasi ka liigasse ehk et tase tõusis pisut ikka.

Miinus: Välismaal tegutsevate naismängijate arv kahanes. Nii jääb vähemaks võrdlusmomenti - millisel astmel on meie mängijad võrreldes teiste riikide palluritega. Kuna ka Rootsi kõrgliiga tase on kahtlemata kõrgem Eesti omast, siis see tähendab, et koondise esikinnast ümbritsev keskkond oli tänavu nõrgem.

Veebruar - koondise ääreründaja Liisa Merisalu lõi käed Tammekaga

Ka 21-aastane Liisa Merisalu oli aastaid üks neist mängijatest, kes tegi tegusid piiri taga, täpsemini Soomes (viimati Helsingi Palloseura). Küll aga viisid õpingud ta 2023. aastaks Tartusse ning sealt edasi JK Tammekasse. "Otsus liituda Tammekaga ei olnud keeruline, kuna olen juba aastaid teadlik nende panusest naiskonna arengu nimel. Tean, et see on mulle hea keskkond, kus edasi areneda," rääkis Merisalu klubiga liitumisel.

Aasta kujunes Merisalu jaoks edukaks, sest Tammeka teenis täiskasvanute meistrivõistlustelt aegade esimesed medalid (pronks). Lisaks nimetati Merisalu aasta naisjuunioriks ning naiste Meistriliiga novembrikuu parimaks mängijaks.

Pluss: Usutavasti oli välismaalt ning koondisest hulgaliselt kogemust hakinud välejalgne Merisalu see, kes aitas Tammekal leida lisakäiku medalite suunas. Oli ta ju ka tiimi suurim väravakütt, lüües kokku 24 väravat.

Miinus: Suuresti sama teema, mis Korgi puhulgi ehk piiri tagant äratulek asetab palluri tavaliselt nõrgemasse ja n-ö mugavamasse keskkonda. See pole ühegi jalgpalluri arengu jaoks kasulik, hoopis vastupidi. Eesti jalgpalluri jaoks on see praegu paraku reaalsus, et kodune liiga ei taga rahvusvahelisteks väljakutseteks piisavat ettevalmistust.

Märts - tekkis Pärnu JK Vaprusest ja Viljandi JK Tulevikust moodustatud ühendnaiskond

See, et naiste Meistriliigas võistleb mingisugune ühendnaiskond, on tavaline nähtus aastast 2019. Kui neli esimest hooaega oli Viljandi Tulevik mestis Suure-Jaani Unitediga, siis 2022. aastal tippseltskonnast pudenenud võistkond lagunes enam-vähem laiali. Kuna uue hooaja eel oli pärnakatel probleeme võistkonna komplekteerimisega, otsustati Tulevikuga leivad ühte kappi panna.

"Olukorras, kus meie enda võistkonna komplekteerimine osutus tavapärasest palju keerulisemaks, oli tegemist mõistliku lahendusega," märkis Vapruse juhatuse liige Karl Palatu võistkonna moodustamise järel. "Tulemusliku poole pealt otsest eesmärki polegi välja toonud. Kindlasti püüame ja lähme iga mängu võitma ja võimalikult head tulemust võtma. Eks siis hooaja lõpus ole näha, kui palju punkte ja mis koha see kokkuvõttes annab," lisas toonane peatreener Karl Pajula.

Pluss: Enne ühendnaiskonna loomist liikusid jutud, et kui Vaprus lisalüket ei saa, loobuvad nad naiste Meistriliigas mängimisest. Kahe piisava kogemusega naiskonna ühendamine oli seega põhjendatud ning loogilisim samm. 

Miinus: Pärnu JK Vapruse ja Viljandi JK Tuleviku Ühendnaiskond polnud kokkuvõttes eriti konkurentsivõimeline ning kogus lõpuks vaid üheksa punkti. Hooaja jooksul erinevate probleemidega - kord vahetus peatreener, siis nappis mängijaid - silmitsi seisnud tiim ei suutnud kõrgseltskonda püsima jääda, sest ka üleminekuturniiril jäädi pika puuga viimaseks.

Aprill - Signy Aarna lõpetas koondisekarjääri

7. aprillil maavõistluses Maltaga mängis Signy Aarna koondisekarjääri viimased 36 minutit. Kokku 107 matši pidanud 33-aastane endine ründaja ja kaitsja lõi aastate jooksul 26 väravat, jäädes maha vaid karjääri lõppedes treeneriks hakanud Anastassia Morkovkinale. Aarna viimases etteastes jäi Eesti Maltale 1:2 alla.

"Oli selline väga jõuline mäng. Lõpp oli väga-väga põnev, kahjuks lõppes see kaotusega, kuid siiski kogu tänane päev on väga-väga mõnus, emotsioniaalne ja väga meeldejääv," lausus Aarna vahetult pärast lõpuvilet. "Soovin, et veel rohkem tüdrukuid tuleksid jalgpalli juurde ja et nad ka jääksid selle juurde. Samamoodi soovin, et meil oleks rohkem naistreenereid ja et ala areneks tugevalt edasi."

Pluss: Pikaaegne koondislane saadeti väärikalt ning meeldejääva matšiga väljateenitud puhkusele.

Miinus: Kui aasta alguses Aarna lõpetamine välja hõigati, lubati ka, et pallur jõuab kasvatajaklubi Põlva FC Lootose värvides vähemalt korra väljakule. Seda siiski ei juhtunud.

Mai - Eesti võõrustas neidude U17 EM-finaalturniiri

14.-26. maini peeti Tallinnas, Tartus ja Võrus neidude U17 EM-finaalturniiri, kust võtsid eestlannadele lisaks osa seitse Euroopa tippkoondist. Kuigi A-alagruppi kuulunud Eesti sai mängudest Šveitsi, Saksamaa ja Hispaaniaga kirja kaotused, kujunes sündmusest meeleolukas ning ajalooline vutipidu.

Mõned vägevad numbrid: Hispaania – Prantsusmaa finaalile elas kaasa 3179 silmapaari, mis on läbi aegade suurima publikunumbriga naiste jalgpallimatš Eestis; Hispaania kapten Vicky Lopez lõi värava 50. sekundil, mis on neidude U17 finaalturniiride ajaloo kiireim värav; 14 336 pealtvaatajat mahutavast A. Le Coq Arenast sai suurim neidude U17 EM-finaalturniiri võõrustanud staadion.

Pluss: Säärane õnnestunud ning mitmes mõttes ajalooraamatutesse kirja läinud vutipidu näitas Eestit kui võõrustajat meeldivast, võimekast ning professionaalsest küljest. Koondise tulemus tulemuseks. Finaalturniiriga koos korraldati jalgpallifestivale ning koolitati naistreenereid ehk et Maarjamaa jaoks magusamate viljade noppimine pidigi niikuinii jääma tulevikku.

Miinus: Eesti koondisel ei õnnestunud avada ei värava- ega punktiarvet.

Juuni - Saku Sporting võitis esimese karika

Maikuu alguses alistas Saku Sporting üllatuslikult mitmekordse Eesti meistri ja valitseva karikavõitja Tallinna FC Flora. Tõsi, Saku ongi aastaid florakatele kuklasse hinganud, kuid enamasti sellega asi piirdubki. Viimati 2021. aasta augustis Flora üle võidu võtnud Saku tegi seda uuesti tänavu karikavõistluste poolfinaalis. 2:1 võiduga lõppenud mängus lõi Saku kaks väravat Emma Treiberg. Kuu lõpus sai pileti kätte ka Tammeka, kes pidi selleks alistama JK Tabasalu. Pingelises kohtumises lõi ainsa ning seega ülimagusa värava Kirkeliis Lillemets.

Nii Saku kui Tammeka jõudmine finaali tähendas seda, et niikuinii tõstab karika keegi, kes seda varem teinud pole. 3. juunil toimunud tasavägises finaalis hakkas juhtuma juba avapoolajal, kui Saku väravavaht Ksenija Jerofejeva sai viga ning tema koha pidi üle võtma ründaja Katriin Saulus. 561 pealtvaataja silme all peetud kohtumises võttis Saku 1:0 võidu Tammeka omaväravast ning võitis aegade esimese karika.

Pluss: Tallinna FC Flora meeletu ülemvõim sai vähemalt osaliselt "kannatada" ning Eesti naiste jalgpallimaastik sai värvi juurde. Tänavusega koos naiste Meistriliigas 3 aastat järjest hõbedale tulnud Saku Sporting tõstis esimest karikat.

Miinus: Põlve vigastanud Saku väravavaht Ksenija Jerofejeva sel hooajal rohkem väljakule ei astunudki. See tähendas, et mõnda aega pidi postide vahel seisma Katriin Saulus, kellest tunti väljakul tõsist puudust. Hooaja teises pooles leidis mitmekordne hõbedanaiskond väravasuule lahenduse noorukese Cärolyn Eismanni näol.