Liverpool, Manchester United, Chelsea ja Manchester City on maailma mõistes tippklubid. Premier League on maailma mõistes tippliiga. Inglismaa koondis on ... sitt, kui tsiteerida endist koondislast Gary Linekeri.

Okei, nali naljaks. Aga igas naljas on ju kübeke tõde. Inglismaa koondis on juba pikalt-pikalt olnud paberil kõva ja meedias üleshaibitud, aga tulemusi ... tulemusi pole. Tegelikult üks positiivne tulemus on: 1966. aasta MM-tiitel. See on kõik. Aga et artikkel liiga pikaks ei veniks, siis vaatame perioodi alatest selle sajandi algusest.

2000. aasta EM: staaridest kubisenud Inglismaa kaotas A-alagrupis kaks mängu (Portugalile ja Rumeeniale) ning võitis Saksamaad. Sellest jäi väheks, et pääseda alagrupist edasi. Kuidas läks kaks aastat hiljem MM-il? Tunduvalt paremini - Inglismaa jõudis veerandfinaali, kus alistus Brasiiliale 1:2. 2004. aasta EM-il? Alagrupist jõuti edasi, aga kohe järgmises ringis kaotati Portugalile. 2006 MM-il? Veerandfinaalis kaotus Portugalile.

Mäletan 2008. aasta turniirieelset perioodi, mil ajalehes oli EM-rubriik. Ema lõikas mulle need leheküljed välja. Sirvisin neid pea igapäevaselt ja iga kord tekkis küsimus, et kus on Inglismaa. Kus on see koondis, kus mängivad Wayne Rooney, Paul Scholes ja Gary Neville (vabandage, olin juba sel ajal Man Unitedi fänn ja need toonased Unitedi mehed jäid mulle läbi FIFA videomängu hästi meelde)? Inglismaa ei pääsenudki turniirile ...

Kaks aastat hiljem olid Kolm Lõvi MM-il. Aga taas ebaõnnestuti - kaheksandikfinaalis kaotati Saksamaale. Okei, see oli ebaõiglane, et Frank Lampardi värav ei lugenud, sest kohtunik ei näinud, et pall käis selgelt üle väravajoone, aga siiski - lõppseis oli inglaste vaatest 1:4. Euro 2012: kaotus veerandfinaalis Itaaliale. MM 2014: Costa Rica, Uruguay ja Itaalia järel alagrupi viimane. Euro 2016: kaheksandikfinaalis 1:2 kaotus Islandile.

2018. aasta MM-il tehti midagi, mida suudeit viimati 1990. aastal ehk tuldi neljandaks. Järgmisel EM-il tehti ajalugu - esmakordselt jõuti EM-finaali, aga seal kaotati Itaaliale. Korra on jõutud ka MM-finaali. 

Loo alguses mainitud klubid on tipud, sest nemad on sel sajandil võitnud Meistrite liiga. Inglismaa Premier League on tippliiga, sest sealsed klubid on võitnud Euroopas tiitleid. Aga Inglismaa koondis pole põhimõtteliselt kunagi olnud edukas.

Nii et miks oodatakse praeguselt Inglismaa koondiselt EM-tiitlit? Miks on fännid pahased, kui Inglismaa mängib teiste endasuguste (näiteks Taani, kes kusjuures on tulnud Euroopa meistriks, või Serbia) vastu nagu võrdne võrdsega, aga võtab ikka positiivse tulemuse? Ehk peaksid poolehoidjad olema rahul sellega, kui nad jõuavad esialgu alagrupist edasi - see oleks tavapärane Inglismaa tulemus. Sealt edasi oleks juba eneseületus - viimasel kuuel turniiril on esimesest play-off-ringist jõutud edasi vaid korra, seda kolm aastat tagasi.

Kas selliste tulemustega riik on tippriik? Mina arvan, et ei ole, sest tippriikidel peab olema karikaid või äärmisel juhul medalid. Inglismaal on neid väga vähe.