Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
Käimasolev EM on veelgi kinnistanud minus seisukohta, et 24 koondisega finaalturniiri süsteem pole hea. Viimati jäi mu mõte sellele uuesti pidama, kui nägin üleeile hilisõhtul kahte väga võimekat koondist - Hollandit ja Prantsusmaad - omavahel igavat 0:0 viiki triikimas.
Alustame sellest, et devalveerunud on valikturniirilt edasipääsemine. Kui Läti koondis jõudis 2004. aasta finaalturniirile, maailmajao 16 parima sekka, oli tegemist kõva saavutusega. Eesti jõudmine 2012. aasta EM-i valiksarjas otsustavatele sõelmängudele oli samuti vägev. Play-off'i edenemiseks tuli olla valikturniiri 18 edukaima koondise seas (valiksarjast pääses korraldajate Poola ja Ukraina kõrvale lõppvõistlusele 14 meeskonda).
Praeguse, kolmandat tsüklit kasutusel oleva 24 koondise süsteemi juures läbivad Euroopa tippkoondised valiksarja üldjuhul mängeldes. Vaid 2016. aasta EM-i valikturniiri Holland suutis olla nii kehv, et lõppvõistluselt eemale jääda, saades valikmängudes rohkem kaotusi kui võite.
Sellel korral jõudis vähemalt valiksarja sõelmängudele (või otse finaalturniirile) kokku 33 koondist 54-st ehk enamus (61%). Eestile piisas sinnajõudmiseks Malta ja San Marino alistamisest.
Devalveerunud on ka EM-finaalturniiril alagrupist edasipääsemine, kuna kaheksandikfinaali edeneb ka enamus (67%) kolmanda koha meeskondi. Kahe eelmise finaalturniiri jooksul pole mitte keegi nelja punktiga alagrupist välja langenud. Kuidas läheb sel korral, me viimase alagrupivooru eel veel ei tea. Aga juhul kui viimases voorus lõppevad näiteks kõik mängud favoriidi (kihlveokontorite koefitsientide järgi) võiduga, pääsevad edasi kõik need kolmanda koha satsid, kes koguvad vähemalt kolm punkti (kolme punktiga langeks välja vaid E-alagrupi (Rumeenia, Belgia, Slovakkia, Ukraina) neljas tiim).
Kui tippkoondis võidab esimese alagrupimängu, on edasipääs vaid vormistamise küsimus. Nii võisidki Holland ja Prantsusmaa teha rahuliku 0:0 viigi, teades et neli punkti tähendab mõlemale üsna kindlat edasipääsu. Prantsusmaa on löönud kahe kohtumisega ühe värava, aga kaheksandikfinaali edenemiseks sellest neile täiesti piisab.
Kujutame hetkeks ette, kui praegu osaleks finaalturniiril 16 koondist. Näiteks praeguse turniiri hetkeseisuga 16 parimat: Saksamaa, Šveits, Hispaania, Itaalia, Inglismaa, Taani, Holland, Prantsusmaa, Rumeenia, Belgia, Portugal, Türgi, Austria, Slovakkia, Sloveenia, Albaania. Ja nad kõik vajaksid edasipääsuks mahtumist neljaliikmelise grupi kahe parima hulka. Oleks ju oluliselt ägedam?
Alagrupifaasi järel tekib praegu ülijärsk üleminek: üsna vähese pingega, suure eksimisruumiga valiksarjast ja finaalturniiri alagrupist edasi "löntsinud" tippkoondised hakkavad pidama hoobilt "äkksurma-kohtumisi" - üks libastumine viib meeskonna kohe koju. Pean pikas vaates õiglasemaks, kui ühemängulised sõelkohtumised algaksid mitte kaheksandik-, vaid veerandfinaalidest (väiksem oleks siis ka penaltiseeriate hulk ja rohkem asju pandaks paika reaalses jalgpallimängus).
See teebki näiteks klubide liigatiitlid (eriti selliste üllatajate nagu Leicester City puhul) nii võimsaks saavutuseks, et nad peavad meistritiitli võitmiseks olema läbi terve hooaja, mis kestab üldjuhul 34 kuni 38 vooru, stabiilselt kõvad. Võrreldes karikasarjavõitudega, kus üksikutel mängudel ja ka võistluspaaride loosil on suur osakaal. Kui Narva Trans 2019. aastal Eesti karika võitis, avaldas Trans oma kodulehel õnnitlussõnumid meeskonna endistelt mängijatelt. Ründaja Dmitri Barkovi sõnum oli humoorikas, aga samas aus: "Tublid! Õnnitlen Narvat võidu puhul! Muidugi meie teekonna ainus tugev vastane oli finaalis, seepärast ei olnud seda karikat kuigi raske raske võita, mängides mänge amatööridega, haha. Aga sellegipoolest õnnitlen meeskonda ja kutte!"
Lisaks, EM-finaalturniiri vaataja seisukohast: rohkem koondisi (16 asemel 24) tähendab ka rohkem mänge (31 asemel 51). Ja suuremat väljakutset kõik matšid ära vaadata. Tippjalgpalli on tänapäeval niigi liiga palju selleks, et jõuaks erinevates liigades ja võistlussarjades kõik olulise ära vaadata ning kõigega kursis püsida (ja mängijate jaoks on graafikud liiga rasked). Nüüd laiendatakse veel ka MM-finaalturniiri ja klubide MM-i, suurendatakse mängude arvu Meistrite liigas. Usun, et ka Paide Linnameeskonna peatreeneril Ivan Stojkovicil, kes ütles eelmisel nädalal Soccernet.ee-le, et "see on ainus asi, mida ma elus teen: vaatan jalgpalli", ei saa olema lihtne.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta