Soccernet.ee-s stardib uus rubriik "Peatreener", mis võtab luubi alla Premium liiga klubide taktikalised nüansid. Lugejateni tuuakse kolm efektiivset ja kolm ümbermõtestamist vajavat olukorda.
Nüansside valikul lähtuti Premium liiga 11. ja 12. vooru mängudest. Kiitmist väärivad Tallinna Kalevi, Nõmme Kalju ja Nõmme Unitedi poolt tehtud otsused, vigade parandusega peavad tegelema Tallinna Flora, Tartu Tammeka ja Paide Linnameeskond.
EFEKTIIVNE NÜANSS NR 1
22. mail võõrustas Tallinna Levadia A. Le Coq Arenal Tallinna Kalevit. Külalismeeskond panustas kohtumise vältel kiiretele vasturünnakutele, mis vastast arvestades oli igati oodatud ja loogiline käik.
Kalevil toimisid üleminekud kaitsest rünnakule väga hästi, sest Levadia käis pea kogu meeskonnaga - kümnest mehest seitsmega - kõrgelt peal, lisaks toimisid standardolukorrad, millest löödi kaks väravat.
Pärast enda poolel palli võitmist suutis Kalev pressingu alt kiiresti välja triblada või söödu ette ründajatele mängida, millele järgnesid paar-kolm mängijat. Eduka vasturünnaku saladus peitub kiiretes ääremängijates, keda Kalevil teatavasti leidub.
EFEKTIIVNE NÜANSS NR 2
18. mail külastas Nõmme Kaljut Hiiu staadioni taasavamisel Kuressaare. Võõrustajate konkreetses võidus mängis suurt rolli üks kogenud mängija, kelle nutikas tegutsemine aitas tiimikaaslastel särada.
Tänavusel hooajal on Premium liiga jälgijad ülistanud Alex Matthias Tamme ja Promise Davidit. Ärge saage valesti aru, seda on tehtud täiesti õigetel põhjustel, sest mõlemad mehed löövad palju väravaid, kuid nende varju on jäänud viis resultatiivset söötu jaganud Pavel Marin.
28-aastane Marin on vasakpoolne ääreründaja, kuid rünnakul liigub ta tihtipeale keskväljale, andes sellega ruumi Aleksandr Nikolajevile tõusta üles ning seeläbi anda lisakäik vastase väljakupoolel. Kuigi Marini ja Nikolajevi seljatagune on vasturünnakute käigus haavatav, on Kalju selliste olukordade kaitsmisega seni hästi hakkama saanud.
EFEKTIIVNE NÜANSS NR 3
23. mail madistasid Männiku staadionil tabelinaabrid Nõmme United ja Narva Trans. Kuigi kodumeeskond kaotas ja muruväljak oli kehvapoolne, õnnestus neil publikule pakkuda atraktiivset söödumängu.
Unitedi kiituseks tuleb mainida seda, et nad saabusid kõrgliigasse jalgpalli mängima. Jah, tulemused pole selle kõigega kaasa tulnud, aga see on teema järgmisteks kordadeks.
Isegi künklikul Männiku murul suutis United näidata kiiret söödumängu, kui vaid mõne passiga jõuti oma värava eest vastase puuri lähistele. Veel paremini tuli see Nõmme meeskonnal välja 19. mail Tallinna Kalevi vastu Kadriorus.
ÜMBERMÕTESTAMIST VAJAV NÜANSS NR 1
21. mail mängisid A. Le Coq Arenal Tallinna Flora ja Kuressaare. Tolles kohtumises jäi kodumeeskond silma oma filosoofia hülgamisega, nimelt otsustati ründefaasis lühikeste söötude asemel pikkade söötude kasuks.
Mis juhtus? Kuressaare pressis mees-mehe markeeringut kasutades Flora lahtimängu väga kõrgelt, misläbi sunniti Kristen Lapat mängima pikki sööte otse ründajatele - vahepeal jõudis pall Mark Anders Lepikule kohale, vahepeal mitte.
Lapal oli võimalusi ka lühikesteks söötudeks, kuid ta ei teinud seda. Mitmel juhul oli tal võimalik sööta keskkaitsjatele ja ka äärekaitses tegutsenud Lukkale või Hussarile poolpikk pass. Samas olid liinide vahed väga suured, kuhu liikumise peale söötu küsida, aga kuna ääreründajad Sergei Zenjov ja Daniil Kuraksin ei kasutanud seda ära, oli antud käik välistatud.
Tekib küsimus, milleks tegutseda raskelt, kui saab lihtsalt? Samas ei saa välistada, et väravavahil Kristen Lapal oligi konkreetne ülesanne mängida pikka söötu, sest paistab, et lühemad variandid pole tema jaoks kõige meelepärasemad.
ÜMBERMÕTESTAMIST VAJAV NÜANSS NR 2
18. mail oli Tartu Tammeka kodusel Tamme staadionil vastamisi Paide Linnameeskonnaga. Juhtima läinud sinisärgid jäid tolles mängus lõpuks tühjade pihkudega.
Mis juhtus? Nii Paide kui ka viis päeva hiljem Pärnu Vapruse vastu torkas silma karistusala kaitsmine ja vastasmängijate turvamine. Kaitses lasti vastasmängijal sisuliselt karistusalasse jalutada ja seal vabalt olla - Paidel ei õnnestunud seda ära karistada, Vaprusel tuli see välja. Kaks täiesti identset rünnakut.
Kuidas paremini? Mängijatele tuleb kaitsefaasis anda kindlad suunised ning meeskond peab olema nõudlikum üksteise suhtes. Paide ja Vapruse vastu on korduvalt näha, kuidas ääreründaja ei jõua kaitsetööd tegema. Tihtipeale polegi vaja, et rakendatakse mees-meest markeerimist, vaid piisab ruumi valdamisest, et mitte anda vastasele vabadust ja võimalust tuleva söödu jaoks.
Hooaja algus näitas, et Tammekal on potentsiaali tabelikeskmikust ülespoole triivida, kuid sellise kaitsetööga jäädakse siiski alumisse otsa.
ÜMBERMÕTESTAMIST VAJAV NÜANSS NR 3
Jätkates Tammeka ja Paide mänguga, siis oma konspektides peaks korrektuure tegema ka külalisvõistkond, kelle rünnakute ülesehitus lonkas kohati kahte jalga.
Mis juhtus? Rünnakuid alustati kolme kaitsjaga tagant, kus sisuliselt kõigutati palli jalalt jalale, keskpoolikud hoidsid väga kokku ning sööduliine üksteisele vabaks ei tehtud, mistap oli see kõik Tammekale väga lihtne kaitsta. Peamiselt proovis Paide kasutada vasakus ääres olnud Henrik Ojamaad, kes jäi rünnakute algatamisega hätta.
Kuidas paremini? Kolmene kaitseliin oli mängus Tammekaga väga lähestikku üksteisele ning momenti ääre vahetamiseks sisuliselt ei tekkinud, sest distantsid olid kaitsjate vahel väga lühikesed.
Niisiis tuleks vahemaad kaitsjate vahel suurendada, mille abil oleks võimalik vastase kaitseformatsiooni laiali venitada ning seeläbi tekitada poolkaitsjatele sööduvariante. Mitu korda liikus Joseph Saliste Tammeka mängijatele otsa ning mängis palli pigem Nikita Baranovile, mitte Medicile, kellel oli keskväljal piisavalt ruumi, et vastase värava suunas pöörata ja ehitada rünnakut.
Kui jätkata sama plaaniga, siis võiks vähemalt üks poolkaitsja teisele ruumi tekitada, et kogu fookus ei oleks koondunud ühe väikese ala peale. Selgelt oli näha, kuidas äärel söödu saanud Ojamaal oli justkui sein ees (ja vahepeal taga), sest tal oli selg rünnaku suunas ning surve Mairo Miililt või Patrick Genro Veelmalt ei lasknud tal ümber keerata.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta