Võidusoonel Eesti unistab vägevast revanšist ja kohast sõelmängudel (galerii!)
Eesti naiste koondist ootab aasta viimases kohtumises kõva pähkel nimega Iisrael. Unistus Rahvuste liiga B-divisjonist ei ole kuhugi kadunud, aga selle reaalsuseks vorpimine saab kahtlemata olema väljakutse.
Vaatame otsa tabelile: tänavu eeskujulikku hoogu näidanud eestlannad platseeruvad nelja koondise konkurentsis hetkel 10 punktiga alagrupi teisele kohale. Meist kolme punkti võrra ees on Iisrael ning piisavalt kaugel maas Kasahstan ja Armeenia.
Rahvuste liiga play-off'i pääsemine on Eesti jaoks igal juhul püütav eesmärk. Tõsi, oma alagrupis pole me Iisraeli jõulisuse tõttu just suurfavoriidid – seega tuleb tõenäoliselt loota kõikide alagruppide teise koha omanike arvestuses võimalikult kõrgele positsioonile küündimisele, ent ka grupivõidulootus on veel teoreetiliselt olemas. Vaatame, mis on meie jaoks potentsiaalsed stsenaariumid sõelmängudele jõudmiseks.
Esimene variant: Eesti võidab Iisraeli kuue või rohkema väravaga. Oleme sattunud alagrupi võitmise vaatepunktist keerulisse seisu esiteks mõistagi tänu Iisraeli üldisele superhoole, ent eriti keeruliseks muutis olukorra esimese omavahelise matši lõppseis – mäletatavasti võidutses Iisrael septembrikuu lõpupäevil Tartus koguni 5:0. Nüüd peab Eesti alagrupi võitmiseks vahe tagasi tegema.
See tundub aga pea võimatu ülesandena, sest Iisrael on senisest viiest mängust võitnud neli ning lubanud sekka vaid ühe tööõnnetuse, kui Kasahstaniga lepiti 0:0 viiki. Veelgi märkimisväärsem on aga iisraellannade väravate vahe: ise on saadetud pall väravasse 17 korral, vastased on sama suutnud vaid ühel puhul.
Samas oli tolle ainsa värava autoriks Armeenia, kes vireleb viiest mängust saadud viie kaotusega üksikuna grupi põhjas. See fakt võiks justkui anda väikese lootusekübeme, aga reaalsuses jääb kõrgeim tabelikoht ilmselt ikkagi püüdmatuks. Aga võib ju loota, et käesolevas lõigus toimub suuremat sorti ärasõnumine.
Niisiis – teine variant: Eesti asetub alagruppides teise koha teeninud koondiste hulgas esimese kolme hulka. See variant on kindlasti realistlik ja püütav. Ainus murekoht peitub selles, et viiest alagrupist ühes on vaid kolm võistkonda, mistõttu arvestatakse teise koha paremusjärjestuse koostamisel lisaks punktiarvule vaid iga alagrupi esikolmiku omavahelist väravate vahet.
Eestil oleks aga hädasti tarvis kampa võtta ka Armeenia-mängude väravad: kõmmutas meie koondis neile ju kahe mänguga viis kolli ja lubas endale lüüa vaid kaks. Kui Armeenia-mängud kõrvale jätta, on Eesti väravate vahe hetkel 1:5 ning tabelis neli punkti, mis annavad meile teise koha paremusjärjestuses viie naiskonna konkurentsis neljanda koha.
Kui suudaksime Iisraeli võita, annaks see meile juurde kolm punkti ning tõenäoliselt ka koha teiste kohtade top 3 hulgas. Viik või kaotus jätaksid edasipääsuukse pigem suletuks, aga mitte sajaprotsendilise kindlusega.
Hetkel on ainsa teisel kohal paikneva koondisena edasipääsu sisuliselt kindlustanud Läti, kelle alagrupi kahe viimase ehk Andorra ja Moldova vastu on meie lõunanaabrid väravate vahega väga selges plussis ning ka lätlannade punktiarv on jälitajatest selgelt üle. Rohkem positiivse väravate vahega naiskondi hetkel teiste kohtade hulgas polegi.
On aga selge, et viimases voorus võivad kõik kohad veel vahetuda – olukorrale lisab kõvasti põnevust tõik, et alagruppides neljandal kohal paiknevad naiskonnad ei kuulu teiste kohtade pingerea arvestusse. Eesti peab endast igal juhul kõik välja panema ning pole põhjust arvata, et see Sinisärkidel niigi plaanis ei oleks.
Mida oodata?
"Palju on mängus, üks mäng on jäänud – selleks on väga hea ja lihtne end valmis panna ning nii-öelda kokku võtta," arvas Eesti koondise peatreener Sirje Kapper Soccernet.ee-ga vesteldes. "Seljataga on pikk hooaeg, aga kõik mängijad suhtuvad väga professionaalselt, hoolitsevad enda eest, taastuvad, magavad ja söövad korralikult."
Kuna tegemist on Eesti mängijate jaoks aasta viimase kohtumisega – läbi on nii kodune liigahooaeg kui Iisraeli-mängu järel ka koondisematšid –, peaks olema justkui lihtne end viimaseks pingutuseks kokku võtta. Järgmistele mängudele mõtlemine ei vaeva hetkel eestlannade pead ja kogu fookus on suunatud vaid ühele matšile.
Pärast 0:5 kaotust Tartus olid naiskonna liikmed selgel üksmeelel, et tulemus ei peegeldanud tegelikku tugevuse erinevust kuigi adekvaatselt. Eduka keskendumise tulemusena on võimalik väga palju ära teha: seda enam, et mängus on niivõrd palju – pääs B-tasandile. Just selle sõnastas Rahvuste liiga tsükli eel eesmärgina ka peatreener Kapper.
Lisamotivatsiooni võiks Eesti koondis ammutada ka statistilisest vaatepunktist: kui Iisraeli üle võetakse võit, korratakse ajaloolist seeriat. Viimati võitis Eesti naiste koondis neli kohtumist järjest 2010. aastal, hetkel on saldo ühe Kasahstani ja kahe Armeenia mängu järel kolme peal. Kas seeria pikeneb või mitte, saab selgeks juba teisipäeva õhtul. Soccernet TV näitab mängust otsepilti.
***
Omavahelised mängud:
26.09.2023 Eesti - Iisrael 0:5
15.06.2016 Iisrael - Eesti 2:0
07.05.2006 Iisrael - Eesti 1:0
21.08.2005 Eesti - Iisrael 2:5
09.05.2004 Iisrael - Eesti 12:1
10.08.2003 Eesti - Iisrael 1:4
04.06.2002 Iisrael - Eesti 3:0
02.09.2001 Eesti - Iisrael 2:5
27.06.2000 Eesti - Iisrael 1:2
19.10.1999 Iisrael - Eesti 2:1
5. detsembril kell 17.00 Ungaris Telki Globall Football Park 2-s
Iisrael - Eesti
Peakohtunik: Maika Vanderstichel
Abikohtunikud: Clementine Dubreil, Melissa Rossignol
Neljas kohtunik: Emeline Rochebiliere (kõik Prantsusmaa)
Eesti eeldatav algkoosseis:
Eesti koondise koosseis:
Väravavahid
Karina Kork (23.02.1995) – JK Tabasalu 39/0
Keiti Kruusmann (10.06.2003) – Tartu JK Tammeka 2/0
Victoria Vihman (05.08.2004) – Tallinna FC Flora 0/0
Kaitsjad
Kelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 75/1
Siret Räämet (31.12.1999) – Tallinna FC Flora 36/0
Maarja Saulep (09.05.1991) – Tallinna FC Flora 21/1
Eva-Maria Niit (05.02.2002) – Tartu JK Tammeka 9/0
Rahel Repkin (17.06.1998) – Tartu JK Tammeka 9/0
Jessika Uleksin (19.01.1997) – Tallinna FC Flora 5/0
Anette Salei (28.09.2005) – JK Tabasalu 5/0
Annegret Kala (03.05.2006) – JK Tammeka Tartu 4/0
Poolkaitsjad
Kristina Bannikova (15.06.1991) – Saku Sporting 102/9
Kairi Himanen (11.11.1992) – Saku Sporting 71/5
Mari Liis Lillemäe (01.09.2000) – Tallinna FC Flora 47/2
Liisa Merisalu (15.01.2002) – Tartu JK Tammeka 32/3
Renate-Ly Mehevets (02.03.1999) – Tartu JK Tammeka 22/0
Jaanika Volkov (20.02.2005) – Tallinna FC Flora 15/0
Katrin Kirpu (09.10.2004) – Aland United (FIN) 6/1
Ründajad
Lisette Tammik (14.10.1998) – Tallinna FC Flora 64/13
Vlada Kubassova (23.08.1995) – Tallinna FC Flora 64/10
Emma Treiberg (19.11.2000) – Saku Sporting 35/3
Getter Saar (09.11.1999) – Tallinna FC Flora 18/3
Kristina Teern (13.11.2004) – Tallinna FC Flora 2/0
Peatreenerid: Anastassia Morkovkina ja Sirje Kapper
Väravavahtide treener: Martin Kaalma
Kehalise ettevalmistuse treener: Marten Metsniit
Videoanalüütik: Kätlin Hein
Arst: Raul Parik
Füsioterapeudid: Laura Ernits, Kai-Riin Tomera
Psühholoogilise ettevalmistuse treener: Laur Nurkse
Fotograaf: Liisi Troska
Mänedžer: Raili-Raine Ellermaa
Tabeliseis:
SEOTUD PILDIGALERII
Fotograaf: Liisi Troska
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta