On siililegi selge, et septembrikuine mõru mekk kaob vaid magusa võiduga
![Laura Jaansen pilt](https://soccernet.ee/public/gallery/1643376939.jpg)
![Laura Jaansen pilt](https://soccernet.ee/public/gallery/1643376939.jpg)
Eesti naiste koondist ootab Rahvuste liigas ees kordusmäng Kasahstaniga. Kui Tartus lepiti väravateta viiki, siis Astanast on kahtlemata vaja võitu, et säilitada lootus pääseda B-tasandile. Pea kõik on Sinisärkide endi kätes.
- Vaata ka Liisi Troska galeriid koondise treeningust siit või artikli lõpust!
Kuna Rahvuste liigas ootab ees viies mängupäev, on vaikselt aeg vaadata taskutesse. Septembris vaid korra väljakule jõudnud ning seejärel oktoobris sõjast tingitult pausi pidanud Iisrael on samuti jõudnud ree peale ning teinud seda võimsalt - teenitud 10 punktiga hoitakse C-tasandi 4. grupi esikohta. Järgnevad seitse punkti korjanud Eesti, viie peal olev Kasahstan ning Armeenia, kellel punktiarvet seni avada pole õnnestunud.
Nii pole ükski koht veel kivisse raiutud, ent senist trendi arvestades näib viimane koht enim passivat Armeeniale, esimest pulka on seni noolinud isukaimalt Iisrael. Kui nii läheb, on eriti oluline saabuv Kasahstani ja Eesti kohtumine - sest C-tasandi gruppides ka teiseks tulnud koondistel on veel võimalik kõrgemale pürgida. Selleks, et mahtuda kolme parima sekka, on vaja võimalikult palju punkte, toetamas positiivne väravate vahe. Olgu aga üle öeldud, et läbi ei tohi lõigata ka liini, mis märgib Eesti jõudmist B-tasandile läbi grupi esikoha. Matemaatiliselt on kõik veel võimalik.
Esimene mäng poleks pidanud vaid silma tooma? On vaja tõestada!
Rahvuste liiga avamängus kohtus Eesti justnimelt Kasahstaniga. 0:0 viigiga lõppenud madinas oli mõlemal osapoolel võimalik skoori teha, enim oodati seda Eestilt, kes oli 2022. aastal suutnud Kasahstani kahel korral kotti pista. Et aga seda ei suudetud teha, võttis võimust pettumus. See sai mõneti unustatud oktoobrikuus, kui kahe mänguga oldi Armeeniast kokkuvõttes 9:2 paremad.
"Ega see triumf pole meie jaoks midagi sellist, mis meid B-tasandile kannaks. See koht tuleb ise väga konkreetselt välja võidelda. Mis ta meile andis? Selle, et esimeses aknas näidatu polnud meie lagi, meis peitub natukene rohkemat," mõtiskles koondise kaaspeatreener Sirje Kapper mängu eel. "Väga paljudel mängijatel on selline enesetõestamise vajadus just Kasahstani mängu eel. Viigipunkt jättis mõru maigu ... Seekord tahame teha paremini!"
Tugev tahtejõud ja teatud tüüpi lubadused on koondist vaikselt iseloomustama hakanud. Eriti eredalt on meeles juulikuised mängud Türgiga, neist esimene tõi Eestile 0:3 kaotuse. Seejärel lubasid Eesti parimad naised, et korduslahingus lüüakse ka väravaid. Nii ka läks: 0:2 kaotusseisu jäänud Sinisärgid leidsid vasturohtu Lisette Tammiku ja Katrin Kirpu tabamuste näol, kohtumine lõppes 2:2 viigiga. Oktoobris lubati, et tuleb kuue punkti aken - ka sellega pandi täppi. Väikseks agaks jäid Armeenia vastuväravad, mis rikkusid lootuse teha nullimängud.
Et koondis põleb tahtest tegutseda paremini kui Tartus, on loogika lihtne: seekord tuleb võita! Võimalikud ideed, kuidas selleni jõuda, on olemas. "Eks me ikka tahame ise mängu palliga kontrollida - enda mäng on alati number 1. Aga muidugi võtame arvesse, kuhu Kasahstan meile tegelikult need ruumid jätab, millistesse tsoonidesse, ja kuidas neid ära kasutada saaksime. Teame, et äärtel on meil natuke rohkem ruumi," tõi Kapper välja.
Väsimusel on mitu kuju
Pea kõik Eesti koondise mängijad pallivad koduses kõrgliigas, kus äsja lõppes 26-mänguline hooaeg. Kui võtta näiteks mõni FC Flora liige, kes pidas suvel ka Meistrite liiga mänge, lisaks Balti liiga kohtumised, karikalahingud ja koondisematšid, tuleb selle hooaja mahuks umbes 50 (!) vastasseisu. Oleks mõistetav, kui nii vaim kui kere oleks palli taga ajamisest väsinud.
Küll aga tundub eestlannasid närivad teistlaadi kurnatus. "Eks mängijad on hooajast natuke ikka väsinud, aga pigem arvan, et koondis mõjub hea äratuskellana. Tulemas on ju kaks tähtsat mängu, mis panevad paika, mida veebruarikuine aken meile pakub. Tunda on küll sellist üldist väsimust pikast lennureisist ja ajavahest. Tõesti, need neli tundi on jätnud oma jälje. Aga tänase seisuga oleme sellega vaikselt harjunud ja suurem väsimus pigem seljatatud," kirjeldas juhendaja. "Positiivne on see, et Kasahstani mängijad on täpselt samas seisus - tulime siia sama lennuga. Tingimused on mõlemale väga võrdsed."
Kasahstani seis on aga mingis mõttes nürim: nende tippliiga hooaeg lõppes juba oktoobri keskpaigas, ära peeti 16 mängu. Kuu aega hiljem tuldi kokku koondiseks, et kohtuda esmalt kahel korral Iisraeliga (tulemustele 0:2 ja 0:0). Kuigi koosseisus tehti mõningaid muudatusi, on tähtsaimatel lülidel kaks mängu juba all. Madin Eestiga saab 9-päevase perioodi jooksul olema kolmas.
"Meid ootavad ees kaks tähtsat mängu - Eesti ja Armeeniaga. Meid rahuldab vaid võit. Tahame fännidele näidata head mängu ning tõestada, et oleme koondis, kes esindab oma kodumaad väärikalt. Tõsi, tiimis on probleeme - Kasahstani meistrivõistlustel osaleb vaid viis naiskonda - aga usun, et kõik liigub paremuse poole," olid Kasahstani koondise juhendaja Madijar Kembilovi mängueelsed mõtted, vahendab kohalik vutiliit.
Tiimisisesed duellid sütitavad kogu koondist
Oleks totter väita, et valitsev Eesti aasta naisjalgpallur Vlada Kubassova pole koondise üks säravamaid lülisid, samas on see mõte justkui proovile pandud. Muidugi tervisliku konkurentsi raames: parimad sõbrannad Kubassova ja Lisette Tammik on mõlemad kirja saanud 63 koondisemängu, kuid väravate arvestuses rebis neist teine oktoobrikuuga ette.
Kubassova, kes esiründaja tiitlist sellisel kujul ilma jäi, ei saanudki oma au tegelikult kaitsta. Sest 28-aastane pallur sai septembrikuus salakavala puusavigastuse, mis hoidis teda palliplatsilt eemal ligi kaks kuud. Sinisest särgist eemalolek ründajale muidugi ei meeldinud, samas hoidis ta head hoogu näidanud Tammikule ja teistele koondislatele ikka pöialt.
"Kui ta lõi kübaratriki ja pani kokku viis, siis mõtlesin, et tahaks ka! Jah, meil on sama palju mänge, aga tal rohkem väravaid ... No eks ma jõuan isegi rohkem lüüa!" käis kogenud Kubassova lõbusalt välja.
Selle toel pakkus ta välja ka retsepti, kuidas sel korral Kasahstan maha murda. "Tuleb väravaid lüüa!" naeris ta. "Kusjuures, koondis on Kasahstaniga viimase kahe aasta jooksul kolm korda mänginud, aga mina mitte kordagi. Nüüd tuleb neljas katse. Enne, kui ma nendega pole mänginud, ei ütle ma parem midagi ... Aga usun, et meil on kvaliteeti, et neid võita. Oleme seda ju varem ka teinud. Aga midagi jäi puudu, eks see oli ka meie esimene Rahvuste liiga mäng. Olen kindel, et seekord saame hakkama!"
Kasahstani ja Eesti Rahvuste liiga mäng saab Astana Arenal avavile kell 16. Soccernet TV ülekanne algab mõned minutid varem.
***
Omavahelised mängud:
22.09.2023 Eesti - Kasahstan 0:0
06.09.2022 Kasahstan - Eesti 0:2 (ov, Getter Saar)
28.06.2022 Eesti - Kasahstan 4:2 (Getter Saar 2, Kairi Himanen, Lisette Tammik - Asselhan Turlõbekova, Svetlana Bortnikova)
11.04.2017 Eesti - Kasahstan 0:1 (Julia Nikolajenko)
14.05.2009 Kasahstan - Eesti 1:2 (Begaim Kirgizbajeva - Anastassia Morkovkina, Katrin Loo)
19.09.2004 Kasahstan - Eesti 0:0
24.08.2003 Eesti - Kasahstan 3:2 (Anastassia Morkovkina 2, Ave Pajo)
24.10.2002 Eesti - Kasahstan 1:3 (Ingrid Pihela)
1. detsembril kell 16.00 Kasahstanis Astana Arenal
Kasahstan - Eesti
Peakohtunik: Kirsty Dowle
Abikohtunikud: Emily Carney, Sophie Dennington
Neljas kohtunik: Lauren Impey (kõik Inglismaa)
Eesti eeldatav algkoosseis:
Eesti koondise koosseis detsembrikuu mängudeks:
Väravavahid
Karina Kork (23.02.1995) – JK Tabasalu 38/0
Keiti Kruusmann (10.06.2003) – Tartu JK Tammeka 2/0
Victoria Vihman (05.08.2004) – Tallinna FC Flora 0/0
Kaitsjad
Kelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 74/1
Siret Räämet (31.12.1999) – Tallinna FC Flora 35/0
Maarja Saulep (09.05.1991) – Tallinna FC Flora 21/1
Eva-Maria Niit (05.02.2002) – Tartu JK Tammeka 9/0
Rahel Repkin (17.06.1998) – Tartu JK Tammeka 8/0
Jessika Uleksin (19.01.1997) – Tallinna FC Flora 5/0
Anette Salei (28.09.2005) – JK Tabasalu 5/0
Annegret Kala (03.05.2006) – JK Tammeka Tartu 3/0
Poolkaitsjad
Kristina Bannikova (15.06.1991) – Saku Sporting 101/8
Kairi Himanen (11.11.1992) – Saku Sporting 70/5
Mari Liis Lillemäe (01.09.2000) – Tallinna FC Flora 46/2
Liisa Merisalu (15.01.2002) – Tartu JK Tammeka 31/3
Renate-Ly Mehevets (02.03.1999) – Tartu JK Tammeka 21/0
Jaanika Volkov (20.02.2005) – Tallinna FC Flora 14/0
Katrin Kirpu (09.10.2004) – Aland United (FIN) 5/1
Ründajad
Lisette Tammik (14.10.1998) – Tallinna FC Flora 63/13
Vlada Kubassova (23.08.1995) – Tallinna FC Flora 63/10
Emma Treiberg (19.11.2000) – Saku Sporting 34/3
Getter Saar (09.11.1999) – Tallinna FC Flora 18/3
Kristina Teern (13.11.2004) – Tallinna FC Flora 2/0
Peatreenerid: Anastassia Morkovkina ja Sirje Kapper
Väravavahtide treener: Martin Kaalma
Kehalise ettevalmistuse treener: Marten Metsniit
Videoanalüütik: Kätlin Hein
Arst: Raul Parik
Füsioterapeudid: Laura Ernits, Kai-Riin Tomera
Psühholoogilise ettevalmistuse treener: Laur Nurkse
Fotograaf: Liisi Troska
Mänedžer: Raili-Raine Ellermaa
SEOTUD PILDIGALERII
Fotograaf: Liisi Troska
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta