Armeeniast Eestisse, et mängida Eesti vastu Armeenia eest. "Kui su südame kohal on kodumaa vapp, pead sellest südamest kõik andma!"
![Kristjan Jaak Kangur pilt](https://soccernet.ee/public/gallery/1643377070.jpg)
![Kristjan Jaak Kangur pilt](https://soccernet.ee/public/gallery/1643377070.jpg)
Kolida kodumaalt Armeeniast Eesti klubisse, et mängida lõpuks Armeenia koondise eest Eesti vastu? Tundub keeruline? Kuid täpselt sellise tee on läbi käinud Veronika Asatrjan ja Maria Sahhinova, kes esindavad Eesti kõrgliigasse pääsemist jahtivat FC Ararati. Samas on neil õnnestunud nädala jooksul Armeenia koondise ridades kahel korral mõõtu võtta Eesti naiskonnalt.
23-aastane kaitsja Sahhinova ja 21-aastase poolkaitsja Asatrjani Eestisse jõudmise lugu toetub Armeenia kogukonna ühtsusele. Ettepaneku Eestis mängima hakata tegi neile Ararati president Avetis Harutjunjan - ja kui juba kutsutakse, tuleb tulla!
"Teadsime juba ennegi, et Eestis on naiste jalgpallis korralik struktuur olemas. Tulime, tutvusime siinse olukorraga ja meile meeldis. Miks siis mitte proovida mängida?" on Sahhinova selgitus lihtne. "Juba see, et klubi kannab Ararati nime, näitab meile palju!" täiendab Asatrjan ning Sahhinova lisab: "Kui keegi kuskil Euroopas selle nime all Armeeniat esindab, tahad kogu südamest nende eest mängida. Ja kahekesi koos oli muidugi ka kergem siia tulla."
Mõlemad tegutsevad lisaks mängimisele Araratis ka treeneritena. "Graafik on niimoodi kokku lepitud, et saame teha kõike, mida vaja. Lisaks õpime, et saada kätte järgmise kategooria treenerilitsents," selgitab Sahhinova, kes on noorusest hoolimata treeneriametit pidanud juba seitse aastat ja omandanud UEFA A-litsentsi. Kolmandat aastat juhendajatööd tegeval Asatrjanil on B-litsents.
Rahulik elu jalgpalli seltsis
Aga muu elu? "Võib öelda, et tegelemegi ainult jalgpalliga!" naerab Sahhinova. "See on siin väga hästi organiseeritud, jalgpallielu on palju aktiivsem kui Armeenias - kogu aeg on lisaks igapäevatööle mingid turniirid, mingid loengud. Naudime seda väga."
"Ja Eestis on nii rahulik!" märgib omalt poolt Asatrjan. "Armeenias on hästi palju inimesi, liikluses on kogu aeg ummikud ja nii edasi. Eestis saab palju rahulikumalt elada ja mulle meeldib see väga."
Armeenias mängisid mõlemad kõrgliigas Jerevani Pjuniku ridades, Asatrjan seejärel ka Lernajini Artsahhis. Kuigi nüüd tuldi Eesti esiliigasse, mängitakse mõlema kinnitusel siin paremat jalgpalli kui kodumaa meistrisarjas. "Algul arvasin, et mis see esiliiga siis ära ei ole. Aga kiirelt sai selgeks, et siin on kõva tase!" selgitab Asatrjan. "Meil on klubis palju noori tüdrukuid, aga nad on väga andekad ja võimekad, suudavad juba praegu väljakul palju ära teha. Ja kui tõuseme kõrgliigasse, saaksid nad seal väga hästi hakkama," usub ta.
Esiliiga võitnud Ararati ootabki nüüd ees üleminekuturniir, kus kohtutakse Meistriliigas mängivate Põlva Lootose ning Pärnu Vapruse ja Viljandi Tuleviku Ühendnaiskonnaga. "Eestis on olemas naiste jalgpalli arendamise struktuur ja meie klubi liigub sama rada pidi. Esiliigas olime esimest aastat, kõrgliigakoha jaht motiveeris meid kõvasti. Kui sinna jõuame, tahame minna mitte ainult osalema, vaid ka tulemust tegema," sõnastab Sahhinova tulevikuplaani.
Vapp südame kohal teeb uhkeks
Tänu Eestis mängimisel said nad koondise treenereid vastase skautimisel veidi aidata. "Tempo on koondisemängudes teine, aga meie olime sellega juba paremini harjunud. Eestil on tugev naiskond, kellega mängimiseks tuleb teha väga-väga palju tööd. Jerevanis ei õnnestunud meil mitmed asjad nii nagu tahtsime, aga kõike seda soovime nüüd parandada," ütleb Asatrjan teisipäevase mängu eel.
Küsimuse peale, mida tähendab neile kutse Armeenia koondisesse, muutub nii Sahhinova kui ka Asatrjani olek silmnähtavalt. Mõlema häälde tekib raskesti kirjeldatav, aga samas ülimalt selgesti tajutav uhkusetunne.
"Minu jaoks isklikult tähendab see, et sa oled väärt oma riiki esindama. Sinu särgil, südame kohal, on sinu riigi vapp. Ning kui sind välja valiti, pead andma sellest südamest kõik, ja näitama, mis sinus peidus on," sõnastab Sahhinova enda hoiaku sügava veendumusega.
"See on suur au. Võimalus esindada oma riiki ja oma perekonda on midagi väga erilist. Ja seda ei saa võrreldagi mis tahes klubi eest mängimisega," lisab Asatrjan.
Armeenia koondis ei löö just sageli väravaid, veel vähem punktimängudes. Rahvuste liiga avakohtumises Kasahstani vastu õnnestus Asatrjanil seda ometi teha ja ehkki lõpuks jäädi külalistele 1:2 alla, kinnitab ta, et kaasnenud emotsioonid ei lähe meelest. "Mu esimene värav koondise eest ... see tunne ei unune. Kahju, et kaotasime, aga tulevad uued mängud. Juba Eesti vastu tahame näidata, et oleme võimelised seda kordama!" lubab ta.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta