Eesti esimene jalgpalliakadeemia tahab kohtumist Manchester Unitediga muuta aprillikuiseks tavaks
![Raul Ojassaar pilt](https://soccernet.ee/public/gallery/1387457603.jpg)
![Raul Ojassaar pilt](https://soccernet.ee/public/gallery/1387457603.jpg)
Juba neljandat aastat Arte gümnaasiumi juures toimiv Eesti Jalgpalli Liidu akadeemia alustab peagi järjekordse lennu komplekteerimist – sügisel võetakse kaheksandasse klassi vastu paarkümmend uut jalgpallurihakatist.
- Lugu ilmus esialgselt maikuu Jalkas.
2018. aastal tööd alustanud akadeemia loob kaheksanda ja üheksanda klassi poistele suurepärase võimaluse ühitada jalgpallimäng kooliga sellisel viisil, et kumbki oluliselt kannatada ei saaks. Hoolimata sellest, et vanimad akadeemias käinud poisid lõpetavad alles 11. klassi, on mitu neist ennast juba Premium liigas tutvustanud.
Akadeemia esimese lennu lõpetanud Markus Riisenberg tegi tänavu märtsis Premium liiga debüüdi JK Tallinna Kalevi ridades ning meenutab, et aeg akadeemias tuli temale just logistilise poole pealt tohutult kasuks – Keila-Joal elades nõudis kooli ja jalgpallitrenni ühitamine varem suuri ohverdusi. Eelmises koolis pidi Riisenberg trenni jõudmiseks sageli tundidest puuduma, mis õpetajatele loomulikult ei meeldinud ja tekitas pahandusi. Akadeemias oli see mure hoobilt murtud.
"Eks enne ikka natuke pabistasin, et uus kool ja uued sõbrad, aga kokkuvõttes mulle elu akadeemias väga meeldis," räägib Riisenberg. "Soovitaksin akadeemiat väga just neile, kes elavad Tallinnast pisut kaugemal nagu mina, aga soovivad jalgpallis siiski kaugele jõuda."
Akadeemia poisid treenivad nädalas küll peamiselt peatreener Marko Pärnpuu käe all akadeemias, kuid osalevad meistrivõistlustel siiski oma klubi ridades, kellega tehakse nädalas tavaliselt üks treening. "Klubile minu akadeemias olek mõnes mõttes sobis ja ei sobinud ka – eks nad ikka oleksid tahtnud mind rohkem trennis näha, aga samal ajal suurt probleemi ei olnud," lisab Riisenberg.
TJK Legioni 17aastane ääremängija Aleksander Švedovski pidi akadeemiaga liitumiseks tegema aga veel märgilisema hüppe – kuigi lasteaiast oli Švedovskil eesti keel suus, oli ta esimesed seitse klassi käinud venekeelses koolis. Hoolimata olulisest keskkonnavahetusest oli Švedovski ise akadeemiaga liitumisest elevil.
"Minu jaoks oli see lihtne otsus, sest jalgpall oli minu jaoks tähtsam kui kool, aga vanemad ütlesid, et õppida tuleb siiski ka!" muigab Švedovski, kelle sõnul tõmbas teda ka akadeemias valitsenud kõvem sportlik tase ja konkurents. "Legionis treenisin koos omavanustega, akadeemias oli klass suurem ja tase parem – sportliku poole pealt tuli see kõvasti kasuks, sest treenida oli raskem."
Ka tema puhul kirtsutas klubi trennist puudumise peale esialgu nina, ent sai peagi aru, et mängija arengu jaoks on see parem variant. "Alguses treeneritele väga ei meeldinud, et ma klubi trennidest nii palju puudusin, aga hiljem rääkisin nendega ja leppisime kokku, et käin akadeemias edasi, sest klubi trennides ei oleks ma nii palju edasi arenenud."
Praegu kinnitabki Švedovski kanda Legioni esindusmeeskonnas. Kõrgliigadebüüdi sai ta kirja mullu, juba 16aastaselt, tänavu lõi ta Nõmme Kalju võrku ka esimese värava.
"Aasta lõpus saime Soomes sõprusmängu ära pidada ja loodame, et Manchester Unitediga mängimine on endiselt lähitulevikus reaalne," räägib noorte peatreener Marko Pärnpuu nagu muuseas, kui temalt akadeemia käekäigu kohta uurida.
Stopp – Manchester United!?
"Tegelikult oli niimoodi, et kui 2020. aasta märtsis kogu koroonajama pihta hakkas, siis meil olid juba piletidki ostetud ja kõik kokku lepitud, et minna mängima Manchester Unitedi ja Accringtoni akadeemiaga – Andres Operi tutvuste kaudu. Siis tuli muidugi koroonaviirus vahele, aga nüüd on sellest uuesti juttu tehtud. Ma ei taha veel enne esimest mängu öelda, et sellest võiks saada aprillikuu vaheaja traditsioon, aga Manchester United on ka sellest huvitatud. Tookord, kui mänge kokku leppisime, siis olid nende skautingunimekirjas mõned meie akadeemia poisid, mis kergendas mängu kokku leppimist. Vahepeal on kolm aastat mäng ära jäänud, aga kui kõik hästi läheb, siis loodetavasti õnnestub järgmiseks aastaks mäng taas kokku leppida."
Soomes mängitakse KäPa klubi akadeemiaga, mis on põhjanaabrite juures HJK kõrval noortetöö poolest absoluutne tipp. Detsembris mängiti soomlastega kaks kohtumist, millest üks selgelt kaotati, teine aga võideti. "Nad on meile läbi aastate olnud väga hea sparringupartner. Soome noortekoondistesse annavad nad sisuliselt sama palju mängijaid kui HJK," kiidab Pärnpuu, kelle hinnangul võiks akadeemial aasta jooksul olla maksimaalselt neli kohtumist – suurem võistlemine käib siiski klubide juures.
"Töö on toimunud kogu aeg koos, klubide tähtsus on sama suur kui akadeemia oma," rõhutab Pärnpuu, et jalgpallis kaugele jõudvatest akadeemia õpilastest rääkides ei saa kogu au akadeemiale asetada. "Võti on koostöö – kui klubil ja akadeemial on hea koostöö, siis jõuavad mängijad kaugele. Mina näen, et meie saame pöörata rohkem tähelepanu individuaalsete võimete arendamisele, seda nii tehniliselt kui füüsiliselt. Kindlasti pakume ka erinevaid taktikalisi mõtteid ja kui näiteks koondises on vaja kiirelt orienteeruda ühelt mängimise viisilt teisele, siis see tuleb akadeemia poistele kasuks. Usun, et juba õige pea räägime välismaale siirdunud mängijatest, kes on akadeemia läbi käinud. Aga veel kord – ma ei taha siin käega vastu rinda taguda ja öelda, et see on puhtalt akadeemia töö, see on akadeemia ja klubi ühine koostöö."
Mängijate akadeemiasse jõudmine on samuti akadeemia personali, klubi ja mängija vanemate ühine otsus. "Sooviavaldusi tuleb meile igal aastal omajagu – samas on mõned klubid, kes leiavad, et nende mängijatele ei tule akadeemia kasuks. Mina nii ei arva, aga kuhugi me kedagi vägisi ei võta," sõnab Pärnpuu. Kuna kohti on vähem kui soovijaid, siis langetatakse otsus lõpuks nii sportliku perspektiivi kui õpitulemuste järgi.
Just õppimine ja koolitööde heal tasemel tegemine on üks aspekt, mida akadeemias rõhutatakse. Mängijatele võimaldatakse spetsiaalset õpiabi ja seni on akadeemia noorte jalgpallurite õpitulemused olnud üldjuhul head ja isegi väga head.
"Õpiabi oli suureks abiks – treeningujärgse söögi järel läksime A. Le Coq Arenal õppeklassi, kus õpetajad meid vajadusel aitasid," kiidab Švedovski töökorraldust. Riisenbergi sõnul meeldis talle näiteks see, et õpiabi ajal sai vajaduse korral ka tunnikontrolle järele teha.
Mõlemad poisid jätkavad haridusteed Arte gümnaasiumi jalgpalliklassis, mis ei ole küll nii põhjaliku korraldusega kui akadeemia, kuid annab noortele sportlastele siiski parema võimaluse kooli ja sporti ühendada.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta