Eesti koondise ründaja Henri Anier kummutas sotsiaalmeedia põhjal tekkinud kuuldused, justkui oleks tema aeg Hongkongi meisterklubis Lee Manis lõppenud.

Eile koondisepausi alguseks tagasi Eestisse jõudnud Anier postitas Hongkongist lahkumise eel Instagrami kaks story 't. "Nägemiseni, HK! Oli au. Järgmise korrani," kirjutas ta. Ehkki mõnele liiga agarale jälgijale võis sõnum näida hüvastijätuna, kinnitas Anier koondise juunikuise mängudeakna eel ajakirjanikega vesteldes, et seda see kindlasti veel ei olnud.

"Taaskohtumiseni, absoluutselt! Ei mingit hüvastijättu," teatas Anier rõõmsalt. "Läbirääkimised käivad, aga praegu keskendun koondisele. Väga kiired päevad on olnud. Nad on juba mulle helistanud ka, aga ütlesin, et olen praegu koondisega ja keskendun esimese mängu kindlasti ära. Absoluutselt kõik on praegu lahtine."

Läbirääkimised seisavad hetkel puhtalt ajapuuduse taga – hooaja lõpu järel pole Anieril ja klubil veel olnud ühist aega, et detaile paika seada. "Me ei ole lihtsalt veel maha istunud, hästi kiire on olnud. Hooaeg sai just läbi, olid tseremooniad, pidin pakkima oma terve aasta kokku," selgitas ta.

Lõppenud hooaeg oli Anierile edukas nii meeskondlikus kui ka individuaalses plaanis – kui tiimiga võideti Hongkongi meistritiitel, siis Eesti ründaja oli 17 tabamusega liiga parim väravakütt. Tasuks eduka hooaja eest pälviti koht Aasia 2. Meistrite liiga alagrupiturniiril ehk siinse jalgpallisõbra keelepruugi kohaselt Euroopa liiga sealses vastes.

"Jaa, see on vägev!" ütles Anier. "Eelmine kord mängisime kvalifikatsiooni, nüüd nad muutsid süsteemi Euroopale sarnasemaks, nii-öelda Konverentsiliiga tekkis juurde. Meie kvalifitseerume Aasia 2. Meistrite liigasse, automaatselt alagruppi. Vägev hooaeg, nii klubiliselt kui ka individuaalselt. Pikk ja väsitav, üles-alla, nagu elus ikka."

Kuidas Hongkongis üldse meistritiitlit tähistatakse? "Väga kihvt klubisisene ametlik õhtusöök oli. Minu jaoks oli esmakordne, et boss laulis lausa karaoket – pigem väga tagasihoidlik mees, aga tol hetkel ... Kõik see töö, mis ta on seitse aastat sinna investeerinud, see oli väga tähtis tervele klubiperele," selgitas Anier.

Variante ka mujal jätkata

"Igalt poolt on praegu jutte, kõik on veel nii värske. Aasias kõik teavad, mida minult oodata, sealt on igasuguseid riike," selgitas Anier senist huvi tema mängijaõiguste vastu. "Aga on ka Euroopast variante. Hetkel on mul hea meel olla tagasi kodumaal. Värske õhk, temperatuur selline mõnusalt jahe. Sealne maikuu ... uskumatu, 40 kraadi ja hingata üldse ei saa. Aga sain hakkama!"

Mida kogenud mängumees, kes karjääri jooksul mänginud erinevates riikides alates Šotimaast kuni Lõuna-Koreani, üldse uue leivaisa valikul oluliseks peab? "Koht, linn, palk ... tasemed on jalgpallimaailmas nii palju ühtlustunud, enam pole nagu paarkümmend aastat tagasi, et kuskil liigas on lihtne," loetles Anier.

"Tasemevahed on väga sarnased. Aasia klubisidki on väga keeruline võrrelda. Rääkisin just oma eelmise klubi [Muangthong Unitedi] ründajaga – [Stefan] Scepovic, mängis La Ligas mingid aastad ja Celticus oli ka. Tal polnud ka lihtne aasta – Aasias oodatakse ründajatelt väravaid, limiidi tõttu eriti välismaalastelt."

Aga kas kodumaal – näiteks endises koduklubis Paide Linnameeskonnas – jätkamine tuleks kõne alla? "Gert [Kamsiga] ma olen nii või naa kogu aeg ühenduses olnud, Euroopa all pidasin silmas ikkagi huvi väljastpoolt Eestit!" muigas Anier. "Aga mis järgmine aasta toob – ootan ise ka huviga. Ma ei välista midagi. Tunnen, et mul on veel kõvasti kirge ja indu, kui tervis on korras, siis let's go! Olen valmis uueks väljakutseks ja valmis ka Hongkongi tagasi minema."