Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak jagas pressikonverentsil selgitusi selle kohta, miks Eesti koondise tüüri juures hakkab Thomas Häberlit asendama Jürgen Henn. Kui viimase poolaasta jooksul on räägitud koondise ülimalt heast töökliimast, siis millised olid etteheited Häberlile ja milliseid muutusi treenerivahetusest tulenevalt oodatakse?

"Alati ei peagi olema etteheiteid. Põhjus oli lihtne – muuta keskkonda, et oleks lihtsam hakata siit liikuma edasi positiivsete tunnete ja mõtetega. Vaatame 8. juunil, mida me näeme," sõnas Pohlak alustuseks.

"Kirjeldaksin olukorda selliselt, et mängustiiliga, mida Thomas viljeles - ja mida me teadsime, et ta hakkab viljelema - ning mis ka algselt toimis, oli lõpuks mingit pidi väga keeruline jätkata. Kui väljendada lihtsalt, siis arvestades meie mängijate valikut ja sellega seonduvaid asjaolusid, tekkis mingil hetkel arusaamine, et mida varem me oma juurte juurde tagasi pöördume, seda parem," lausus ta.

Kui suurt rolli mängis see, et avalikkuses oli tekkinud koondise kehvade tulemuste tõttu arvestatav pahameel? "Minu arust on rumal teha otsuseid läbi välise surve. Jah, seda tuleb kuulata, aga osata ka seda õigesti kuulata. Ja see ei tohi kunagi olla peapõhjus," sõnas Pohlak.

"Pidime looma eeldused koondises mingit tüüpi töörahuks. Jällegi - mida varem seda parem. Mis puudutab koondise mängustiili võimalikku muutumist – kui Jürgen sellele küsimusele ei vastanud, siis ka mina pean sellest mööda laveerima," lausus Pohlak, viidates Henni eelnevale vastusele, et avalikkus saab võimalikest muudatustest aimu 8. juunil, kui ta on esimest korda peatreeneri ametis.

Kuidas protsess välja nägi?

Seetõttu tehakse vahetus ka just nüüd, ehkki aasta lõpus oleks Häberli leping niikuinii lõppenud: "Seda teed pidi ei olnud mõistlik enam edasi minna, oli mõistlik maha keerata. Muidu oleksime raisanud veel aega – ma ei ütle, et see kogemus oleks ilmtingimata olnud negatiivne, aga tagasi pöörata oleks tulnud nii või teisiti."

Pohlaku sõnul kulgesid kõik vestlused rahulikult. "Arutelud juhatuses, läbirääkimised Thomase ja Jürgeniga olid kokkuvõttes lihtne protsess. Seal ei olnud mingeid negatiivseid emotsioone, see oli töine, konstruktiivne, intelligentne. Kõigi jaoks oli selge üks eesmärk – kuidas minna siit kohe sellises suunas, mida ei peaks hakkama enam korrigeerima," lausus Pohlak.

"Teema kerkis üles juba eelmise aasta teises pooles, viimasel kolmel kuul. Koondisemängude vahel ja ümber sai olukorda arutatud nii Thomase kui ka juhatusega. Püüdsime leida ebastabiilsuse põhjuseid. Sügisel küpses selge otsus, et märtsi mängudele läheme senise peatreeneri juhtimisel. Pidasime seda õiglaseks lahenduseks, sest Thomas oli sõelmängude koha läbi Rahvuste liiga läbimise kätte võitnud," selgitas Pohlak.

"Samal ajal - koostöös peatreeneriga või ka tema initsiatiivil, ehkki osalt ka elu sundis - muutsime koondise treeneritetiimi abitreenerite vahetuse kaudu. Uuesti tulime teema juurde pärast märtsi mänge, rääkisime ka mängijatega. Paralleelselt hakkasime uurima nii Jürgenilt tema mõtete kohta kui ka Thomaselt tema mõtete kohta.

Asja tegi keeruliseks mängijate tagasiside, et meeskonna sees olid asjad isegi mitte pigem hästi, vaid lausa hästi. Ka muu staff'iga rääkides - enamasti saab hästi objektiivse pildi kätte medpersonalilt - tuli samasugune tagasiside, mis on tegelikult täiesti ebaharilik. Kui meeskond on kriisis, siis tavaliselt väljendub see sisekliimas.

Arutasime teemat mitu korda juhatuses ja jõudsime seisu, kus Thomas oli valmis ja pidas õigeks post loovutada ning Jürgen oli valmis ja pidas võimalikuks see üle võtta," lõpetas Pohlak kirjelduse.

Šveitsi mängust

Kui sai Jürgeniga sellest plaanist räägitud, siis tema reaktsioon oli sama, et ta ei tahagi seda mängu Thomaselt ära võtta. Ta oli valmis vastu võtma koondise keset akent. Loomulikult arutasime ka varianti, et teha vahetus alles pärast akent. Aga argument oli see, et kui sügisel alustame Rahvuste liigat, siis – ehkki ka Balti turniir on alati selline koht, kus meil on võidukohustus – on praegu ikkagi mõistlikum faas koondise ülevõtmiseks."

Lepingu üksikasjadest

Henniga sõlmitud lepingu detailid väljendavad Pohlaku sõnul koondisele seatud eesmärke. "Kõlama jäi mõte, et peaksime lepingu looma sellise loogikaga, kus oleks selgesti kirjeldatav teekond. Eesmärkidest on esimene asi loomulik põlvkondade vahetus või milline iganes see parim sõna on, mida kasutada. See tuleb lõpule viia ehk üles ehitada uus meeskond.

Reaalseks käegakatsutavaks eesmärgiks võiks olla 2028. aasta EM-finaalturniir ja mingiks perioodiks tuleb peatreenerile anda töörahu. Seega sõlmisime kolme ja poole aasta pikkuse lepingu, mis pikeneb automaatselt, kui jõutakse play-off'i või finaalturniirile. Liidul on omakorda võimalik lõpetada leping pärast 2026. aastat ehk kahe ja poole aasta pealt. Rõhutan, et Jürgen oli avatud kõigil neil teemadel rääkima. Leidsime nii juhatuse kui ka Jürgeni poole pealt, et see vorm võiks kirjeldada ära teekonna, mida tahame läbida."

Tänusõnad Häberlile ja selgitus Lindpere osas

Pohlak lisas, et on kahtlemata Häberlile tehtu eest tänulik. "Väga suur ja tähtis asi on Balti turniiri võitmine, mis juhtus üle pika aja. Väga huvitav oli olla koostöös sellise Kesk-Euroopa jalgpallikultuuriga, millega oleme seni kokku puutunud pigem mõtetes ja suuremalt distantsilt. Nüüd saime teha koostööd Eestimaa pinnal. Inimlikul ja professionaalsel tasandil oli see kindlasti väga eriline periood."

Pressiteate järgi loobus seni koondise abitreeneri ametis olnud Joel Lindpere nädala alguses jätkamisest ise.  Pohlak kommenteeris seda nii: "Hästi lihtsalt öeldes – ma arvan, et ta oli pettunud selles, et ta ei saanud aasta lõpuni koondise juures tööd teha, nagu ta oli planeerinud."