Pea ees kanali põhja: Amsterdami Ajaxi tõukasid allakäiguteele hall kardinal, halvad valikud ja legendide laiskus
![Kristjan Jaak Kangur pilt](https://soccernet.ee/public/gallery/1643377070.jpg)
![Kristjan Jaak Kangur pilt](https://soccernet.ee/public/gallery/1643377070.jpg)
Kes on Hollandi kõrgliigas üheainsa võiduga eelviimasel kohal? Amsterdami Ajax. Kes on Hollandi esiliigas üheainsa võiduga päris viimasel kohal? Amsterdami Ajaxi duubel. Aga kuidas on see võimalik, et Hollandi kõigi aegade parim, suurim ja nimekaim jalgpalliklubi oleks äkitselt justkui otsinud üles Amsterdami kõige sügavama kanali ja sinna peakat hüpanud?
36 liigatiitlit, neist seni viimane alles üle-eelmisel hooajal. Neli Meistrite liiga võitu, millest värskeim 1995. aastast – ning vaid neli aastat tagasi oldi finaalikohast mõne sekundi kaugusel, enne kui Tottenham unistusele kriipsu peale tõmbas. Viimasest tosinast Eredivisie hooajast seitsmel on Ajax tulnud meistriks, esikolmikust välja ehk neljandaks jäädi viimati 2006. aastal ning 1999. aasta kuues koht on viimase 58 aasta madalaim rida, kus lõpetatud.
Ometi on neil nüüd seitsmest liigamängust kirjas vaid avavooru võit Almelo Heraclese üle. Pärast seda viigistati eelmisel hooajal liigas vastavalt 13. ja 15. koha saanud Excelsiori ja Sittardiga ning seejärel on kaotatud ühtejutti Twentele, Feyenoordile, AZ Alkmaarile ja pühapäeval tagatipuks ka Utrechtile, kellel oli enne seda samuti liigatabelis vaid üks võit. Nii kohutavalt ei olegi 123-aastase ajalooga Ajax varem kõrgliigahooaega alustanud.
Muidugi, Ajax müüs suvel esiründaja Mohammed Kuduse ja keskväljamootori Edson Alvarezi West Hamile, kaitsest lahkusid vastavalt Arsenali ja Fulhami ridadesse Jurrien Timber ja Calvin Bassey ning klubiga jätsid hüvasti ka kogenud Dušan Tadic ja Davy Klaassen. Kuid see on alati olnud Ajaxi argipäev – Hollandi kõrgliiga on olnud hüppelaud Euroopa viide tippliigasse ja põhitegijate müümise järel on leitud uued talendid, kes teatepulga üle võtavad.
Seekord mitte. Ja kala, nagu sel puhul sageli, mädaneb peast.
Veel mullu suvel oli kõik hästi. Või kas ikka oli?
Kui Ajaxi fännid hakkasid 24. septembril pürotehnikat platsile loopima ja mäng seetõttu pooleli jäeti, polnud põhjus ainult selles, et Feyenoord juhtis avapoolaja lõpuks 3:0. Katel kees juba mõnda aega ja see mäng, mis lõpuks paar päeva hiljem tühjade tribüünide ees lõpuni mängiti, oli lihtsalt järjekordne piisk karikasse.
![Amsterdami Ajaxi ja Rotterdami Feyenoordi mäng katkestati vandaalide pärast. Foto: Scanpix / Tom Bode / imago images](https://soccernet.ee/public/gallery/1695584152.jpg)
Pealtnäha ei ennustanud veel miski katastroofi, kui mullu suve alguses kolmandat järjestikust ja klubi ajaloo 36. meistritiitlit tähistati. Peatreener Erik ten Hag lahkus küll Manchester Unitedisse, kuid kinnitas ise, et tema endine abiline Alfred Schreuder on ohjade ülevõtmiseks õige mees. Ja miks polekski pidanud olema, kui Schreuder oli just Club Brugge Belgia meistriks viinud?
"Oleme arenenud ja nüüdseks eurokindlad. Schreuder tunneb klubi, ta on siin juba olnud. Rajasime vundamendi, mida ta saab laiendama asuda." Need ten Hagi lahkumisintervjuus lausutud sõnad kõlavad tagantjärele suisa naeruväärselt, aga tol hetkel oli tegu igati loogilise jutuga.
Ometi ei läinud kõik plaanitult. Meistrite liigas võideti kuuest mängust vaid kaks, kusjuures Napoli klohmis hollandlasi piinlikul moel suisa 6:1, ja kukuti juba alagrupiturniiri järel välja. Jaanuari lõpuks oli Schreuder seitsmemängulise võiduta seeria järel ametist läinud, ajutiselt ametisse pandud John Heitinga tõstis klubi lõpuks läbi häda kolmandaks, aga see tähendas, et Meistrite liiga jalgpallist jäädi 13-aastase pausi järel ikkagi ilma. Ten Hagi mainitud "eurokindlusest" ei olnud juttugi.
Ajax have had three managers come and go since Erik ten Hag joined Man United in May 2022.
They haven't won a trophy since he left the club and are currently in 17th place in the Eredivisie 😳 pic.twitter.com/njH7hNikkU — Goal•Daily~Media (@DailySportMedia) October 23, 2023
Sel suvel langes uue treeneri otsinguil liisk Rotterdami Sparta kõrgliigas kuuendaks tüürinud Maurice Steijni kasuks. Paberil oli kõik jällegi hästi – kui eelmise hooaja Ajax lasi endale palju lüüa, aga jäi see-eest ka rünnakul hambutuks, siis Sparta suund oli Steijni käe all vastupidine. Nende kaitsetöö oli eelmisel hooajal Eredivisies paremuselt neljas, aasta varem löödud liigaväravate arv aga kahekordistati. Nagu nüüdseks teame, läks Steijnil veel hullemini kui Schreuderil, sest juba 11 mängu hiljem oli ta ametist prii.
Numbrid ei valeta
Seejuures võiks Ajaxi seis olla või õigemini peaks olema veelgi hullem kui praegune 17. koht – mis muide on madalaim positsioon, mida nad iial Eredivisie tabelis hoidnud. Kurikuulus xG ehk eeldatavate väravate näitaja kinnitab Opta andmetel, et nad peaksid olema sootuks tabeli põhjas, tagapool ka neli punkti kogunud Volendamist!
16 > 18 - Ajax are currently sitting 16th in the Eredivisie table, but based on Opta’s expected points model, their position in the table is 18th, accumulating the fewest expected points in the competition. Dropdown. pic.twitter.com/JYYWQBFFj3 — OptaJohan (@OptaJohan) October 10, 2023
Steijn lubas ametisse asudes ründavat jalgpalli, aga seni on see väljendunud vaid kogu liiga paremuselt teises pallivaldamises. Opta statistikapõhine kokkuvõte on lihtne: söödud takerduvad vastase väljakukolmandikul, passiivne mäng ei luba rünnakul duelle võita ja löögile jõuda. Kahevõitluste võitmises ollakse liigas tagantpoolt kolmandad, palli tagasivõitmises aga koguni kõige kehvemad.
Samuti on tehtud enim väravaga lõppenud kaitseeksimusi ning viimase tosina aasta jooksul, mil Opta oma arvestust on pidanud, on vaid korra tehtud Ajaxi väravale keskmiselt veel rohkem pealelööke kui tänavu. Ehk kui ironiseerida – kaitse ei pea, aga see-eest on ka rünnak hambutu.
Mislintati viis segast kuud
De Klassiekeri häbiväärse lõpu järel lasti kiirelt lahti alles mais tööle asunud spordidirektor Sven Mislintat, keda paljud pidasid Ajaxi allakäigu suurimaks süüdlaseks. Suvise akna jooksul müüdi tema käe all 11 meest ja toodi klubisse 13 uut mängijat, kuid see pole peamine probleem – müüa oligi vaja, sest klubi eelarves oli suur auk. Teeniti küll 160 miljonit eurot, kuid näiteks Alvarezi ja Kuduse müügid venisid nii kaua, et saadud raha ei olnud enam võimalik väärt mängumeestesse investeerida.
Sakslase lahkumise järel alustas klubi uurimist, et teha selgeks, miks palgati teenitud raha eest mängijaid, kes polnud end veel tipptasemel tõestanud. Näiteks 23-aastase Horvaatia koondislase Josip Šutalo ostu Zagrebi Dinamost on märksa lihtsam selgitada kui Prantsusmaa esiliigast Metzist 22-aastase grusiini Georges Mikautadze või Inglismaa esiliigast Middlesbrough’st Chuba Akpomi palkamist.
Olgu, 28-aastane Arsenali kasvandik Akpom tegi karjääri ülivõimsalt parima hooaja, lüües 28 väravat, kuid kas see on piisav, et tema eest 12 miljonit maksta? Suure kriitikarahe alla on juba langenud ka Mislintati “odavamad” täiendused nagu näiteks Taanist Viborgist saabunud 20-aastane paremkaitsja Anton Gaaei, kes alustas De Klassiekerit nii kohutavalt, et vahetati juba 32. minutil välja, kui ta oli vastaste ründajale Santiago Gimenezile kaks väravat kinkinud.
😳 Anton Gaaei gaat gigantisch in de fout, Santiago Gimenez maakt er 0-2 van! 🔥 #ajafey pic.twitter.com/7GOIBGt8wz — ESPN NL (@ESPNnl) September 24, 2023
Osturalli tulemusena on Ajaxi algkoosseisu keskmine vanus seni olnud 22 aastat ja 198 päeva, kogu kõrgliiga madalaim. Steijn jõudis kasutada tervelt 27 mängijat ja tegi algkoosseisudes kogu liiga peale enim muudatusi, mis viitab jällegi sellele, et ta ei leidnud lõpuni mehi, keda usaldada.
Veel raskem oli usaldada Mislintati, kes aitas küll omal ajal Jürgen Kloppil Dortmundis üles ehitada klubi, mis mitmel puhul Bayerni troonilt tõukas, aga kelle paariaastane ametiaeg Arsenalis oli pehmelt öeldes põrumine. Isegi mitme Ajaxi konkurendi kontoris kergitati tema palkamise järel üllatunult kulmu, sest Mislintatiga käib kaasas keevalise ja ettearvamatu mehe maine.
Kes seda klubi lõppude lõpuks juhib?
Aga Steijn ega ka Mislintat ei tulnud klubisse ise. Nüüd, kui mõlemad on läinud, tuleb pöörata pilk nende poole, kes klubi juhivad. Ja see ülesanne on ootamatult keeruline.
The Athletic kirjeldab, kuidas mais nimetati klubi juhatusse Jan van Halst, kes küll mängis kunagi mõne aasta jagu Ajaxis, kuid on Hollandis tuntust kogunud peamiselt teleeksperdi ja populaarses Robinsoni-saates osalejana. 54-aastane Van Halst on küll ka Twentes administratiivset tööd teinud, kuid kõrge lend Ajaxisse tuli ikkagi üllatusena – seda enam, et alles paar kuud varem oli klubi juhtkonda põhjalikult uuendatud.
Septembri jooksul kerkis van Halst juba Ajaxi tegevjuhiks ja De Klassiekeri ajal puhkenud skandaali käigus andis just tema ajakirjanikele toimuva kohta selgitusi. Ent nagu väljaande Algemeen Dagblad ajakirjanik Sjoerd Mossou järgmisel päeval kirjutas: "Seda klubi ei juhi praegu õieti mitte keegi – ja samal ajal juhivad hästi natuke kõik."
Ajax confirm Maurice Steijn had left the club following a 4-3 loss to Utrecht. Ajax are second-bottom with just one league win.
🗣️ Ajax CEO Jan van Halst. “Maurice expressed concerns on whether he was the right man… Together, we decided that it would be best to part ways.” pic.twitter.com/PSC3fxH1MD — Ben Jacobs (@JacobsBen) October 23, 2023
Ehk pidaski legendaarne Marco van Basten just seda silmas, kui ta hiljuti torkas, et Ajax ei meenuta enam kuigivõrd jalgpalliklubi? Kui Mislintat lahkus, kuulutas klubi koduleht esialgu, et töösuhe lõpetati osapoolte kokkuleppel. Veidi hiljem oli see lause sealt kadunud. De Telegraafi väitel olla Mislintati käinud neljanda liigamängu järel riietusruumis mängijate ees peatreener Steijni sõimamas, lubades ta vallandada. Selline samm olnuks ehk natuke tõsiseltvõetavam, kui Mislintat ise ei oleks vaid mõni kuu varem aidanud Steijni välja valida ja ametisse nimetada ...
Kas Mislintat tegi Ajaxi kulul äripartneritega kaupa?
See ei pruugi aga olla sugugi kõige skandaalsem seik, mis Mislintati lühikesest ametiajast avalikkuse ette ujub. Eelmisel nädalal teatas Hollandi kanal NOS, et üleminekuakna viimastel tundidel tehtud tõmbel, millega toodi Stuttgartis Ajaxisse horvaadist kaitsja Borna Sosa, on halb maik küljes. Nimelt aeti asju läbi Saksamaa agentuuri, millele kuulub osalus Mislintati asutatud ettevõttes Matchmetrics GmbH. Skautimiseks andmepõhist tuge pakkuvas ettevõttes oli algselt võrdne osalus neljal inimesel, kuid viis nädalat pärast seda, kui Mislintat Ajaxis tööle asus, sai temast 35-protsendise osaluse juures enamusaktsionär.
NOS tuvastas, et Matchmetricsi loomise ajal andis neile 161 000 euro ulatuses laenu ettevõte AKA Global. Hiljem vormistati see kolmeprotsendiliseks osaluseks Matchmetricsis. AKA Globali omanik on jalgpalliagent Arthur Beck. Ning ehkki Sosa oli suvel leppinud juba kokku isiklikud tingimused Hispaania kõrgliigaklubi Sevillaga, muutis ta ootamatult meelt, vahetas agenti ja lõi päev hiljem käed Ajaxiga. Kes on Sosa uus agent? Loomulikult Beck.
Sven Mislintat strongly advised Borna Sosa on the final day of the transfer market to leave his own agency CAA Stellar and opt for Arthur Beck. Only with Beck, who has shares in Mislintat's company, would Sosa be able to make a transfer to Ajax.
📰| @MikeVerweij #Ajax pic.twitter.com/4rrphUAfww — All About Ajax (@AllAboutAjax) September 19, 2023
Ajax kinnitas, et klubi oli küll teadlik Mislintati osalusest Matchmetricsis ning seda võeti ka temaga töölepingu sõlmimisel arvesse, kuid neil polnud aimugi, et AKA Holding samuti selles ettevõttes osaluse omandas. Hoolimata kinnitusest, et Mislintati vallandamisel polnud Sosa tehinguga seost, algatati seejärel uurimine, mis alles käib. Mislintat on vähemalt seni lubanud sellele igakülgselt kaasa aidata.
Legendide tandem taandus
Ajaxi hädad ulatuvad siiski Mislintati isikust märksa kaugemale. Toodi ta ju aprillis enda ridadessegi vaid seetõttu, et pikka aega klubi spordidirektori tööd teinud Marc Overmars pidi mitmele naiskolleegile saadetud sobimatute sõnumite tõttu häbiga ametist taanduma.
Peamine küsimus – kes vastutab? – on vastuseta sel lihtsal põhjusel, et klubil puudub praegu tegelik juht, kellele juhatus vastust annaks. Suveni seda ametit pidanud Edwin van der Sar taastub praegu juulis Horvaatias puhates teda tabanud ajuverejooksust, tema asendajaks nimetatud Alex Kroes saab aga tööle asuda alles märtsikuus.
A message for you ❌❌❌ pic.twitter.com/dHjwYXXYod — Edwin van der Sar (@vdsar1970) May 30, 2023
Fännid igatsevad Overmarsi ja van der Sari duot, kuid esimese käitumine ja teise tervisehädad on sellele variandile praeguseks kindla kriipsu peale tõmmanud. Tagantjärgi on samas aina enam selgeks saanud, et ka Overmarsile on mõndagi ette heita. Nimelt avastasid juba tema ajutised asendajad Gerry Hamstra ja Klaas-Jan Huntelaar, et Overmars ei olnud loonud korralikku andmepõhist skautimise süsteemi, vaid tugines suhtluses ja uste avamisel peamiselt enda kontaktidele ja nimele – tema peamine töövahend oli väidetavalt WhatsApp ...
Nii ongi Ajax lõhkise küna ees. Overmars jättis endast maha süsteemituse, mida toodi paikama Mislintat, samuti võeti tööle "peaspordirektor" Maurits Hendriks, kelle ametinimetus on uus, aga tööülesanded väidetavalt siiani täpselt sõnastamata. Tagatipuks on Hendriks hoopis saalihoki-, mitte jalgpallitaustaga. Hiljuti lisandus talle veel Vosse de Boode, kelle ülesandeks on klubis sporditeaduse ja andmeanalüüsi eest vastutamine. Aga kui mitu kokka ühe pliidi äärde siis lõppude lõpuks mahub?
Pääsetee on olemas, aga selle käimine võtab aega
Möödalaskmistest hoolimata pole muidugi küsimustki, et Ajaxi mängijad oleksid parema juhendamise korral võimelised vähemalt medalile mängima. Isegi Opta statistikud, kelle hinnangul oleks Ajaxi koht numbrite alusel tabeli põhjal, ennustavad neile hooaja lõpuks vähemalt viiendat kohta.
Ning midagi on Ajax juba praegusest kaosest õppinud. The Athleticu kinnitusel käivitas klubi kaks aastat kestva programmi, mis suunab eksmängijaid erinevatesse osakondadesse ametit õppima – alustades äripoolest ning lõpetades juriidiliste ja meediasuhtlust puudutavate näpunäidetega. Neli esimest, kes selles programmis tegevust alustasid, on Siem de Jong, Daniel de Ridder, Ricardo van Rhijn ja Kelly Zeeman.
Kas kellestki saab tulevikus uus van der Sar, näitab aeg. Lähitulevikku vaadates on Ajax juba (peaaegu) löönud käed järgmise peatreeneri John van't Schipiga, kelle esmaseks ülesandeks on Hollandi kõigi aegade parim klubi kanali põhjast natukenegi kindlamale pinnale sikutada.
🚨 - John van ‘t Schip has confirmed to @NOS that he is in talks with Ajax to become the new manager. pic.twitter.com/9AyJmg8zlQ — 𝐀𝐅𝐂 𝐀𝐉𝐀𝐗 💎 (@TheEuropeanLad) October 24, 2023
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta