"Peatreener" võtab luubi alla Premium liiga klubide taktikalised nüansid. Lugejateni tuuakse olukorrad, mis olid efektiivsed või vajavad ümbermõtestamist. Flora õppis vigadest, Paidel olid kommunikatsiooniprobleemid, Kalju riietati Narvas lahti.

Nüansside valikul lähtuti Premium liiga 13. ja 14. vooru mängudest. Kiidusõnu väärivad Narva Trans, Nõmme United ja Tallinna Flora, taktika muutmisega saavad tegeleda Nõmme Kalju, Paide Linnameeskond ja Kuressaare.

EFEKTIIVNE NÜANSS NR 1

Narva Transi suur võit Nõmme Kalju üle sai võimalikuks Kalju kaitsjate positsioonivalikutele. Kusjuures eksisid mõlemad keskkaitsjad sama asja vastu.

Transi mehed kasutasid mitu korda samasugust liikumist, kus Pierre Landy Kabore tormas pallile vastu ning väljakulaiust hoidvad Taaniel Usta ning Leonardo Rolon jooksid ääre- ning keskkaitsja vahelt liini taha. Kahe värava puhul oli selgelt joonistunud muster, kus nii Rolon kui Usta tegid seda edukalt tänu Kabore heale palliga mängu oskusele. Mõlemal mehel piisas liikumisest sinna, kust Kabore ära tuli.

Mõistagi on antud nüanss Kalju jaoks ümbermõtestamist vajav, Transi jaoks oli see efektiivne.

EFEKTIIVNE NÜANSS NR 2

Kalju rünnakute fookus on teadupärast söödud Promise Davidile või Alex Matthias Tammele jalga, sealt liigub pall äärele kaitseliini taha. Selle peatamisega sai Nõmme United väga hästi hakkama, mängides keskväljal väga kompaktselt, lõigates ära sööduliini Kalju kaitseliini ning ründajate vahel. Samuti markeeriti Reginaldi väga intensiivselt, et ta ei saaks olla ühendav lüli.

Kaspar Rõõmussaar ja Oleksandr Musolitin olid need kaks mängijat, kes pidid keskväljal tegema kõige rohkem tööd, et ka äärevahetuse ajal oleks sööduliin Davidile ja Tammele kinni. See tähendas väga paljude kilomeetrite katmist mängu algusest lõpuni.

United suunas mängu äärtele, kus Kalju ei suutnud ohtlik olla ning tihtipeale tekkisid kaks ühe vastu olukorrad Kalju ääreründajate vastu. Kalju ei leidnud ühtegi alternatiivset käiku Unitedi vastu, et olla rünnakul ohtlikum. Seeläbi sai Unitedi keskkaitsepaar Jakub Luka ja Alexander Kapitan Bergman Davidi ja Tammega suurepäraselt hakkama.

EFEKTIIVNE NÜANSS NR 3

Tallinna Flora esitus Kuressaare vastu oli väga erinev nende tavalisest mängujoonisest. Eelistati pikki sööte, rünnakutel oldi hädas lahendamisega ning Kuressaare kontrarünnakuid oli pigem raske peatada. Mänguks Tallinna Kalevi vastu oli tehtud vigade parandus. Väga hästi joonistus välja Nikita Mihhailovi ja Vladislav Kreida duo keskväljal, kes suutsid ruumi kontrollida ning ära hoida kontrarünnakuid, millele Kalev panustab.

Kui pall viidi ühele või teisele äärele, liikusid Kreida ja Mihhailov vastavalt äärele lähemale ning hoidsid aktiivset mänguala kontrolli all, samuti reageeriti pallikaotuste korral kiiresti.

Kui Flora valdas palli, hoidsid ääreründajad laiust ning Kalevi kaitsjad meelitati pidevalt liinist välja, mistõttu jäeti nad valiku ette - kas jääda positsioonile truuks või liikuda välja. Selle karistas Flora samuti mitmel korral ära.

Siiski saab Florale natukene tuhka pähe raputada, kui ühe korra eksiti platsi paremas servas. Kalevi mängija unustati liinide vahele ning sealt karistati nad kohe väravaga ära. See näitab konkreetselt, kui oluline oli enda alas olevaid mängijaid markeerida ning hoida plaanist kinni.

ÜMBERMÕTESTAMIST VAJAV NÜANSS NR 1

Flora ja Paide Linnameeskonna kohtumises oli märgata, kui väga tundis Ivan Stojkovici meeskond puudust Henrik Ojamaa kogemusest ja mängutarkusest rünnakutel.

Paide positsioonirünnakutel esimesel poolajal, mis käisid pidevalt Thomas Agyepongi ääre kaudu, oli pidevalt segadust ja ebakõla Dimitri Jepihhini liikumistega. Kui Agyepong sai palli, sööstis Jepihhin mitu korda vabasse ruumi, kuhu jooksis ka Saliste. Kui Jepihhin hakkas liikumisi tegema karistuala suunas ning kaitsemängijat kaugemale meelitama, oli Salistel vajalik ruum olemas ning sealt tekkis ka ohtlikke olukordi.

Üldiselt olid Paide positsioonirünnakud aga väga üheilmelised, sest peamiselt kasutati vaid Agyepongi äärt, mistõttu oli Floral seda ka lihtne läbi näha ja vastase tulekuid takistada. Robi Saarma küsis palli Flora poolkaitse ja kaitseliini vahele, ent kuna ta oli seljaga rünnaku suunas, siis ohtlikkust sealt ei tekkinud.

Tundus, et Paidel jäi rünnakutel ideid väheks ning lahendusi selleks ei leitud mängu lõpuni. Paide mängijad ei suutnud tajuda tühja ruumi ning teha nendesse ajastatud liikumisi.

ÜMBERMÕTESTAMIST VAJAV NÜANSS NR 2

Kuressaare kasutab nurgalöökide kaitsmisel tsoonikaitset. Kahes viimases analüüsitavas voorus jätkasid nad tsoonikaitse rakendamisega nurgalöökidel, ent seda edutult. Nurgalöökide puhul on eelis tihtipeale ründaval mängijal, kui ta teeb sissejooksu ning ründab tema suunas kerivat palli.

Levadia mängus löödi Kuressaarele värav peaaegu et sirgete jalgade pealt. Vapruse vastu oli näha Kuressaaret tsoonikaitse ajal jälgimas ainult palli, mistap oli see peamine põhjus, miks Kevin Kauber vabalt löögile pääses ja sealt värav sündis. Kui Kuressaare sellise standardolukordade taktikaga edasi jätkab, on neil keeruline oma väravat puhtana hoida.

Tsoonikaitse puhul on kommunikatsioon tähtuseselt vaat et esikohal. Suuremat juhendamist võiks eeldada Märten Pajunurmelt või Kaur Kivilalt. Kui soov on midagi muuta, siis Kuressaare puhul võiks toimida kombineeritud kaitse, kus "kraanad" seisavad kolmes ohtlikumas tsoonis ning teised turvavad palli ründavaid vastaseid.