Endine äärekaitsja Markus Jürgenson meenutas "Pikk ette (ja ise järele)" 244. saates, kuidas Tallinna Flora omal ajal temaga koostöö lõpetas. Jürgensoni sõnul elas ta seda väga raskelt üle.

Flora peatreenerina kuue aasta jooksul neli meistritiitlit võitnud ja meeskonna UEFA Konverentsiliiga alagrupiturniirile vedanud Jürgen Henn lahkus käimasoleva hooaja järel ametist ning ütles pärast viimast mängu: "Klubi – kas meelega või kogemata – tegi kahjuks selle lõpu kuidagi selliselt, et maik ei jäänud väga hea."

Sellega seoses meenutaski Jürgenson omaenda lahkumist Florast, kus ta mängis kaheksa hooaega (2009-2016) ning lõi 306 kohtumisega 56 väravat. Jürgensoniga samaaegselt lahkus Florast ka klubi oma kasvandik Andre Frolov.

Kristjan Jaak Kangur otsis teema sissejuhatuseks "Pikk ette (ja ise järele)" saates välja Jürgensoni tsitaadi 2016. aasta novembrist: "Aitäh kõikidele kuttidele, kellega mul õnnestus selle kaheksa aasta jooksul koos mängida ja aitäh neile, kes tänase päeva nii soojaks muutsid. Aitäh klubile kolme lause eest pressiteates ja aitäh tublidele kontoritöötajatele!"

Siis võttis Jürgenson ise sõnajärje üle. Ta kommenteeris pikalt: "Jalgpallurina ma ohverdan kõik, sisuliselt ma ohverdan sama palju kui Jesse Lingard: hariduse, muud karjäärid, sõbrad, peod, sotsiaalelu, jõulud, sünnipäevad, sõbrapäevad, mis iganes, nii nagu profisportlane teeb. Ja jalgpalluri enda sees on see suur asi. Isegi see, mis me siin oma riigi piirides teeme - see on meile oluline. Tolle 2016. aasta novembris ametis olnud ja tänase päevani ametis olev spordidirektor (Norbert Hurt - toim.) ei osanud neid asju niimoodi hinnata, nagu mina või Frolov või ükskõik milline teine jalgpallur hindab.

Ja värskelt ilmunud Jürgen Henni intervjuudest ma loen välja, et endiselt käib sama pask, ausalt! Vabandust, et ma kasutan sellist sõna, aga mina elasin seda 2016. aastal ikkagi päris raskelt üle, ma vist ei ole sellest kunagi varem niimoodi rääkinud. Mis jäi häirima, oli see, et klubi tol hetkel ei tajunud seda üldse.

Mul on nii selgelt meeles, kuidas ma hommikul kodus ärkasin ja sain kontori poolepealt kõne. Ma sisimas ootasin tegelikult lepingupikendust. See, mis Froloviga tehti, on üldse ... olgu see jalgpallis, Circle K teeninduses või ükskõik kus, niimoodi inimestega ei käituta! Sa võid käituda, aga ma ütlen, et varem või hiljem saab elu su kätte ja siis omad vitsad peksavad, elul on selline komme ringiga tagasi tulla.

Ma mäletan seda hommikut nii hästi, mulle tuli klubist kõne, kutsuti kontorisse ja ma siiralt arvasin, et me lähme rääkima lepingupikendusest. Ja see, kuidas tollel hetkel teiseltpoolt lauda tuli selline ilma igasuguse empaatiata vastikult irvitav muie (vabandage, et ma kasutan võib-olla natuke labaseid väljendeid), tegi haiget. Rohkem ei midagi, lihtsalt "nägemist"!

Lisaks toimus meil klubi ametlik hooajalõpu õhtusöök. Frolov oli Flora süsteemis olnud sisuliselt terve elu. Istusime seal kahekesi ühes lauas. Samal aastal läks Florast ära ka meedia poolepeal töötanud Marek Tiits (meil on siiamaani väga head suhted, pole mitte midagi teineteise vastu), temale kingiti klubi särk, allkirjad ja värgid peal, kutsuti lavale, nii nagu viisakas on. Ja see oli ka kõik, kujutad ette! Me istusime seal õhtusöögil ja siis sai üritus läbi.

Sellel ajendil ma tolle postituse tol aastal tegin. Mõned päevad hiljem sain klubi tollaselt presidendilt kõne, et "natuke halvasti kukkus välja, kingime sulle särgi". Ma sain selle särgi niimoodi kätte, et tulin siia A. Le Coq Arena fuajeesse, kus oli ainult klubi president, kes ütles, et ärme tee sellest suurt numbrit, ja surus kätt. Võtsin selle särgi (see on mul siiamaani Tõraveres alles) ja oligi kõik."

Täispikk "Pikk ette (ja ise järele)" 244. saade: