Võõrsil 8:0 võidu võtnud PSV on tiitlipidustustega juba alustanud: nad ei saa meid enam kätte!
![Laura Jaansen pilt](https://soccernet.ee/public/gallery/1643376939.jpg)
![Laura Jaansen pilt](https://soccernet.ee/public/gallery/1643376939.jpg)
PSV on Hollandi meistritiitlist kõigest tibusammu kaugusel. Selle punktini jõuti võimsa - 8:0 - purustustööga, mis märgib aegade suurimat võõrsilvõitu. "Nad ei saa meid enam kätte!" usub 25. tiitli lävel olev PSV.
PSV on senisel hooajal kogunud 84 punkti ning löönud selle nimel lausa 103 väravat, kuid pole veel Eredivisie tiitlit kindlustanud. Matemaatiliselt on üheksa silma taga oleval Feyenoordil võimalus esimeseks tõusta, sest mängida on jäänud veel kolm matši, kuid punktide kõrval tuleks üle teha ka väravate vahe. Et selleni jõuda, tuleb Rotterdami klubil teha igas järelejäänud mängus keskmiselt kümnel korral skoori. Ning PSV ei tohi samal ajal võtta punktigi!
Selline ülesanne PSV-le hästi ei istu: 31 mänguvooru on toonud 27 võitu, kolm viiki ja kõigest ühe kaotuse. Nii näib pea võimatu, et Peter Bosz juhatab meeskonna kõigis kolmes vastasseisus, kus tuleb rinda pista Rotterdami Sparta (9. koht), Sittardi Fortuna (11.) ja Waalwijkiga (16.), lootusetult karile. Sellele vaatamata peab PSV praadima tõenäoliselt 5. maini, kui nii nemad kui Feyenoord astuvad järgmist korda väljakule.
Null-kaheksa!
Ajades näpuga järge Transfermarktis, jääb silma, et PSV suurimad võidud - 12:1 ja 11:0, mis tulid muideks karikasarjas - jäävad eelmisesse sajandisse. Hollandi kõrgliigas on jäänud seniseks laeks 10:0, kuhu jõuti 2010. aasta oktoobris, kui 34-tuhandelise publiku ees suruti halastamatult kummuli, ülla-ülla, Feyenoord. Kui vaadata suursaavutusi Eredivisies, ei mahu esiviisikusse mitte ühtki võõrsilmängu. Küll aga on pärast 2024. aasta 25. aprilli parema kuue seas 8:0 purustustöö SC Heerenveeni õuel, mis viiski PSV üle 100 tabamuse piiri ning veelgi kindlamalt meistritiitli lävele.
Boszi mehed alustasid vastase alandamisega 7. minutil ning lõpetasid esimese hooga napilt enne avapoolaja lõppu, tehes vaheskooriks 0:5. Tehti nii, et kord mängiti end Heerenveeni värava ette väikeste söötudega, siis kõrgete tsenderdustega. Vastane pingutas, mis ta pingutas, kuid pallid olid lihtsalt mõeldud võrku jõudma, kasvõi kobinaga. Enim aitasid sellele kaasa Malik Tillman ning Guus Til, kes lõid terve mängu peale võrdselt kaks väravat ja andsid ühe resultatiivse söödu.
Heerenveen reageeris olukorrale kolmikvahetusega, mis loodetud muutust kaasa ei aidanud. Johan Bakayoko võttis 52. minutil rüüsteretke hetkeks üle, andes tõrviku edasi ka Luuk de Jongile ja Patrick van Aanholtile. Tulekeel jõudis kohtumise lõpuks ka PSV fännide sekka, kes meeskonna edust pöördesse läksid ning pürotehnikat väljakule loopisid. Vaatamata väikestele katkestustele ning platsi mõneks ajaks matnud suitsuloorile suudeti vastasseis PSV jaoks võidukale lõpule viia.
Our job is done! ✔️
Now it’s time to wait... ⏳ pic.twitter.com/cCAcEvHkwg — PSV (@PSV) April 25, 2024
Bussisõit, mis võinuks veelgi rõõmustavam olla
Ülisuur võit viis PSV punkti, mida varem ei juletud eriti puudutada. Vähemalt mitte avalikult. Ehk lõpuks räägiti tiitlist, mis on sama hästi kui nende oma. Sest ainsana tõeliselt jälitav Feyenoord peaks heitlusesse sekkumiseks korda saatma ükssarvikuteo (lõvitegu oleks ju veel adekvaatselt tehtav, aga ükssarviku oma on ... keeruline). Ehk maakeeli pole Feyenoordki enam eriline jälitaja.
"Nad ei saa meid enam kätte!" uskus kohtumise järel ka de Jong, vahendab väljaanne Algemeen Dagblad. "Vaatame bussis Feyenoordi mängu ning eks näis, mis saab. Vastasel juhul tõuseme meistriks järgmisel nädalal!"
"See saab olema üks mõnus bussisõit. Joome midagi head ja jälgime, mida teeb Feyenoord," oli ootusärevil ka Joey Veerman, kes veetis enne PSV-ga liitumist kaks ja pool aastat Heerenveenis. Ning otseloomulikult, kui poolkaitsja kaheksaväravalises matšis skoori tegi, ei hakanud ta tähistamisega endise koduklubi südamel trampima.
Jah, kuna Feyenoord sai ligi kaks tundi hiljem alanud mängus Go Ahead Eaglesist 3:1 jagu, oli bussisõit PSV jaoks pisut vähem tore, kui ta võinuks olla. Ning PSV peab veel natukene praadima.
Voor Rood-Wit gezongen
Vol man'lijke kracht
Een lied met ons allen
want eendracht maakt macht
Wij trekken ten strijde
Een strijd vol van vree
Vooruit nu Rood-Witten
Vooruit PSV! ❤️🔥 pic.twitter.com/5VkaxRmrf0 — PSV (@PSV) April 25, 2024
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta