Kasper Elissaar, Kristjan Jaak Kangur ja Ott Järvela rääkisid Soccernet.ee taskuhäälingu "Pikk ette (ja ise järele)" 246. saates, et Eesti jalgpallitaristus on toimunud viimasel ajal mitmeid positiivseid arenguid.

"Kui me kolm aastat tagasi olime olukorras, kus meil oli põhimõtteliselt ainult kaks Tallinna sisehalli, siis nüüd on meil hall Haapsalus, Raplas, Pärnus, Viljandis ja Tartus. See kõik annab mingisuguseid uusi võimalusi, teeb kas või noortele treenimist jälle natukene paremaks," alustas Elissaar.

"Tasapisi hakkab muide tekkima see tunne, et nüüd on jälle tiir Eestile peale tehtud ja Tallinn tahab ka juurde," märkis Kangur.

Järvela võttis sõnajärje üle: "Ka Tallinna sees ikkagi mõned jalgpalliarendused tekitavad siirast heameelt. Tallinna Kalev paneb TTÜ-sse oma halli püsti. Mina olen selle TTÜ staadioni juures poisina väga palju mänginud ja ütlen, et see on ainuõige, et hall sinna pannakse - täiesti kasutuna seisnud objekt saab endale sisulise kasutuse spordiobjektina, milleks ta on ette nähtud. Nii palju kui me teame, on Kalev lahendanud oma erimeelsused Spordiselts Kaleviga ehk nad peaksid ka nüüd Kalevi staadioni juurde rajatud baasi saama hakata mõistlikult kasutama. Hiiu staadioniga asjad küll venisid - minu hinnangul mitte jalgpalliliidu süül, vaid eelkõige muude osapoolte tõttu -, aga see ka nüüd liigub, staadionit ehitatakse ja ta on uueks hooajaks valmis."

Seejärel tuletas Järvela meelde, et Euroopas muutub üha tavapärasemaks nähtuseks talvine jalgpall ning juhul kui mõnel Eesti klubil õnnestub murda uuesti UEFA Konverentsiliiga alagrupiturniirile, tuleb pidada euromäng ka 19. detsembril. Euroopa liiga alagruppi jõudmise korral isegi jaanuari lõpus.

"Jalgpalliliidu seisukoht oli, et Sportland Arena tuleb ehitada välja 4500-kohaliseks ja pikas plaanis on vaja ühte 8000-kohalist halli. Aga ma tahaksin nüüd öelda seda: tahaks muidugi, et Sportland Arena oleks asisem staadion, aga nii Kalevi hall, Hiiu staadion kui ka mingid muud jalgpalliobjektid Tallinnas, mis annavad võimaluse ilmselt sadadele lastele talviti normaalselt harjutada, on tegelikult tähtsamad kui Sportland Arena suurendamine. Neid mänge, kus praegused 1200 kohta tulevad täis ja oleks vaja suuremat, on hooaja jooksul kaks kuni neli, mitte rohkem. Taristu osas ei ole esimese tähtsusjärgu küsimuseks Sportland Arena laiendamine, vaid ikkagi jätkuvalt treeningvõimalused," rääkis Järvela.

Kangur andis kõva lubaduse: "Ma ütlen vahemärkusena, et kui Eestisse ehitatakse 8000 kohaga jalgpallihall, siis ma jooksen Tallinnast Pärnusse! Seda ei tule, see on küll raudpolt-kindel. See, kui siia Lilleküla staadionile katus peale tõmmatakse või telk ümber pannakse, ei kvalifitseeru, vaid ainult uue 8000 kohaga jalgpallihalli ehitatamine - selleks, et mängida seal võib-olla paar eurosarjamängu aasta jooksul."

Elissaar tõstis naerusuiselt esile veel ühe tähtsa taristu-arengu: "Kui me räägime taristu kontekstis kõige suuremast, olulisemast ja märgilisemast asjast, siis see on valgustus Kadriorus! Seda on 30 aastat oodatud."

"Kadrioru teine oluline positiivne areng on see, et tagumine harjutusväljak ehitatakse välja rahvusvahelistele nõuetele vastavaks jalgpalliareeniks, kus peaks olema ka umbes 1500-kohaline tribüün. Seal saab pidada näiteks noortekoondiste kohtumisi, mis on praegu olnud kohati ka TNTK-l," ütles Järvela.

Täispikk "Pikk ette (ja ise järele)" 246. saade: