Eesti jalgpalliklubide esitused eurosarjades ebaõnnestusid. FC Flora, FCI Levadia, Paide Linnameeskond ja Narva Trans pidasid esimees eelringis kaheksa kohtumisest, millest kaotati seitse ja tehti üks 0:0 viik. Eurosarjakoefitsiendi mõttes tähendab see krahhi.
Eesti teenis eelmisel ja üle-eelmisel nädalal peetud kaheksa eurokohtumise eest 0,125 koefitsiendipunkti. Paide poolt võõrsil Tosrhavni B36-ga tehtud 0:0 viik oli väärt 0,5 punkti, mis jagati riiki esindavate klubide arvuga (4). Tulemuseks 0,125 punkti, mis on praeguse seisuga Euroopa kõige nõrgem näitaja.
- Luup peale | Meistrite liiga käis Florale üle jõu, Rakow pani klassivahe selgelt maksma
- Luup peale | Julge Transi rind on haavleid täis. Jälle
- Luup peale | Paide nukker kaotus. Esmalt eksituste komöödia, siis lohakuste tragöödia
- Luup peale | Levadia mängis Žilinaga nagu võrdne võrdsega, aga raiskas liiga palju võimalusi
Riikidest, kelle klubid on praeguseks euromängudega alustanud, on koefitsient sama madal ainult Ungaril, aga nende neljast esindajast on platsil käinud ainult Fääri saarte meistrile Klaksvikile kaotanud Budapesti Ferencvaros. Ülejäänud kolm Ungari klubi alustavad Konverentsiliigat teisest eelringist ja on väga ebatõenäoline, et nad neljakesi praegusele 0,125 punktile lisa ei kogu.
Käimasoleva hooaja lõikes edestavad Eestit nii San Marino (0,333) kui ka Gibraltar (0,166), kelle klubid on seni saavutanud vastavalt kaks ja ühe viigi, ent kuna neid esindab eurosarjas kolm klubi, tagavad need viigid suurema hulga koefitsiendipunkte (0,5 / 3 = 0,166).
Koefitsiendi-edetabelis kaks viimast kohta hõivavad Gibraltar ja San Marino on ainsad* riigid lisaks Eestile, kel on pärast esimest eelringide nädalat jäänud eurosarjas konkurentsi püsima ainult meisterklubi. Tänavune koefitsient saab neil kolmel paisuda ainult juhul, kui Konverentsiliigasse pudenenud meister on seal edukas.
Neljanda eurosarjakoha kaotus Eestit hetkel ei ohusta
Eesti puhul sõltub kõik seega FC Florast, kelle eurohooaeg jätkub 10. augustil Konverentsiliiga kolmandas eelringis. Tänasel loosimisel Eesti meistril õnne polnud, sest vastaseks on kas Rumeenia Farul Constanta või Armeenia meister Urartu.
Eesti klubide euromängude üle arutleti põhjalikult ka taskuhäälingu "Pikk ette (ja ise järele)" värskes osas:
Võidetud kohtumine annab Eestile 0,25 ja viigistatud matš 0,125 punkti. Võrdluseks olgu öeldud, et vahemikus 2019-2022 olid Eesti koefitsiendipunktid vastavalt 0,875, 1,375, 3,666 (hooaeg, kui Flora jõudis Konverentsiliigas alagrupiturniirile) ja 1,166.
Jooksvas edetabelis on Eesti hetkel 46. kohal. Neljanda eurosarjakoha kaotus ei ohusta Eestit aga hetkel isegi siis, kui tänavune koefitsient jääbki 0,125 peale. Eurosarjakohtasid jaotatakse viie eelneva aasta koefitsiente liites ehk üks halb hooaeg üldist olukorda ära ei riku.
Kolme eurosarjakohaga, nagu Eesti 2021 ja 2022 suvel, peavad leppima Euroopa 55 jalgpalliriigi eurosarjaesitusi hindava edetabeli viis nõrgemat riiki. Flora poolt alagrupiturniiril teenitud suured punktid (3,666) muudavad selle ohu Eesti jaoks lähema paari aasta jooksul minimaalseks.
Koefitsienditabeli toimib aastase lõtkuga ehk et tänavu teenitavad punktid ei mõjuta järgmise, vaid ülejärgmise eurohooaja kohtade jaotust. Samas lubaksid paremad tulemused piiluda mitte üksnes selja taha, vaid ka ettepoole, sest näiteks tänavu sai 39. kohal paiknenud Kosovo karikavõitja Konverentsiliigat alustada teisest eelringist.
See tähendab omakorda suuremat tagatud auhinnaraha. Konverentsiliiga esimeses eelringis välja kukkunud Levadia, Paide ja Trans saavad igaüks UEFA-lt 150 000 eurot auhinnaraha + 100 000 eurot niiöelda reisiraha. Kosovo karikavõitja Drita on aga endale taganud vähemalt 350 000 + 100 000 eurot.
* ainsatki esindajat pole eurosarjas alles Liechtensteinil, kellele kehtib aga erireegel. Kuna vürstiriigis ei toimu meistrivõistlusi, siis esindab neid eurosarjas ainult üks klubi (karikavõitja, kelleks enamasti FC Vaduz), mis mängib Konverentsiliigas. Vaduz kohtus Valgevene klubiga Grodno Neman, 1:2 kaotus ja 1:1 viik tähendasid eurosarjast pudenemist, aga Liechtensteini tänavune koefitsient on 0,500 ehk neli korda suurem kui Eestil, sest neil ongi eurosarjas ainult üks esindaja ja viigi eest saadud 0,5 punkti jagatakse ühega.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta