Newcastle Unitedi viimane kodumaine karikas pärines aastast 1955, kui klubist sai kuuekordne Inglismaa karikavõitja. Täna sai 70 aastat kestnud trofeeootus lõpu, sest Inglismaa liigakarika finaalis alistati 2:1 Liverpool.
Magpie'd olid erinevates võistlussarjades lähedal, et põud kestaks vähem kui 70 aastat. 1990. aastate lõpus jäid nad kaks hooega järjest (1995/96 ja 1996/97) Premier League'is teiseks, järgmisel kahel hooajal jõudsid nad Inglismaa karikafinaali, kuid pidid esimesel korral tunnistama Arsenali ja teisel korral Manchester Unitedi paremust. Viimane pettumus oli aga selgelt meeles nii Newcastle'i fännidel, treeneritel kui mängijatel – kaks aastat tagasi kohtusid nad Wembleyl Manchesteri punase meeskonnaga, kaalul Inglismaa liigakarikas. 0:2 kaotus tähendas põua jätkumist, kuid taaskordne käik pealinna andis põhjust loota, et seekord saab aastatepikkune ootus lõpu.
Newcastle'i karikanälga oli näha alates avaminutist – Eddie Howe' mehed olid väljakul isukad ning pakatasid energiast, mida Liverpoolil polnud samaväärselt pakkuda. Nad olid vastase survestamisel agressiivsed, põlesid tahtest võita kõik duellid ning tähistasid õnnestumisi tuhande fänni marulise toetuse saatel. Liverpool seevastu oli passiivne, nüri ning jäi Newcastle'i intensiivsusega hätta.
Arne Slot tegi viie päeva taguse Meistrite liiga kaheksandikfinaaliga, kus Liverpool jäi 120 minuti ja penaltiseeria järel Paris Saint-Germaini vastu kaotajaks, algkoosseisus vaid kaks muudatust. Karikasarja väravavaht Caoimhin Kelleher usaldati ka finaaliks postide vahele ning tavapärane esikinnas Alisson jälgis kohtumist varumeeste pingilt. Teine muudatus oli tingitud Trent Alexander-Arnoldi teisipäevasest vigastusest, mis jättis ta finaaliks pealtvaatajaks ning andis võimaluse paremkaitsja positsioonil Jarell Quansahile.
Kuigi Liverpool valdas esimese 45 minuti jooksul rohkem palli, ei suutnud nad teha seda tulemuslikult – avapoolaja järel oli neil ette näidata vaid üks löök, mille Diogo Jota saatis vahetult enne vaheajavilet karistusalast tribüünile. Newcastle sooritas vastukaaluks üheksa pealelööki (neist kolm väravale) ja teenis kuus nurgalööki, mis tekitasid parasjagu ohtu.
Selge sihtmärk oli Dan Burn, keda üritas arusaamatutel põhjustel ohjata pea jagu lühem Alexis Mac Allister. Kui esimesed nurgalöögid tekitasid pelgalt ärevust, siis 45. minutil lendas Kieran Trippieri tsenderdus Burnile ette niivõrd mugavalt, et värskelt karjääri esimese koondisekutse teeninud äärekaitsja rammis palli peaga alumisse nurka ja viis Newcastle'i 1:0 juhtima.
Mustvalgetes vormides mehed alustasid innukalt ka teist poolaega, sahistades väravavõrku kaks korda. Kui 51. minutil fikseeriti Alexander Isakule suluseis, siis minut hiljem lõi rootslane määrustepärase värava – Jacob Murphy jätkas Tino Livramento tsenderduse peaga värava ette, kust Isak naelutas palli külmavereliselt ühe puutega alumisse nurka. 2:0!
Slot reageeris kaheväravalisele kaotusseisule vahetusepaariga, kui Jota ja Ibrahima Konate tegid ruumi Darwin Nunezile ja Curtis Jonesile. Neist viimane oli kohe Liverpooli senise mängu parima võimaluse autor, kuid vahetusmehe löögile vastas Nick Pope filigraanse ühekäetõrjega.
Liverpooli vahetus(t)e efekt kestis vaid hetke – 64. minutil oli Isak lähedal, et karikavõitja ligi pool tundi enne lõpuvilet ära otsustada, kuid Kelleher kiirreageeris pikakasvulise ründaja akrobaatilisele lähilöögile tõrjega.
Slot jätkas pingilt mängumuutja otsimist, tuues väljakule nii Cody Gakpo, Federico Chiesa kui Harvey Ellioti. Lõpuminutiteks madalale vajunud Newcastle kaitses hingestatult eduseisu ega andnud Liverpooli meestele pea üldse hingamisruumi väljakul toimetamiseks. Vaatamata sellele suutsid Elliott ja Chiesa viimaseks viieks minutiks finaalile elu sisse puhuda, sest esimese läbisööt teisele lõppes väravaga, millest Liverpool vähendas kaotusseisu minimaalseks. 2:1!
Sellest jäi aga punasärkidele väheks, sest Newcastle surmas viimased minutid meistrile vääriliselt ning sai kaheksa lisaminuti järel käed taeva poole visata – nad krooniti 2:1 võiduga klubi ajaloos esmakordselt Inglismaa liigakarika võitjaks. Kui Arne Sloti esimene finaal Liverpooli eesotsas lõppes valusa kaotusega, siis Eddie Howe võitis esimest korda Newcastle'i peatreenerina Liverpooli ühel magusaimal moel. Ühtlasi sai 47-aastane peatreener CV-sse karjääri esimese tiitlivõidu, mis läheb ajalukku kui suurte traditsioonidega klubi 70-aastase põua lõpetajana.
2008 - Eddie Howe is the first English manager to win either the FA Cup or League Cup since Harry Redknapp with Portsmouth in 2008, while he’s the first to do so in the League Cup specifically since Steve McClaren with Middlesbrough in 2004. Elation. pic.twitter.com/NOvHiytJRI — OptaJoe (@OptaJoe) March 16, 2025
70 years of hurt are OVER! @NUFC are #CarabaoCup winners! 🏆⚫️⚪️#EFL | #CarabaoCupFinal pic.twitter.com/n5gNOFIMhe — Carabao Cup (@Carabao_Cup) March 16, 2025
Liverpool - Newcastle 1:2 (0:1)
90+4. Federico Chiesa - 45. Dan Burn, 52. Alexander Isak
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta