Tänavune Premium liiga hooaeg on Rauno Sappineni jaoks olnud ühes mõttes ootamatult halb. Kolmel penaltil eksinud ründaja võib ühel hetkel saada antirekordi omanikuks.

Võib ju mõelda, et kui võistkonna kasuks määratakse penalti, siis võrdub see suures plaanis väravaga. Näiteks realiseeriti möödunud Premier League'i hooajal 106 määratud 11 meetri karistuslöögist 95 ehk 89,62% täpsusega. Premium liigat kimbutab tänavu aga penaltineedus, kui senise kümne vooruga on määratud 23 penaltit, millest vaid 13 on lõpetanud puuris.

Sel aastal on kodukamaral penaltilöömisega hädas olnud Tallinna Flora kogenud ründaja Sappinen. Nimelt on 29-aastane Eesti koondislane saanud punktilt kuuma anda kolmel korral, ent mitte ükski nendest üritustest ei lõpetanud võrgus.

Kolmandas voorus kõmmutas Sappinen Tallinna Kalevi väravavahi Sander Lepa vastu penalti üle värava, kuuendas voorus jäi floraka löögile ette Tartu Tammeka esikinnas Richard Aland ja kümnendas voorus tabas pall Nõmme Kalju puuriluku Maksim Pavlovi vastu latti.

"On vist kõige lihtsam öelda, et pall läks lihtsalt 30 sentimeetrit liiga üles. Tahtsin lüüa tugeva palli kindlasse nurka, kahjuks läks liiga üles. Proovisin liigselt mitte mõelda. Valisin nurga välja ja keskendusin sellele, et teha tugev löök - kui väravavaht läheb isegi sinna nurka, siis tal ei ole võimalik seda püüda, aga kahjuks läks liiga kõrgele," rääkis Sappinen pärast Kalju-mängu Eesti ajakirjanikele.

Antirekord võib puruneda

Eesti jalgpalli statistikat koguv Mati Kesaväli kinnitas Soccernet.ee-le, et Sappinen kuulub nüüdsest nende meeste klubisse, kes on ühe hooaja jooksul eksinud penaltil kolm korda. Antud seltskond ei ole väga suur, lisaks Sappinenile kuuluvad sinna alates 2001. aastast Maksim Gruznov, 2003. aastast Andrei Krõlov ja 2010. aastast Marius Bezykornovas. Keegi neljal või enamal korral samal hooajal eksinud pole.

Sappineni kahjuks räägib selle kõige juures see, et need kolm realiseerimata penaltit on tulnud mühinal ehk esimese kümne vooruga, Gruznovil, Krõlovil ja Bezkornovasel seevastu kogu hooaja peale. Seega saab Flora kesktormajast järgmise eksimuse korral antirekordi ainuomanik. 26 matši on veel finišijooneni minna.

Penaltiprotsent langes 13 võrra

Sappinen on oma profikarjääri jooksul olnud küllaltki hea penaltilööja, ebaõnnestumised on tema puhul olnud haruldased.

Eesti meeste koondise särgis on tal ette näidata 2 penaltit, mille ta lõi sisse vastavalt Maltale (2022) ja Soomele (2021). Eksimusi pole koondises sisse lipsanud. Flora eest on ta võrku toimetanud 19 penaltit, millest 15 on olnud Premium liigas, 2 eurosarjas ja 2 karikavõistlustel. Eksimusi on tal nüüd Floras kokku 5 - sel hooajal 3, 2017. aastal 1 ja 2016. aastal 1.

Enne tänavust Premium liiga hooaega oli Sappineni täpsusprotsent penaltitel 88 ehk 17 penaltist oli ta sisse löönud 15, mööda 2. Pärast kolme ebaõnnestumist on see protsent langenud 75 peale. Märkimisväärne fakt on see, et Sappinen on löönud enim penalteid praeguse Harju Laagri väravavahi Ivans Baturinsi (3) selja taha, kui lätlane kandis 2021. aastal veel Legioni särki.

Saab põnev näha olema, kas Flora vahetab penaltilööjat või mitte. Pärast Kalju-mängu andis meeskonna peatreener Konstantin Vassiljev mõista, et temal ei ole ühtegi probleemi, kui Sappinen võtab ka järgmisel korral vastutuse enda õlule ehk kõik sõltub mängijast.