Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak ütles Soccernet.ee-le antud usutluses, et Eesti koondise Balti turniiri võidu ja FC Flora eurosarja alagrupiturniiril mängimise järel usub ta, et siinne jalgpall on nüüd august välja roninud.
Pohlak on viimastel nädalatel selgitanud küll muuhulgas KTM-i reegli järgmise etapi kasutuselevõtu põhjuseid, Eesti naiste jalgpalli tulevikusuundi kui ka tippjalgpalli võimalikkust Tallinnast väljaspool, ent nüüd palusime tal vaadata veidi üldisema pilguga nii minevikku kui eesootavasse.
Milliseks hindad jalgpalliaastat 2021? Millised olid õnnestumised, millised õppetunnid?
Hindan heaks ja seda kolmel põhjusel – koondis võitis Balti turniiri ja tegi mänguliselt ning tulemuste mõttes sammu edasi; Eesti klubijalgpall tegi ajaloolise läbimurde; ja Premium liiga tegi sammu edasi nii mängulise sisu kui ka tasavägisuse poole pealt. Tõsi, mõnda neist argumentidest – näiteks Premium liiga tasavägisust – tuleb võrrelda eelnevaga, sest päriselt on minna pikk maa.
Olulisemaks õppetunniks pean asjaolu, et FC Flora jõudis UEFA Konverentsiliiga alagrupiturniirile ainult eestimaalastest mängijatega – olen olnud kogu aeg seda meelt, et oma riigis ja oma klubis kasvatatud mängijad on pea iga rahvusliku jalgpalli kõige suurem, kõige käegakatsutavam ja kõige halvemini kasutatud reserv.
Õnnestumistest mainiksin veel hallide rajamise projektiga jätkamist, noortetööjuhtide programmi käivitamist, U17 koondise alagrupivõitu omavanuste EM-valikturniiril, tüdrukute U17 EM 2023 korraldusõiguste saamist, liigade peaaegu täismahus käimashoidmist ülekeerulistes tingimustes. Õppetundidest kõige mahukam oli mõistagi koroonaolukorraga toimetulemine, lisaks sportlikule tegevusele pean silmas ka sellest tingitud üldist stressifooni ja lõhestumise süvenemist ning sellega kohanemist.
Kuigi mullune oli klubijalgpalli jaoks ilus aasta, kinnitas ta siiski taas, kui keerulise ülesande – pean silmas terviklikel klubidel põhinevat jalgpallipüramiidi ülesehitamist, mille tipus on täisprofessionaalne jalgpalliliiga – oleme endale võtnud.
Millega sa selgitad nii klubi- kui koondiserindel harukordselt edukat aastat?
Uus põlvkond on võtnud nii klubide juhtimises kui ka erinevatel treeneripinkidel üha kindlamalt oma kohad sisse ning see on toonud kaasa nihke jalgpallilises mõtlemises. Viimane on näiteks muutnud ka seda, millise pilguga mängijaid vaadatakse, keda toetatakse ja keda ning kuidas kasutatakse. Samuti on oma mõju avaldanud solidaarsusmehhanismid.
Oleks naiivne arvata, et siit edasi läheb kõik lepase reega ülesmäge, aga olen veendunud, et august oleme nüüd väljas. Tore on seegi, et uus ning senisest rohkema valikuga mängijate põlvkond on peale tulemas.
Millised on Eesti jalgpalli eesmärgid aastaks 2022?
Üldises plaanis protsessiga jätkamine ehk siis toimiva jalgpallipildi või ruumi jätkuv kokkupanemine. Eraldi märgiksin, et koondis peab pääsema tagasi Rahvuste liiga C-tasandile; klubid pääsema hooajal 2021 kättenäidatud tasemele või vähemalt selle lähedale; kogukonnajuhtide programm kohanema koroonaolukorraga ja pöörama publikunumbrid tagasi tõusule – paneme sellesse ka uut energiat; litsentseerimisprotsessi osana käivitame klubide kui jätkusuutlike majandusüksuste programmi; alustame Premium liiga uue telekontseptsiooniga, kõnealune tähendab ka uusi mänguaegu; väljakutseks on naiste jalgpalli juhtimise ümberkorraldamine jalgpalli liidu tehnilises osakonnas ning noortetööjuhtide programmi jõudmine nii-öelda väljakule; sisehallide projektiga jätkamine; omavalitsustele koostöökava loomine – kui peast lugeda. Ka Balti turniiri võit vajab kaitsmist.
Kas ja millised maavõistlused üldse ootavad Eestit ees uuel aastal?
Kui kõik läheb plaanipäraselt ja Eesti pääseb tagasi Rahvuste liiga C-tasandile, siis jääb ainsaks maavõistluste ruumiks nädal enne MM-finaalturniiri novembris. Nagu mainisin, siis praeguste mõtete järele mängime sel ajal Balti turiiri.
Millised on Eesti jalgpalli suurimad ja kriitilisemad väljakutsed, mida ületada?
Hetkel klubide jätkusuutlikkus ja kompetents, noormängijate ületoomine täiskasvanute jalgpalli ning uue treenerite põlvkonna harimine ning toetamine.
Kuidas läheb võitlus kihlveokuradiga? Maardu osas ei ole endiselt midagi ametlikult kuulda olnud.
Nagu varasematel sarnastel juhtudel, keskendub jalgpalliliidu distsiplinaarprotsess ka nüüd konkreetsete süüdlaste väljaselgitamisele, mis võtab aega. Jalgpalliliidu juhatus otsustas üleeile, et reglementidest lähtuv solidaarsusmehhanisimide peatamine distsiplinaarmenetluse alustamisel lõpetatakse 1. jaanuarist tagasiulatuvalt, et Maardu saaks klubina valmistuda Premium liiga hooajaks.
Milline on koroona poolt antud majandusliku tagasilöögi järel plaan VAR-i Premium liigas kasutusele võtmisel?
Esialgu tegeleme endiselt majandusliku olukorra stabiliseerimisega ehk siis VAR-i osas kahjuks uudiseid ei ole.
Mida sa soovid Eesti jalgpallilüldsusele uueks aastaks?
Soovin, et säilitaksime oma ühtse hea energia ja eheda kire meie mängu vastu ning siira soovi panustada valdkonna ülesehitamisse. Oludes, kus Eesti sport ja just võistkonnasport ilmutab kohati hääbumise märke, on jalgpallipüramiid võtmas üha selgemaid kontuure. Tänan Eesti Jalgpalli Liidu nimel kõiki, kes väljakutel ja väljapool väljakuid on sellele kaasa aidanud!
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta