Vääramatu jõud. Liikumatu objekt. Aga mis siis, kui mõlema meie aja kangelase koloss seisab tänavu savijalgadel?

Real Madrid, Manchester City, Real Madrid. Kolme viimase hooaja Meistrite liiga tšempionide nimekirja nähes mõistab ka võhik, et seekord lendab juba sõelmängude esimeses ringis auti üks suursoosik. Mis siis, et käimasoleval hooajal turtsub ja plärtsub omajagu mõlema mootor, lõplikult maha kanda ei tohi ega saa kumbagi.

Mõnes mõttes on seis mõlema jaoks tuttav, sest viimase kümne hooaja jooksul minnakse play-off-faasis kokku juba kuuendat korda, seejuures koguni neljandat aastat järjest. Et tegu on alati olnud Koljati ja Koljati duelliga, on ka edasipääs käinud kordamööda käest kätte. Mullu jäid veerandfinaalis peale hispaanlased ja matemaatiliselt peaks seega justkui olema nüüd inglaste kord, aga mis maksab algebra, kui tahvli ees seisavad kunstnikud?

Tahaks siinkohal kiruda Meistrite liiga uut süsteemi, mis seekord kaks kanget juba nii varakult kokku viis? Asjata, sest viga pole süsteemis. Kes tegi? Ise tegi.

City võis ju sügisel Bratislava Slovanit ja Praha Spartat tuuseldada, aga kui kaotada suudeti nii Sportingule, Juventusele kui ka PSG-le, siis pole vaadata mujale kui peeglisse. Real ei saanud hakkama Lille'i, Milani ega ka Liverpooliga. Nii lõpetasidki mõlemad mitte ainult väljaspool esikaheksat, vaid City pidi tagatipuks viimases põhiturniiri mängus kõvasti higistama ja närvitsema, enne kui Brugge vastu kaotusseis edasipääsuks pöörati. Lihtne tehe, milleks pole isegi algebraõpikut vaja - kui tahad paremat kohta, mängi paremini!

Märkimisväärsem on mõistagi olnud aastaid vallutamatu kindlusena teiste kohal kõrgunud City murenemine. Niisugusele ühtaegu ettearvamatule ja samas järjekindlale murenemisele on jalgpalli lähiajaloost kaunis raske võrdväärset leida. Vankril kukkusid rattad ootamatult alt oktoobri lõpus, mil oldi Euroopa viie tippliiga peale ainus löömatu meeskond, remont kestab aga tänaseni. Kolm ja pool kuud hijem on Cityl põhjust rõõmustada peamiselt vaid selle üle, et Pep Guardiola hooaja lõppedes pardalt ei põgene, vaid detsembris lepingupikenduse sõlmis.

A classic @ChampionsLeague face-off! 🏡🩵

📸🧵 pic.twitter.com/Q6BkeIJax2 — Manchester City (@ManCity) February 10, 2025

Kuigi paberil on City pärast oktoobri lõpust jõuludeni kestnud seeriat, mil kahe kuu jooksul kaotati 13 mängust 9 ja võideti üksainus, justkui jälle pisut hoogu kogunud, jääb numbrite taha valusam tõde. Võtame kas või viis viimast kohtumist - ühtpidi on sealt küll kirjas kolm võitu, aga kergelt ei anna praegu mitte keegi Cityle mitte midagi. PSG vastu mängiti kaheväravaline edu mõnekümne minutiga kaotuseks, Chelsea vastu tuli ise kiirelt kaotusseisu jäänuna rügama hakata, järgnes poolagoonia Bruggega, siis kloppis Erling Haalandile kättemaksu ihanud Arsenal neid suisa 5:1. Nädalavahetusel päästis vaid Jack Grealishi ja Kevin De Bruyne ühine geniaalne sähvatus City piinlikust seisust kolmanda liiga klubi Leyton Orienti vastu.

City näib endale igas mängus kaevavat vähemalt ühe augu ja vähemalt, et asuda seejärel palavikuliselt selle põhjas redelit meisterdama. Mõnikord saadakse hakkama, teinekord saab mänguaeg enne otsa - ja vahel hüpatakse pealtnäha kindlas seisus ise augu põhja peakat. 

Ja mida on selle peale öelda Guardiolal? Mängueelsel pressikonverentsil eelistas katalaan keskenduda Real Madridi ründeliini ülistamisele. Jah, ühelt poolt kindlasti killuke mõttemänge, aga teisalt ... tal on ju ka õigus.

"Neid ei hoia algusest lõpuni vaos. Vahet pole, kas räägime 90, 180 või 200 minutist," kõlas Guardiola hinnang kvartetile, kuhu kuuluvad Kylian Mbappe, Jude Bellingham, Vinicius Junior ja Rodrygo. "Nad suudavad omavahel kombineerida, avaneda, kaitsjad üks-ühele ette võtta, palli hoida. Saame vaid nende mõju võimalikult väikeseks muuta. Mingil hetkel suudavad nad meie väravale niikuinii ohtu tekitada, sellega tuleb lihtsalt leppida."

Guardiola sõnul on Reali trumbiks palliga mäng, kuid City soovib omalt poolt neile midagi sarnast peale suruda. Ning muidugi koosneb duell kahest osast, mis tähendab otsekui vaikimisi tunnistamist, et nädala pärast sooviks City sõita Santiago Bernabeule seisus, kus neil on vähemalt midagi päästa. "Avamängus peame olema targad. Mängu tempot tuleb osata lugeda," leidis Guardiola.

Igaühel oma krüptoniit

Nii et Real on siis selge soosik? Kaugel sellest! Hea küll, kurtmine, nagu ei lööks Mbappe "piisavalt" väravaid (liigas seni 21 mänguga 16, kõigi sarjade peale 35 mänguga 23) meenutab vägisi elu "Ansipi kriisis". Aga märksa tõsisem ja tõesem on tõdemus, et suurtes mängudes on Real tänavu suurte vastastega suurde hätta jäänud.

Siinkohal numbrid tõepoolest ei valeta. Kaks 1:1 viiki linnarivaali Atleticoga, neist viimane nädalavahetusel, on veel suhteliselt head tulemused, kui panna sinna kõrvale Barcelonalt saadud 0:4 ja 2:5 kolakad. Need ning juba mainitud Meistrite liiga lüüasaamised Milanilt ja Liverpoolilt viitavad selgesti, et domineerida suutvate vastaste vastu jookseb Carlo Ancelotti hoolealuste mängumasin raginal kokku.

Dani Carvajali ja Eder Militao rängad põlvevigastused, David Alaba pikale veninud taastumine ja Antonio Rüdigeri tervisemured on teinud Reali kaitseliini enam kui haavatavaks. Süü ei lasu seejuures ainuüksi nime poolest kaitsjatel, kes pidanud eelmainitud mehi asendama. Nelik Mbappe-Vinicius-Rodrygo-Bellingham võib ju olla löönud kamba peale sel hooajal 59 väravat, aga kaitse algab rünnakust ja seal on nii mõnegi mehe panus jätnud soovida.

Toni Kroosi lõpetamisotsuse järel ei ole keskväli enam kindla kontrolli all ning otsest või vähemalt väärilist asendajat pole sakslasele toodud ega leitud. Mõneti on see arusaadav, sest suvel tehti megatehing Mbappe kättesaamise nimel. Lisaks on suur osa klubi sissetulekutest läinud staadioni uuendamiseks - kusjuures ka see protsess ei ole kulgenud muretult. Nimelt tühistasid pealinna võimud liigsele mürale ja kohalike elanike kurtmisele viidates hiljuti loa pidada Santiago Bernabeul kontserte. See tähendab Realile aga märkimisväärset rahalist lööki.

Et Ancelottil oleks võimalik oma staaridest kubisev bänd ühte takti saada, tuleb tal muuhulgas lahendada soleerima kippuva Vinicius Juniori probleem. Luka Modric ja Federico Valverde olla enne derbit Atleticoga noore tähe ette võtnud ja talle sõnad peale lugenud - lõpeta võitlus tuuleveskite ehk kogu maailma vastu ja keskendu vaid neile ülesannetele, mida pead väljakul täitma. Kogenud meeste pahameele kutsus esile karikakohtumine Leganesiga, kus Viniciuse panus soovida jättis.

Aga enne suurt lahingut on suurelt väejuhilt alati võimatu midagi teravat kätte saada. "Ees ootaks nagu El Clasico, sest mängime teineteise vastu igal aastal! Ennustada ei oska ma siiski midagi peale selle, et tuleb tasavägine ja meelierutav kohtumine," sõnas Ancelotti mängueelsel õhtul meedia ette astudes. "Tegu on ju siiski kahe tipptasemel meeskonnaga. Olen väga üllatunud, et City koduliigas tavapärast klassi pole näidanud. Vaatasin nende kolme viimast mängu ja minust oleks rumal väita, et nad pole tugevad."

Küllap nad ongi. Aga panustada Real Madridi vastu? Meistrite liigas!?

Meistrite liiga teisipäevased kohtumised:

• 19.45 Brest - PSG (kaheksandikfinaali vastane Liverpool või Barcelona)
• 22.00 Sporting - Dortmund (kaheksandikfinaali vastane Lille või Aston Villa)
• 22.00 Manchester City - Real Madrid (kaheksandikfinaali vastane Atletico või Leverkusen)
• 22.00 Juventus - PSV (kaheksandikfinaali vastane Arsenal või Inter)