Augusti viimasel päeval Barõssavi BATE-ga lõpparve teinud Artur Pikk uue koduklubi otsimisega ei kiirusta, eesmärk on siirduda Inglismaale Fleetwood Towni, ja see võib praeguse seisuga toimuda alles jaanuaris.

"Olin testimisel nädal aega, tegin nendega  trenni ja ma meeldisin nende treenerile. Ta tahtis mind näha, aga sel hetkel oli BATE-ga diili raske teha," meenutab ta Inglismaal oldud perioodi. "Fleetwoodil oli veel vaja oma vasakkaitsja maha müüa, et ma saaksin nendega liituda ja mängida. Kõik oli okei, aga praeguse seisuga on see jaanuarisse lükatud."

Inglismaa tugevuselt kolmas liiga kõlab ehk alguses veidi hirmutavalt "madalalt", kuid Pika sõnul on nende kvaliteet siiski kõrge. "Kui vaadata nende trennibaasi ja väljakuid, siis need on väga kõrgel tasemel. Trennid on head - kõrge tempoga ja füüsiliselt näiteks raskemad kui Valgevenes. Seal peab olema ikka heas vormis."

Klassikalist võrdlust ehk kumb võidaks omavahelise mängu, kas BATE või Fleetwood, Pikk siiski teha ei tahtnud. "Sellele on raske vastata," tunnistas ta mõttepausi järel.

Ainult ühest trennist ei piisa

Vahepeal on Pikk teinud kuu aega trenni Tallinna Levadia juures ja elu on 24-aastasel vasakkaitsjal kulgenud rahulikult.

"Tulin Tallinnasse ja hakkasin Levadiaga trenni tegema. Muidu pole midagi olnud, agent otsib klubi ja suhtleb. Puhanud ei ole ma üldse. Teen ikka individuaalselt ka trenni, sest kui ei mängi, siis ainult ühest trennist ei piisa. Tulin Valgevenest ja hakkasin kohe trenni tegema, koondiseks valmistuma."

"Kui rääkida BATE-st, siis see aasta läks halvasti. Oli tõsine vigastus hooajaks  ettevalmistumise ajal ja kevadel tuli täpselt sama vigastus uuesti. Kui tagasi hakkasin töötama, siis jäin pingile."

"See ei olnud väga suur samm," meenutas ta üleminekut Levadiast. "Esimesel aastal mängisin, meeldisin neile, aga siis tulid vigastused. Ei vedanud ja läks raskeks. Ei saanud mängida enam, sealt tulid probleemid."

"Muidu oli kõik okei. Kõik oli olemas ja elamisega probleemi ei olnud. Kui Tallinnaga võrrelda, siis oli sportlase elu nagu suur pikk päev - sõidad hommikul bussiga Minskist Barõssavisse ja tuled tagasi kella nelja-viie ajal õhtul."

BATE kohtus viimati Euroopa liiga alagrupiturniiril Arsenaliga, kellele kaotati kodus 2:4. "Mängu ma vaatasin küll, aga mitte selle pilguga, et kahju oleks. Lihtsalt oli hea vaadata, et olin ka selles meeskonnas. Ma ei kahetse mitte midagi. Kõik, mis juhtus, see juhtus. Vaatan juba teises suunas."

Igas mõttes parem jalgpallur

Kaks aastat BATE-s on mööda saanud, millise jalgpallurina Pikk end praegu tunneb? "Kui sa lähed sellisesse klubisse, siis kõik arendab. Alguses pead nende jalgpalliga ja tingimustega kohanema. Kui sellesse rütmi sisse saad, siis oled seal sees rahulikult. Kõik läheb edasi - platsinägemine ja muu. Ma olen igas mõttes parem jalgpallur."

Viimati Pikk esimese ropsuga koondisekutset ei saanud, nüüd aga küll. "Võib-olla see mäng, mis ma Küprose vastu mängisin, näitas treenerile, et olen end heas vormis hoidnud. Kui Eesti koondist vaja aidata, siis ma olen alati valmis," kinnitas ta.

Eelseisvate koondisemängude suhtes oli Pikk optimistlik. Ideaalis tahaks ta saada isegi kuus punkti. "Samamoodi on vaja Gibraltari vastu võõrsil mängida nagu kodus. Lõpetuseks Bosnia, kelle vastu saab oma publiku ees rahulikult mängida. Ma loodan, et tuleb palju rahvast. Tahaks selle mängu kindlasti võita," õhkas Pikk optimismist. Okeaania turneest ta veel Martin Reimiga rääkinud pole, aga tunnistas, et kui ka sel hetkel klubi ei ole, siis tahaks ka sinna minna.