See on põnev teema jah. Samastun 100% selle pudingu näitega, et iga õhtu oma lemmiktoitu süües viskaks suht kiirelt kopa ette vms. Fännide seisukohalt näen, et nii ongi. Ühtegi Carabao Cupi ei viitsi ammu jälgida, need mikihiire karikad võiks ära lõpetada. Klubide MM on anomaalia. Suurenenud CL-i mängud kannatab ehk ära. See kõik fännide pool.
Aga huvitav on spekuleerida, et kas üks põhjus, miks väidetavalt jalgpall on viimastel aastatel "igavamaks" või "konservatiivsemaks" muutunud, ongi ehk sellepärast, et mänge on nii palju ja mängijatel+treeneritel on selline survival mode peal, mistõttu loomingulisust ja jõudlust on vähem?
Selline arvamusfestivali teema oleks ka ilmselt päris populaarne, kus Manchester City jalgpallur ja mingi suvalise miljoniettevõtte omanik debateerivad, et kumb on oma varanduse kogumiseks elus rohkem pidanud ohverdama või kannatama.
Aga kokkuvõttes arvan, et mängijad kannatavad selle tohutu tempo kuidagi ära, nii kaua kui sajad tuhanded nädalas kenasti kõlisevad kontole. Küll aga see mänguilu/erilisus/põnevus on ära kadumas, kui nii ebareaalselt palju jalkat igal pool on.

Mina samuti tervitaks väga jalka mängude arvu vähenemist. Lihtsalt mentaalselt ja füüsiliselt pole aega ega tahtmist kõigel silma peal hoida. Kui see oleks põhitöö siis suudaks veel kuidagi kursis olla, aga niisama asjahuvilisena pole see reaalne ja pigem tõukab isegi eemale.