Jean-Marc Bosman ei olnud jalgpallurina mingi staar, aga tema nime mäletavad kohtus sündinud pretsedendi tõttu ometigi kõik. Väga võimalik, et tulevikus kõlab samas kontekstis sama sageli Lassana Diarra nimi.

Euroopa kõrgeim kohus otsustas pika kohtulahingu lõpetuseks Diarra kaebuse näitel, et jalgpalli üleminekuid puudutavad reeglid rikuvad Euroopa Liidus kehtivaid seadusi. Karjääri tipphetkedel Chelsea ja Arsenali särki kandnud poolkaitsja juhtum võib märkimisväärselt muuta seniseid tavasid, andes märksa rohkem võimu mängijate ja nende agentide kätte.

Mis siis täpsemalt juhtus?

Diarra saaga algas juba 2014. aastal, kui ta lõpetas lepingu Moskva Lokomotiviga. Mängija läks tülli peatreeneri Leonid Kutšukiga ning seejärel väitis klubi, et Diarra keeldus treeningutel osalemast ega võtnud vastu ka pakkumist hakata teenima madalamat palka. Diarra lepingu lõpuni oli veel kolm aastat, kuid Lokomotiv otsustas selle lõpetada.

2016. aastal otsustas FIFA - ja sai sellele Rahvusvahelisest Spordiarbitraažist ehk CAS-ist heakskiidu -, et Diarra on süüdi lepingu rikkumises ning peab Lokomotivile maksma 10,5 miljonit eurot. Lisaks määrati talle 15 kuu pikkune profijalgpallis tegutemise keeld.

Diarra jõudis seejärel kokkuleppele Belgia klubi Charleroiga, kuid belglased soovisid kinnitust, et nad ei pea Diarra palkamise järel Lokomotivile mingit kahjutasu maksma. FIFA aga keeldus väljastamast rahvusvahelise ülemineku sertifikaati ehk ITC-d, ilma milleta ei saa ükski klubi uut mängijat registreerida. Lepingu sõlmimine jäi katki ja Diarra endiselt töötuks. Mängija hinnangul tekitati talle sellega kahju 6 miljoni euro ulatuses, sest selline summa jäi tal töötasuna saamata.

BREAKING

Europe's highest court has ruled that some of FIFA transfer rules go against EU laws of freedom of movement.

But how will this actually impact the transfer market?👇

Lassana Diarra legally challenged FIFA rules following a dispute with Lokomotiv Moscow in 2013 over… pic.twitter.com/VbTawYUTo6 — DW Sports (@dw_sports) October 4, 2024

Kunagise Prantsusmaa koondislase advokaadid vaidlustasid seepeale reegli, mille kohaselt peab mängijat palgata sooviv klubi olema valmis selleks, et neil tuleb mängijaga kahasse tasuda tema eelmisele klubile kompensatsiooni. Vastasel juhul riskitakse sanktsioonidega, milleks on tavaliselt üleminekute keeld. Ühtlasi seati kahtluse alla reegel, mille kohaselt tohib alaliit jätta mängijale ITC väljastamata, kui tema eelmise lepingu lõpetamise ümber on tekkinud vaidlused. Juristide sõnul rikuvad sellised reeglid tööjõu vaba liikumise põhimõtet ning on vastuolus ka konkurentsiseadusega.

Nüüd otsustaski kohus, et FIFA ei tohi kasutada ITC-de süsteemi selleks, et takistada lepingu lõpetanud mängijate edasiliikumist teise klubisse - seda isegi juhul, kui tegu on mängija poolse lepingu rikkumisega. FIFA otsus mitte väljastada Diarrale ITC-d näitas kohtu sõnul, et alaliidu reeglid "takistavad professionaalsete jalgpallurite vaba liikumist, kui nende soov on jätkata oma põhitegevusega ehk sõlmida töösuhe järgmise klubiga".

Mida otsus muudab?

FIFA reageeris teatega, kus rõhutati, et üleminekureeglite põhiprintsiipe äsjane kohtuotsus kahtluse alla ei seadnud, vaid hoopis kinnitas nende vastavust seadusandlusele. "Küsimärgi alla seati vaid kaks lõiku kahest artiklist, mida nüüd menetlevad riiklikud kohtuastmed," märkis FIFA oma avalduses.

Ülemaailmne mängijate ühendus FIFPro tervitas otsust seevastu kui "suurt sammu, mis kujundab jalgpallimaastiku täielikult ümber". Samas lisati, et täpsemat infot jagatakse siis, kui otsus on põhjalikult läbi töötatud.

Lihtsasse keelde panduna otsustas kohus, et mängijatel peaks olema rohkem õigust klubide vahel liikuda ja FIFA reeglid ei tohiks neid nii palju piirata. Diarra näitel peaks mängija, kelle leping on lõpetatud, omama õigust minna mängima teise klubisse ja teise riiki, ilma et mängija ise ega ka tema uus klubi peaks automaatselt eelmisele klubile kompensatsiooniks suuri summasid tasuma. See annab mängijatele ja nende agentidele aga vabamad käed, et survestada klubisid soovi korral lepinguid lõpetama.

Lassana Diarra's landmark legal ruling against FIFA must lead to improved player mobility and a more balanced transfer system.

📝 Full statement: https://t.co/Y6r0Ge3kbs@Lass_Officiel | @UNFP pic.twitter.com/RwBJPDwzGI — FIFPRO (@FIFPRO) October 4, 2024

Spordiõiguse asjatundjad on juba võrrelnud otsust 1995. aastal jalgpallimaailma raputanud Bosmani juhtumiga, mis sätestas, et Euroopa Liidu siseselt on mängijatel õigus lepingu lõppedes tasuta klubi vahetada. Teisalt märkis näiteks BBC-d nõustanud Kieran Maguire, et värske otsus annab "pahatahtlikele isikutele" suurema võimaluse protestima ja üleminekut nõudma hakata.

"Varem takistas mängijaid nii käitumast teadmine, et uus klubi võib olla kohustatud nende eest üleminekutasu vormis kompensatsiooni maksma. Värske otsus aga nullib sellise kompensatsiooni võimalikkuse", märkis Maguire. "Teisalt ei usu ma, et enamik jalgpallureid tahaks midagi sellist korraldada. Teame ju küll, kuidas suhtutakse tööturul inimestesse, kes oma tahtmist vägisi läbi suruvad."

Maguire'i sõnul peitub otsuse taga arusaam, et Diarra oli küll professionaalne jalgpallur, kuid temalt võeti võimalus selle tööga elatist teenida. Kuidas kogu juhtum aga täpselt praegu kehtivaid reegleid muudab, selgub alles siis, kui FIFA on kohtuotsusega põhjalikult tutvunud ning viinud oma reeglistikku sisse vastavad muudatused, mis võib mõistagi omajagu aega võtta.