Valitseva Eesti meistermeeskonna FCI Levadia kapten Brent Lepistu andis hiljuti intervjuu inglisekeelsele jalgpallisaatele "Estonian Football Podcast", kus nimetas Eesti Jalgpalli Liidu presidenti Aivar Pohlakut türanniks ning võrdles teda Vladimir Putini ja Kim Jong-uniga.
"Estonian Football Podcast" on fänniajakirjandus, mis, nagu sellele žanrile omane, ei sea endale rangeid raame, vaid räägib just täpselt sellest, mis parajasti huvitav tundub. Klassikalise ajakirjanduse reeglid, sealhulgas tasakaalustatuse põhimõte, fänniajakirjanduses (näiteks Inglismaal esindavad seda fanzine'id) pigem ei kehti.
Nimetatud saate autoriteks on inglased Reece ja Nath Broughton, kelle huvi Eesti jalgpalli vastu sai alguse 2018. aastal Tallinna külastades. Saate ajendiks oli Inglismaa täielik lukustamine koroonapandeemia ajal. Kodus aega sisustades asuti tegema podcasti Eesti jalgpallist, esimene osa jõudis eetrisse 2021. aasta alguses.
Saadete sisu varieerub, räägitakse hooajast või Eesti klubide euromängudest, aga aeg-ajalt võetakse toru otsa mõni külaline. "Estonian Football Podcast" ajaloo jooksul on saatele intervjuu andnud näiteks Trevor Elhi, Vladimir Vassiljev, Martin Käos, Joel Lindpere ja Miguel Santos. 15. juunil avaldati intervjuu Levadia kapteni Lepistuga, kes tegi mõned vägagi jõulised avaldused.
2013-17 FC Florasse kuulunud ning klubiga kahel korral (2015 ja 2017) Eesti meistriks tulnud Lepitult uuritakse saates, kuivõrd hõlbus oli Eestisse naastes liituda Flora suurima rivaali Levadiaga. Esmalt selgitab Levadia kapten, et ühe derbirivaali juurest teise manu minemine pole Eestis võib-olla nii suur sündmus kui mujal maailmas, sest kultuurkiht pole sama kandev. Ning siis jõuab ta jutuga Pohlakuni.
"Eesti jalgpalli valitseb Aivar Pohlak, kelle lemmiklaps ma kindlasti pole. Kui hakkasin välismaalt Eestisse tagasi tulema, siis Flora polnud variantide seas minu ja tema suhete tõttu. Levadia pakkus väga head lepingut. Kaalusin otsust põhjalikult, sest see pole lihtne, kui oled varem olnud ühe Eesti tippklubi kapten ja siis liitud nende suurima rivaaliga.
Aga lõpuks leidsin, et see on väljakutse. Florasse naasmine olnuks isegi lihtsam, sest kõik olnuks tuttav. See tähendanuks mugavustsooni. Otsustasin väljakutse vastu võtta ja tagada, et Eesti klubijalgpallis leiaks aset võimuvahetus ja võidaksin tiitleid Levadiaga. Paar aastat hiljem on see eesmärk täidetud ja olen väga rõõmus," räägib Lepistu.
Saatejuhid tõid seejärel välja, et Lepistu oli rääkinud Pohlakust ka Levadia tänavustest tegemistest vändatavas dokumentaalsaates "Võidu nimel". "Sa ütlesid seal, et sind ei kutsuta Eesti koondisesse, kuigi oled enda meelest Premium liiga ja Eesti üks paremaid kaitsvaid poolkaitsjaid. Meie arvame sama. Kas sa arvad, et koondisekutse puudumise taga on Pohlak?" uuritakse Lepistult.
Levadia kapteni vastus: "See pole enam isegi saladus. Ma pole ainuke mees, kes on talle jalgu jäänud. Temaga on lihtne – tuleb kõige tema öelduga nõustuda. Nagu Putin või Kim Jong-un – enda arvamust öelda ei tohi. Ma pole seda tüüpi mees, vaid aus mees. Mulle meeldib, kui asjad on loomulikud.
Kui olin Floras, siis oli minust neile kasu. Äkki said nad minu kaudu raha teenida, aga pärast Levadiasse minekut on sinuga lõpp. Ma pole ainus näide, neid on veel. Näiteks Frank Liivak, kes polnud eelmistel aastatel Floras isegi põhimees, aga sai koondises platsile. Siis tuli ta Levadiasse, kus oli enim minuteid teeninud mängija, aga ei olnud enam koondisele isegi lähedal. Nii need asjad Eesti jalgpallis on ja mina oma suud kinni ei hoida."
Häberli mullu novembris: Lepistul pole piisavalt kvaliteeti
Olgu siinkohal öeldud, et Lepistu on Eesti koondist esindanud kokku 13 kohtumises, millest 12 olid maavõistlused. Ainus punktide peale peetud matš oli 2018. aasta Rahvuste liiga kohtumine võõrsil Kreekaga (Eesti võitis 1:0), millest sportlikus plaanis kummagi meeskonna jaoks enam midagi ei sõltunud.
Toonane peatreener Martin Reim kutsus Lepistu koondisesse 2019. aasta märtsikuu aknaks, kus ta sai platsile maavõistluses Gibraltariga, aga mitte valikmängus Põhja-Iirimaaga. Järgmiseks koondiseaknaks Reim Lepistut enam ei kutsunud. Poolkaitsja ei saanud ainsatki koondisekutset ka Karel Voolaidilt (Eesti koondise peatreener 2019 juuni – 2020 detsember) ega ole kuulunud kordagi ka 2021. aasta jaanuarist rahvusmeeskona tüüriva šveitslase Thomas Häberli valikusse.
Kui šveitslaselt mullu novembris uuriti, miks Lepistu temalt koondisekutset saanud pole, vastas ta nii: "Minu jaoks oleneb kõik kvaliteedist. Täna ma leian, et tal pole piisavalt kvaliteeti, et seda meeskonda aidata. Seetõttu ma ei ole teda koosseisu usaldanud.“
Voolaidi usaldusaluste sekka kuulunud Liivak pole samuti Häberli käe all võimalusi saanud. Üheks põhjuseks võib olla kasutusele võetud 3-5-2 taktika, mis vähendab vajadust ääremängijate järele. Kui Voolaidi all kasutas Eesti 4-5-1 asetust, kus oli vaja kahte äärekaitsjat ja kahte äärepoolkaitsjat, siis praegu ongi Eesti koondises platsil korraga vaid kaks ääremängijat, enamasti üks kaitsvam ja teine ründavam.
"Estonian Football Podcast" saates uuriti Lepistult seejärel, mis peaks juhtuma, et Eesti jalgpalli tase paraneks? "Kõige tähtsam on võimuvahetus jalgpalliliidus. Kuidas kukutada türann? Inimesed peavad ette astuma ja aru saama, et nii ei saa enam jätkata. Ta [Pohlak] sekkub iga klubi tegemistesse ja ütleb, kuidas asju taha. Jalgpalliliit kontrollib kõike, aga minu meelest peaks iga klubi ise välja nuputama, mis on õige ja mis mitte.
Üks väga suur probleem on ka taristu olukord. See pole hea. Ainult paar head staadionit, ülejäänud on küla- ja koolistaadionid. Olen rääkinud kaasmängijate ja agentidega ning kui tipphetkede videos on hea mängija taustal kolmerealine tribüün ja möödasõitev rong, siis ei ole võimalik seda klippi tõsiselt võtta. Et ülejäänud maailm hakkaks Eestit tõsisemalt võtma, peame taristut arendama."
Infrastruktuuri olukorrast rääkis Levadia kapten ka tänavu 13. mail: "Brent Lepistu: halvad kunstmurud lõhuvad keha, halbade sekka kuulub ka Sportland Arena"
Kui jutt läks Levadia pearivaali Flora mullusele euroedule, kiitis Lepistu saavutust. "On palju asju, mida Flora on teinud õigesti. Nende klubis on paljud asjad väga hästi paigas. Suur visioon on neil Eesti kõige parem ja nad on töötanud nende eesmärkide suunas juba vist seitse aastat. See, mis nad mullu Euroopas saavutasid, oli Eesti jalgpallile hea kaubamärk. Nad tegid ajalugu."
Saate teises osas uuriti Lepistult, kas ta arvab, et praegu Rahvuste liiga D-divisjonis mängiva Eesti koondise tulemused edaspidi paranevad?
"Muidugi usun, et koondis on suuteline tulevikus midagi saavutama. Aga palju asju tuleb teha teisiti. Praegu on koondises noored jalgpallurid, keda Flora või mõni teine klubi saab tulevikus müüa. Neile antakse edumaa, kui nad kutsutakse koondisesse kui tulevikulootused. Minu silmis peab koondis olema koht, kus on praeguse hetke parimad mängijad. Isegi siis, kui nad on vanemad.
Kui Rauno Alliku on väga heas hoos ja lööb väravaid ning mõni noor kutt on välismaal heas klubis, aga sitas vormis ega mängi, aga on ikkagi iga kord koondises ning Alliku mitte, siis see tekitab suuri küsimärke. On palju sarnaseid näiteid. Palju asju peab muutuma, et koondis saavutaks edaspidi paremaid tulemusi."
Kuigi saade avaldati 15. juunil, siis on jutust aru saada, et Lepistu andis intervjuu mõned päevad enne 29. mai Flora – Levadia mängu. Ilmselt seega enne seda, kui Häberli avalikustas juunikuu koondiseakna nimekirja, kuhu kuulus ka Alliku, kes aga lõpuks vigastuse tõttu A-koondisega liituda ei saanud.
Pooletunnise intervjuu käigus puudutas Lepistu ka teisi teemasid (näiteks tiitlikaitsmine ja isikliku karjääri tulevik) ning vastas lõpuks 10 kiirküsimusele, millest jalgpalliteemalised vaid osad.
Levadia lendas eile Islandile, kus neid ootab ees Meistrite liiga eelturniir, kus tuleb võita kaks mängu, et pääseda Meistrite liiga esimesse eelringi, kus ootab ees valitsev Rootsi meister Malmö. Levadia ootab edu korral keeruline vastane, sest klubi eelmiste hooaega eurotulemused on olnud kehvad ning nad ei kuulunud loosimisel asetatute sekka.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta