Euroopa jalgpalliliit (UEFA) avaldas funktsionärid, kes kandideerivad 5. aprillil Lissabonis toimuval 47. korralisel üldkogul UEFA ja FIFA tippametitesse.

UEFA presidendiks kandideerib ainsana praegu ametit pidav sloveen Aleksander Ceferin. 2016. aastal alistas ta erakorralistel valimistel häältega 42:13 hollandlase Michael van Praagi. See andis talle mandaadi, mille pidamine jäi pooleli jalgpallielust korruptsiooni tõttu eemaldanud Michel Platinil (Prantsusmaa).

Kui too mandaat 2019. aastal lõppes, kandideeris Ceferin ametisse tagasi. UEFA liikmed toetasid teda ühehäälselt. Ceferini viimaste aastate suurim töövõit oli edukas välksõda 12 tippklubi poolt algatatud separatistliku Superliiga-projektiga. Pole mitte mingit sisulist kahtlust, et sloveen valitakse ka tänavu ametisse tagasi.

Lisaks uuele presidendile valib UEFA kongress ka kaks maailma alaliidu FIFA asepresidenti. Ühele kohale kandideerivad praegu sel kohal tegutsev Sandor Csanyi (Ungari) ning Soome tippklubi Kuopio Palloseura ja Soome jalgpalliliidu presidendiametit pidav Ari Lahti (Soome).

Teisele FIFA asepresidendi kohale, mis ette nähtud Briti saarte jalgpalliliitude esindajale, kandideerivad Debbie Hewitt (Inglismaa) ja David Martin (Põhja-Iirimaa). FIFA juhatuse liikme nelja-aastast mandaati püüavad Fernando Gomes (Portugal) ja Noel Le Graet (Prantsusmaa), kahe-aastasele mandaadile on ainus kandidaat Bernd Neuendorf (Saksamaa).

Kongressil valitakse neljaks aastaks ametisse ka pooled UEFA juhatuse liikmed, ent sinna saab kandidaate esitada 5. veebruarini.