18-aastane Karel Mustmaa siirdus kahe aasta eest Portugali tippklubisse Benfica, kus pärast kahte keerulist hooaega on Eesti noortekoondislane jalad korralikumalt alla saanud. Sel sügisel on Mustmaa eriliselt särama löönud – mine tea, kas kaasa aitas Benficasse liikunud pikaaegne iidol Angel Di Maria või on mängus midagi muud. Tänavune start annab igatahes põhjust rõõmustamiseks ja uskumiseks, et ka Eesti poisid võivad suurtele areenidele jõuda.
Mustmaa liikus Portugali 2021. aastal põhiliselt noorteklassides mängimise pealt. Tõsi, tol aastal tegi ta Harju JK Laagri särgis kaasa ka Esiliiga B matšides, kuid neid kuut matši ja 273 minutit noore palluri karjääri nurgakiviks pidada ei saa. Nii oli toona 16-aastane Mustmaa profilepinguga Benficasse liikudes täitsa poisike, aga seda lihtsamini voolitavam.
Kui Mustmaale kaks aastat hiljem esitada küsimus, kuidas senine aeg Portugali läbi aegade edukaimas klubis on möödunud, võtab noor mängija väikse mõttepausi. Asi pole selles, et ta oleks krampi tõmmanud. Lihtsalt aeg, mida kokku võtta, on olnud pikk ja törts hiljem tuleb välja, et ka väljakutsetest pungil. Ja Mustmaa pole noormees, kes vastaks viisakusest lihtsalt "hästi". Vähemalt mitte seekord.
"Päris raske on ennast niimoodi hinnata, et kuidas mul läinud on. Sest alati saab paremini," jääb Mustmaa Soccernet.ee-ga vesteldes tagasihoidlikuks. "Pean arvestama ka sellega, kust ma tulin – Eestist, kus on natukene teine level (tõlkes - tase), mis siin. Sain esimesel aastal kõige vähem mänguminuteid, aga see oligi osa minu arenemisprotsessist. Nagu ka see, et võtsin umbes kümme kilo juurde – see oli meeletult suur muutus!"
Ta jätkab: "Ega ka teine aasta kõige paremini ei läinud. Minuteid ei tulnud nii palju, kui oleks tahtnud. Aga nüüd, kõige tähtsamal ajal ehk praegu, läheb minu arvates täitsa hästi. Olen mänginud nii U23 võistkonna eest kui ka UEFA noorteliigas."
Muutused toimusid ruttu, meenutab Mustmaa. Kui ta pool aastat pärast klubivahetust U17 koondisesse tuli, märkas kogu sats, et ründaja pole endine. Ja mitte halvas mõttes. "Kõik nägid, et mu kehaehitus ja mängustiil on muutunud. Nad olid tõesti üllatunud," ajab Mustmaad ennastki too seik korraks naerma. "Aga ega ma Eestis ei teinud jõusaalis väga midagi, olin siis päris noor ka. Siin hakkasin kohe tegema. Eks see oligi põhjus."
Kuidas need kaks mängijat üksteisest erinevad? "Kui ma Eestis mängisin, olin selline hästi peenike ja pikk. Mul õnnestus alati keha ja jalad vastase ja palli vahele panna. Ehk kui triblasin palliga ja keegi tuli selga, siis suutsin teha nii, et ta lükkaks mind koos palliga edasi. See erineb totaalselt sellest, milline mängija ma Benficas olen. Ma olen plahvatuslik, kiire, olen suurem, kindlasti ka tehnilisem. See on muutnud kõvasti mu mängu."
Benficas nähakse Mustmaad eelkõige ründajana
Igasugused piirid ja plaanid on Portugali tippklubi akadeemias kindlalt paigas. Poisid peavad sobima mustrisse, mitte seda ise looma. "Ma tulin Benficasse testimisele winger’i ehk ääreründajana, tegin sellel positsioonil kõik trennid kaasa," meenutab Mustmaa teekonna algust.
"Tegelikult olin ma aga number 10 ehk ründav keskmängija. Näeme ka agendiga, et ründaja all mängimine sobiks mulle ideaalselt, päris ründaja ma ei ole, aga Benficas secondary striker’i positsiooni pole – mängime igas vanuseklassis 4-3-3 formatsiooniga. Nii olengi mänginud erinevatel positsioonidel. Eks see on akadeemiates tavaline, ka professionaalsed jalgpallurid pole terve karjääri jooksul ühel kohal püsinud. Olengi siis kas parem ääremängija või ründaja."
Näib, et tänavu on 18-aastase Mustmaa teeneid enim vaja läinud just ründes. U23 võistkonnaga vastavas liigas heitlev eestlane on mänguaega isukalt noppinud kuues kohtumises – kirjas 224 minutit. Kuigi algkoosseisu on peatreener Paulo Lopes Mustmaad vaid korra usaldanud, siis üle-eelmisel nädalal sekkus pallur juba 38. minutil – selleks hetkeks oli Benficale löödud kolm väravat ning seisu oli hädasti vaja ümber pöörata. Lopes nägi Mustmaas, kes oli kolme vooru eest löönud debüütvärava, vajalikku potentsiaali.
Mustmaa värav U23 võistkonnas (algusega 0:41):
"Mis treenerile minu juures väga meeldib, on liini taha liikumised, mida ründajana teha suudan. Selles U23 mängus läksin mängu, lõin seitsme minutiga värava ja eks sel põhjusel treener mind niimoodi viimastel minutitel mängu tahabki saata - äkki Karel lööb uuesti!" näeb Mustmaa peatreeneri töös loogikat.
Enim on ründajana rassival Mustmaal konkureerimist USA-st tulnud Marcos Zambrano ja kohaliku ässa Joao Regoga, kes kuulub ka Portugali U19 koondisesse. Kokku on Benfica akadeemias kaheksa välismängijat, neist kolm väravavahid – Poolast, Rootsist ja Serbiast. "Eks välismaalastega ongi kõige parem klapp. Kui USA-st tuli just uus mängija, siis võtsime ta kohe oma kampa – teame väga hästi, mis tunne on tulla niimoodi üksi teise riiki. Teeme igasuguseid asju koos," räägib Mustmaa, kes jagab kolmetoalist korterit belglasega.
Eesti poiss mängib kui Meistrite liigas
Benfica U19 võistkond osaleb sel hooajal ka UEFA noorteliigas, mis on mingis mõttes kui Meistrite liiga. Hetkel on käimas alagrupifaas, kus Benfica jageleb Salzburgi, Interi ja Real Sociedadiga – just nagu esindustiim.
"Ma ei taha küll öelda, et see on Meistrite liiga, aga põhimõtteliselt on, kui nii mõelda," arutleb ta. "Lendasime koos A-tiimiga pühapäeva õhtul Itaaliasse ja seal läksime erinevatesse hotellidesse. Esmaspäeva hommikul olid trennid, siis koosolekud-asjad ja teisipäeval oli mäng. Õhtul käisime ka esindustiimi mängul. Ja järgmisel päeval lendasime tagasi Portugali," on rütm kui tõelisel tippsportlasel.
Noorteliigas on ära peetud kaks mängu – nii Salzburgi kui Interiga lepiti 1:1 viiki. Küsimusele, kas tulemused olid ausad, hakkab Mustmaa vastama enne juba enne küsimuse lõppu. "Ei," trügib ta sportliku jonnakusega vahele. "Esimene mäng, valdasime palli ja lihtsalt ei suutnud väravat ära lüüa. Lõpuks saime värava kätte ja umbes minut hiljem lõid nad tagasi. Nii jäimegi viiki mängu, mille oleksime pidanud kindlalt võitma," meenutab ta kodumatši, mida väisas palluri hinnangul enam kui 1000 jalgpallisõpra. Itaalias sellist publikut polnud, lisab ta.
"Teine mäng, Interiga ... Noh, keskkaitsja tegi väikese praagi ja nad kasutasid selle võimaluse kohe ära – 0:1. Seejärel vajus Inter enda liiniga korralikult tahapoole ja sealt oli päris raske läbi saada. Lõpuks lõime ühe tagasi, oli veel variante, aga lihtsalt ei tulnud. Mänguliselt, ja tegelikult ka statistika järgi, olime üle ja pidanuks mõlemad mängud võitma," on noormehe jutus tunda kahetsusenooti. Ja Mustmaa, kes sekkus mõlemasse mängu viimastel minutitel vahetusest, ei luiska: Salzburgi vastu olid pealelöögid Benfica kasuks 13:5, Interi matšis 15:5.
Benfica elu näib sobivat, eriti kui eeskuju on varnast võtta
Mustmaa kohtub Benfica ässadega ka igapäevaselt, jagab ta kui vana rahu. "Treenime kõik koos ühes treeningkompleksis, ka A-tiim. Ja näiteks, kui käime söömas, siis võib ka esinduse mängijatega kokku puutuda. Nad on tõesti hästi viisakad, teretavad. Eks väga niimoodi muud juttu rääkima ei lähe. Aga nii ka pole, et eiravad neid, kes nende tiimi ei kuulu. Kõik on hästi viisakad," kinnitab eestlane positiivselt.
On seal ka keegi, keda Mustmaa eriliselt alt üles vaatab? Või veel! "Sel suvel tuli [Angel] Di Maria. Olen teda väikesest saadik vaadanud! Ta on ka vasakujalgne ja meeldib samamoodi sisse cut’tida (tõlkes - lõigata) ja vasakuga tagumisse posti keerutada – see on üks mu tugevamaid külgi," on Mustmaa elu kui muinasjutus. Vähemalt kõrvaltvaataja pilgu läbi.
Ja siit on ainult edasi minna. "Kõige tähtsam on see, kuidas praegu läheb. Võisid eelmisel hooajal lüüa küll 20 väravat, aga see ei tähenda midagi, kui sel hooajal vaatab vastu 0. Jalgpallis on nii vähemalt. Aga see ongi mulle motivatsiooniks," põleb ta. "Ma tunnen sel aastal, et mul läheb tõesti paremini kui eelmistel. See annab kindlust, et liigun õiges suunas ja usun, et hakkab veelgi paremini minema."
Ühel hetkel võiks terendada ehk ka Benfica esindustiim, aga sellest ideest 18-aastane ründaja veel liiga tõsiselt kinni napsata ei julge. "Ikka tahaks Benfica A-tiimi eest debüüdi teha. See on meeletult suur klubi, väga tugev tiim. Aga ma tahan alati võimalikult reaalseks jääda – kui selline võimalus tuleb, muidugi kasutan ära – aga sinna on väga-väga pikk samm," pole kuhugi kiiret.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta