2004. aastal Aafrika meistriks kroonitud Tuneesia on aeg-ajalt MM-finaalturniirile jõudnud, aga see on ka kõik, sest siis tuleb sein ette. Kõik märgid näitavad, et ka seekord, kuigi nad ise väga usuvad, et lõpuks õnnestub midagi suurt korda saada. 

• Kas Prantsusmaa suudab mullust saavutust korrata või tabab neid kurikuulus needus?
• Hollandi triki ja tarkuse toel tagauksest sisse trüginud Austraalia panustab üllatusvõimele
• Taani ihkab kripeldused ära kratsida. Mehed on õppinud ja dünamiit valmis!

Tuneesia on MM-finaalturniiril mänginud viis korda, aga alati alagruppi pidama jäänud. Viimati osaleti suurel spordipeol neli aastat tagasi, kui samasse alagruppi satuti Belgia ja Inglismaaga, kes jõudsid lõpuks poolfinaali välja ehk Tuneesia edasipääsuvõimalused olid juba enne turniiri algust minimaalsed. Tõsi, Inglismaale anti avamängus korralik lahing, aga kaotati ikkagi Harry Kane'i 90+2. minuti väravast 1:2.

Tänavu loodetakse ajalugu teha ja esmakordselt kaheksandikfinaali pääseda, kuid ülesanne on taas väga keeruline, sest alagrupis minnakse vastamisi tiitlikaitsja Prantsusmaa, eelmisel suvel Euroopa meistrivõistlustel poolfinaali jõudnud Taani ja oma viiendal järjestikusel MM-finaalturniiril osaleva Austraaliaga. 

Tuneeslased kogusid valikgrupis, kus mängisid veel Ekvatoriaal-Guinea, Sambia ja Mauritaania, 13 punkti ning saavutasid võrdlemisi hõlpsalt edasipääsu otsustavasse ringi. Seal ootasid ees mängud Maliga, aga enne seda toimusid Aafrika meistrivõistlused, kus Tuneesia jahtis kõige kirkamaid medaleid.

Jaanuarist veebruarini Kamerunis toimunud turniir läks aga Tuneesial untsu, sest Mondher Kebaieri juhendamisel jäädi veerandfinaalis Burkina Fasole alla. Kebaier sai hundipassi ja uueks peatreeneriks määrati Jalel Kadri, keda, nagu juba öeldud, ootasid otsustavad mängud Maliga. 

Need mängud toimusid märtsis. Kadril ei olnud valmistumiseks palju aega, aga koorem õlgadel oli meeletult raske. Kaks kohtumist, kodus ja võõrsil, üks pääseb Katari ja teine jääb koju.

Tuneeslased lunastasid pääsme dramaatiliselt, sest nad ise ei löönud otsustavates mängudes ainsatki väravat. Isegi penaltiseeriat polnud vaja, sest avamängu saatuse otsustas Mali kaitsja Moussa Sissako kummaline omavärav (vaata videot siit!) ja korduskohtumine jäi 0:0 viiki. Kordusmängus ei lugenud Mali ründaja Abdoulay Diaby värav napi suluseisu tõttu ...

Enesekindlus viib sihile?

Nagu öeldakse, siis õnn soosib tugevamaid. Tuneesia loodab õnnele ka Kataris, aga koondise nimekaim mängija Wahbi Khazri usub, et meeskonnas on ka piisavalt kvaliteeti, et isegi Prantsusmaad ja Taanit hammustada, Austraaliast rääkimata.

"Kataris ei ole lihtsaid alagruppe. Meie võimalused on head ja võitleme viimase mänguni. Me suudame ka tugevate meeskondade vastu voolavat söödumängu näidata. Meil ei ole viimased kuus või seitse aastat staarmängijaid olnud, aga arvan, et see on meie tugevus. Suudame ka tugevate vastu mängida," sõnas Khazri enesekindlalt.

Tuneesia osales suvel Jaapanis peetud miniturniiril, mille poolfinaalis alistati Tšiili 2:0 ja finaalis kodumurul mänginud Jaapan 3:0. Septembris saadi kontrollmängus 1:0 jagu Komooridest, aga seejärel jäädi Brasiiliale koguni 1:5 alla. Enne turniiri algust on Tuneesial kavas veel üks kontrollmatš, kui kuus päeva enne avamängu minnakse Dohas vastamisi Iraaniga.

Tuneesia koondis on viimastel aastatel palju muutunud. Kuigi lõplik nimekiri ei ole veel paigas, siis selge on see, et Katari sõidavad paljud mängijad, kes neli aastat tagasi Venemaal ei mänginud. Kui keskmine jalgpallisõber nimekirja vaatab, siis ta on varem kuulnud võib-olla vaid ühest-kahest, maksimaalselt kolmest-neljast mängijast.

Nagu ka Khazri märkis, siis nad panustavad Kataris meeskondlikule esitusele. Ja tuleb välja, et ka enesekindlusele, millest Põhja-Aafrika koondisel puudust ei ole. Nad asuvad maailma edetabelis 30. kohal, millega küll Prantsusmaa (4.) ja Taani (10.) vastu ei saa, aga Austraalia ees (38.) saab hoobelda küll. Kas seda tehakse ka väljakul, näitab juba turniir.

Meeskonna staar - Wahbi Khazri

Eelmine hooaeg ei olnud Khazri karjääris parim, sest tema kauaegne koduklubi Saint-Etienne langes Prantsusmaa kõrgliigast välja, aga 31-aastane ründaja lõi sellele vaatamata kümme väravat. Ta kolis seejärel Montpellier'sse, kelle ridades on tänavusel hooajal löönud kümne mänguga kaks väravat.

Lisaks Prantsusmaa kõrgliigale (Bastia, Bordeaux, Rennes, Saint-Etienne, Montpellier) on Khazri mänginud ka Inglismaal, kuid Sunderlandi särgis loodetud edu ei saavutanud. 

Khazri esindab rahvusmeeskonda alates 2013. aastast ja on selle aja jooksul löönud 26 väravat, millega asub kõigi aegade edetabelis teisel kohal. Tegevmängijatest on selles arvestuses talle üpris lähedal ka koondise kapten Youssef Msakni, kes on löönud 17 väravat ja kelle otsa vaadatakse ka tänavusel finaalturniiril.

Silm peale - Ellyes Skhiri

Tänavu oma neljandat hooaega Saksamaa kõrgliigas Kölni ridades mängiv Skhiri on 27-aastane keskväljaankur, kes peab Prantsusmaa, Taani ja Austraalia rünnakud peatama enne, kui need ohtlikuks muutuvad.

Kölnis on ta kastist-kasti poolkaitsja kohal säranud vaheltlõigete, duellide võitmise ja löökide blokeerimisega. Lisaks on tal endal korralik löögijalg. Kokku on ta Saksamaa kõrgliigas mänginud 98 kohtumist. Tänavusel hooajal on ta Bundesligas teinud 12 ja Konverentsiliiga alagrupis viis täismängu.

Lisaks on tal finaalturniiri kogemus olemas, sest neli aastat tagasi Venemaal mängis Skhiri kõik mängud algusest lõpuni. Koondisekarjääri 50. mängule lähenev Skhiri valiti mullu ka Tuneesia aasta jalgpalluriks.

Suurim mure - raske alagrupp

Tuneeslased on selgelt välja öelnud, et tänavusel turniiril on nende suur eesmärk esmakordselt alagrupist edasi pääseda. Seda suurem on pettumus, kui nad ei suuda seda saavutada. Kui Prantsusmaa ja Taani mängivad oma mängu, siis läheb Tuneesial raskeks. Austraalia vastu on Tuneesial eelis, sest nad on Katarile lähemal ja sealse kliimaga rohkem harjunud.

Nende kahjuks räägib asjaolu, et nad on MM-finaalturniiril võitnud vaid kaks kohtumist - 1978. aastal alistati Mehhiko ja 2018. aastal Panama. Nende kasuks võib rääkida see, et nad suutsid eelmisel finaalturniiril lüüa lausa viis väravat - kaks Belgiale ja Panamale, ühe Inglismaale. Ehk Khazri jutt, et nad suudavad tugevate vastu palliga mängida, peab paika.

Treener - Jalel Kadri

50-aastane Kadri on tuntud oma ründava mängustiili poolest ja seetõttu pole ka üllatav, et ta armastab formatsiooni 4-3-3. Ta kasutab seda, kui tema käsutuses on palju tehnilisi ja ründavaid mängijaid. Neid peaks Tuneesial jaguma.

Samas on ta ka piisavalt mitmekülgne, sest varasemalt nimetatud kontrollmängus Tšiili vastu oli väljakul viis poolkaitsjat, et keskväli kontrolli all hoida. Ta jääb üldjuhul enne mängu valitud taktikale truuks ja muudab mängu ajal formatsiooni harva.

Kadri tunneb Tuneesia jalgpalli läbi ja lõhki, sest ta on seal, aga ka erinevates Araabia liigades tegutsenud peatreenerina ligi 20 aastat. Varasemalt on ta Tuneesia koondisega olnud seotud 2013. ja 2021. aastal, töötades lühikest aega abitreenerina.

Kris Ilves: "Minu jaoks täiesti mittemidagiütlev meeskond, kes võib-olla suudab Austraaliaga kui võrdne võrdse vastu mängida, aga ma ei näe võimalustki, et Tuneesial oleks variant Prantsusmaa ja Taani vastu. Kes ennustaks tuneeslasi sellest alagrupist edasi? Ilmselt mitte keegi peale tuneeslaste."

Mängud alagrupis:

T, 22. novembril kell 15.00 vs Taani (Al-Rayyan)
L, 26. novembril kell 12.00 vs Austraalia (Al -akrah)
K, 30. novembril kell 17.00 vs Prantsusmaa (Al-Rayyan)

Kinnitatud koosseis:

Väravavahid: Aymen Mathlouthi (Etoile du Sahel), Aymen Dahmen (CS Sfaxien), Bechir Ben Said (US Monastir), Mouez Hassen (Club Africain).

Kaitsjad: Bilel Ifa (Kuwait SC), Montassar Talbi (Lorient), Nader Ghandri (Club Africain), Ali Maaloul (Al Ahly), Mohamed Dräger (Luzern), Ali Abdi (Caen), Dylan Bronn (Salernitana), Yassine Meriah (Esperance de Tunis), Wajdi Kechrida (Atromitos).

Poolkaitsjad: Anis Ben Slimane (Bröndby), Ghailene Chaalali (Esperence de Tunis), Hannibal Mejbri (Birmingham City), Ferjani Sassi (Al-Duhail), Aissa Laidouni (Ferencvaros), Ellyes Skhiri (Köln), Mohamed Ali Ben Romdhane (Esperance de Tunis).

Ründajad: Seifeddine Jaziri (Zamalek), Taha Yassine Khenissi (Kuwait SC), Naim Sliti (Al-Ettifaq), Issam Jebali (OB), Wahbi Khazri (Montpellier), Youssef Msakni (Al-Arabi).