Eesti aasta parim naisjalgpallur Tammik: olen vaimse tervise ja enesearenguga palju vaeva näinud
Tallinna FC Flora 25-aastane ründaja Lisette Tammik kuulutati tänavu esimest korda aasta naisjalgpalluriks. Ründajale omaselt täpse jalaga mängija tunnistas, et säärane auhind tuli talle üllatusena.
"See on iga jalgpalluri unistus ühel päeval oma riigi parim olla. Minu jaoks on suur au selline tiitel vastu võtta, olen selle nimel teinud palju tööd. Kuigi mul on seljataga väga hea aasta, tuli see auhind mulle üllatusena," tõdes Tammik Soccernet.ee-le.
Ta lisas: "Eesti naiste jalgpallis on häid konkurente päris palju, mistõttu on alati raske arvata, kes selle tiitli endale saab."
Uhke aunimetuse võitmiseks on Tammik teinud mitmeid ohverdusi. "Iga jalgpallur peab midagi loovutama, kui soovitakse mängida kõrgel tasemel. Lähedaste pulmad, sünnipäevad ja erinevad tähtpäevad jäävad mul mängude tõttu tihti vahele," nentis Tammik. "Olen oma vaimse tervise ja enesearenguga palju vaeva näinud, et tipptasemel hakkama saada. See on olnud väga põnev ning äge teekond minu jaoks."
Mil moel see vaimse tervise ja enesearenguga tegelemine välja näeb? "Endine profisportlane Kerdu Lenear viib läbi mindset fitnessi koolitusi, kust ma olen saanud häid nippe, mida matšidesse ja trennidesse kaasa võtta. Tippspordis sõltub sooritus vaimsest seisundist ning kuna olen mängudes tundnud suurt ärevust, eriti välismaal, tekkis sellega seoses tahe ennast täiendada," vastas Tammik.
Estonia kontserdisaalis toimunud pidulikul Jalgpalligalal aga Tammikul ei õnnestunud viibida, sest ta oli samal ajal puhkusereisil Vietnamis. "Natukene on kahju, et ma ei saanud seal laval olla, aga arvestades asjaolusid, et too reis oli varem ette planeeritud ja see oli ainus aeg selliseks puhkuseks, siis paraku polnud mul muud varianti," selgitas ründaja.
Tiitel, mis erineb teistest
Lisaks aasta naisjalgpalluri tiitlile kuulutati Tammik ka naiste Meistriliiga hinnatuimaks mängijaks. Viimati oli ta kõrgliiga parim kuus aastat tagasi. Sel hooajal esindas Tammik Florat 24 liigamängus ja 20 tabamusega jagas ta parimate väravaküttide edetabelis kolmandat kohta.
"See auhind on minu jaoks samuti väga oluline. Kuigi aasta naisjalgpallur kõlab minu jaoks ägedamalt ja ma pigem seostan seda koondisemängudega, siis Meistriliiga parima nimetus näitab, et ma esinesin hästi ka klubitasandil," lausus Tammik.
Ründaja koduklubi võitis tänavu ühegi kaotuseta kuuenda järjestikuse meistritiitli, lähim jälitaja Saku Sporting jäi neist maha 21 punktiga. "Kui kõrvalt tundub, et see karikas ei erine teistest väga palju, siis minu jaoks erineb küll. Kui vaadata meie naiskonna mängupilti, siis tunnen, et tegime väga suure sammu edasi. Ka Meistrite liiga peegeldas seda, sest meil jäi väga vähe puudu, et edasi pääseda," meenutas Tammik septembrikuist lahingut Ukraina meistriga, kellele alistuti lisaajal 3:4, mistõttu jäid rohevalged miniturniiri finaalist eemale.
Ta lisas: "Oleme hakanud ilusamat jalgpalli mängima. Isegi rahvusvahelisel tasemel suudame palli hästi vallata ja eespool oma võimalusi realiseerida. Kodus nägin, et me mängisime teised klubid võistkondlikult üle."
Neljakordse Eesti meistri Tammiku ambitsioon on vaadata uuesti piiri taha, kuid hetkel ootab teda ees operatsioon, mille käigus eemaldatakse ta jalalabast lisaluu. Mängija enda sõnul pole tegu mingisuguse tõsise traumaga, sest taastumine võtab aega vaid kuus nädalat.
"Välismaale ma niisama ei rutta, sest seal peavad olema head tingimused. Kergekäeliselt ei tasu sellist otsust langetada. Kui mingi pakkumine laekub, siis tuleb üle vaadata, kas see on minu arengule hea," kostis Itaalias ja Hispaanias mänginud aasta naisjalgpallur.
Väravate- ja võituderohke koondiseaasta
Eesti naiste koondis pidas tänavu maha 12 ametlikku maavõistlust, millest võitis kolm, viigistas kolm ja kaotas kuus. Väravate vaheks kujunes 16:22, millesse Tammik panustas kaheksa tabamusega, mis ta sai kirja Rahvuste liiga esimesel hooajal, ja nelja resultatiivse sööduga. Lisaks kuulus ründaja kõigis 12 mängus algkoosseisu ja mänguminutite hulga poolest jäi ta vaid kahe minutiga maha Kairi Himanenist.
"Rahvuste liigaga saab suures plaanis rahule jääda, kuid mitte täielikult. Arvan, et meil oli üks raskemaid alagruppe, ent see pole mingi vabandus. Esimeses mängus Kasahstani vastu tehtud 0:0 viik jäi kripeldama. Näen, et koondisel on väga suur potentsiaal, mis vajab realiseerimist. Meil on näidata tulemusi ja väravaid, aga mängupildis on veel arenguruumi palju," arvas Tammik.
Ta lisas: "Isiklikus plaanis jäin koondiseaastaga väga rahule, kuid ma tunnen, et minus on veel midagi enamat. Kui me kõik realiseeriksime oma potentsiaali, siis me võiksime naiskonnana uuel aastal midagi vägevat korda saata. Töö selle nimel käib!"
UEFA Rahvuste liiga lõpetuseks kuulus Tammik võistluse parimate väravaküttide sekka, kui temast rohkem tabamusi sai kirja vaid kaks mängijat.
"Kahtlemata on see võimas saavutus, kuid pigem on see selline kirss tordil. Ma ise ei teadnudki sellest enne, kui ma Soccernetist lugesin. Individuaalsed saavutused on minu jaoks teisejärgulised, võistkonna edu tuleb minu jaoks esimesena," tunnistas Tammik.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta