Eesti jalgpalliajalugu jõuab põhjalikult raamatukaante vahele
Jalgpalliajaloolase Indrek Schwede sulest ilmub Eesti jalgpalli põhjalikult käsitlev raamatuteseeria. Esimene köide jõuab avalikkuse ette detsembri alguses.
Tegemist on mahukaima Eesti jalgpalli käsitleva teostesarjaga. Kuigi Schwede sõnul oli esialgu plaanis panna kogu info ühe raamatu sisse, sai kiirelt selgeks, et materjali kogunes nõnda palju, et tekst tuli vormistada mitmeks teoseks. Praeguse plaani kohaselt ilmuvad tekstid viies kuni kuues köites. Esimene osa käsitleb Eesti jalgpalliajalugu algusest kuni 1924. aasta olümpiamängudeni, millest Eesti koondis osa võttis.
"Eesti jalgpalli ajaloo teostesari on üles ehitatud lühikestele lugudele, mis oleks kergesti haaratavad. Mõned sündmused on esitatud ka pikemalt, sest teisiti ei saanud ega oleks mõtetki. Lehekülgede kõrval jookseb kroonikariba: seal on kuupäevade kaupa üksikute mängude tulemused või muu oluline info. Tegemist pole tingimata kuiva infoga, vaid võimalusel on sinna lisatud mõni huvitav eluline või humoorikas detail," kirjeldas Schwede sisu ülesehitust.
Suurimate allikatena kasutas Schwede erinevat perioodikat: eelkõige suuremaid päevalehti ja Eesti Spordilehte, aga ka väiksemaid väljaandeid ja maakonnalehti. Lisaks sai ta tuge arhiividest, erinevatest trükistest ja allikate hulka mahtus ka kaks käsikirjalist teksti. Raamat on üles ehitatud aastate kaupa. Kuigi algusaastate puhul on keerulisem märkida, mis ajahetkel mõni üksik mäng toimus, siis alates 1908. aastast jooksevad sündmused juba aastatepõhiselt.
Raamatust leiab ka eri kümnendeid kokkuvõtlikult iseloomustavad pikemad tekstid. Need vaatlevad muuhulgas ka jalgpallielu juhtivaid organisatsioone, treeningut, taktikat, välistreenereid, mängustiile, mängupaikasid, varustust, terminoloogiat, piletihindasid, publikut ja fänne, alaliidu ja klubide majanduslikku võimekust ja väljaminekuid ning mängu kohta ühiskonnas.
Esimeses raamatus kajastatud perioodi iseloomustuseks tõi Schwede välja jalgpallielu ulatusliku ning kirgliku kajastuse meedias. "Jalgpall sai ajakirjanduses võrreldes teiste spordialadega suurima kajastuse. Äratundmist pakub teadmine, kui tänapäevaselt tollased Eesti ajalehed ja ajakirjanikud kirjeldasid jalgpalli rolli maailmas ja selle mängu erilist kohta riikide ja rahvaste enesemääratluse kontekstis," sõnas Schwede. Huvitava asjaoluna tõi raamatu autor välja ka leegionäride rolli. "Mõneti üllatav oli, et 20. sajandi teistkümnendatel mängisid Eesti klubides ka tugevad välismaalased: näiteks Norra koondislane Carl Poppe ja väidetavalt Inglise profiliigas pallinud britt Todley, kelle pillutas siia I maailmasõda ja kes olevat võtnud endale eesti naise," lausus Schwede.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta