Eesti naiskonna uued peatreenerid keeldumisi ei pelga ja usuvad, et kõik paremad tulevad nüüd koondisesse
Eesti naiste koondise eelmise peatreeneri Jarmo Matikaineni ametiaja lõpus tekkis olukord, kus mitmed Eesti paremikku kuuluvad jalgpallurid otsisid ja leidsid ettekäändeid rahvusnaiskonna kutsest loobumiseks. Uued peatreenerid Sirje Roops ja Anastassia Morkovkina on veendunud, et neid sama mure kummitama ei hakka, vaid kõik paremad tulevad nüüd koondisesse.
"Alati, kui koondisele tulevad uued treenerid, tekivad ka mängijatel uued mõtted ning kõigil on huvi tulla vaatama, millised tuuled nüüd puhuvad. Usun, et see huvi toob Eesti parimad mängijad kindlasti kohale," märkis Sirje Roops, kes jätkab Eesti koondise juhendamise kõrvalt ka Tartu Tammeka naiskonna peatreenerina.
Pressikonverentsil Roopsi kõrval istunud jalgpalliliidu president Aivar Pohlak täiendas omalt poolt, et antud küsimusega on ennetavalt tegeletud. "Arvan, et seda probleemi ei tohiks tekkida," ütles Pohlak.
Naiskonna 2022. aasta sportlikest eesmärkidest rääkides toodi välja Balti turniir, mida Eesti pole võitnud pärast 2014. aastat. Samas on pooleli ka MM-valiksari, kus Eestit ootavad ees kaks matši Kreeka ja Kasahstaniga, kes on valikgrupi kõige jõukohasemad vastased. "Lisaks Balti turniiri võitmisele on meil eesmärk teenida punkte ka valiksarjas," sõnas Roops.
Peatreenereid toetav personal on hetkel komplekteerimisel. Kuna naiskonnal on kaks juhendajat, siis abitreenereid plaan ette ei näe, aga muid abilisi muidugi küll. Täpne tööjaotus loksub Morkovkina ja Roopsi sõnul paika töö käigus. "Suund on olemas, mis kellegi vastutusala. Otsuseid võtame vastu koos," ütles Roops.
Morkovkina näol on tegu Eesti üha pärjatuma mängijaga, kes tulnud 15 korda Eesti meistriks, valitud 8 korda parimaks naisjalgpalluriks ja esindanud Eestit 75 A-maavõistluses. "Tunne on väga uhke, nagu alati Eestit esindades. Nüüd tagasi samas särgis olla on suurepärane. Aitäh usalduse eest," lausus Morkovkina.
Mängijakarjääri lõpetamise järel juhendas Morkovkina 2018-19 Pärnu JK naiskonda (mõlemal hooajal võideti Eesti meistriliigas hõbemedal) ja seejärel Viimsi MRJK neide, millest ta nüüd naiste koondise juhendades loobus.
"Meil Sirjega on aastane leping. Midagi kardinaalset pole võimalik selle ajaga muuta, aga aeg on alati suhteline. Küsimus Eesti naiskonna eesmärkidest on huvitav juba sellest ajast saadik, kui ma ise veel mängisin. Kui vaatame, kellele kaotame, siis näiteks Prantsusmaa ja Sloveenia puhul on meie vastas täisprofessionaalsete liigade mängijad, kelle jaoks on jalgpall ongi töö.
Kui vaatame, keda võidame, siis näiteks Lätis ja Leedus eksisteerivad poolprofessionaalsed liigad. See on asi, millest on vaja Eestis rääkida, et ka meie naiste jalgpall oleks kasvõi poolprofessionaalne. Neid, keda on võimalik võita, me võidame. Kui meie naised saaksid jalgpalli mängimise eest raha ja see oleks nende töö, siis saaksime vabalt hakkama päris korralike riikide vahel," lausus Morkovkina.
"Naiste koondise kokkusaamiste tarbeks töölt ära saamine on läbi aegade olnud väga suur probleem. Kui vaadata 2022. aasta graafikut, siis on mängijatel vaja 54 päeva puhkust, mis tuleb pühendada koondisele. See on päris suur number. Me Sirjega mõistame, millisest seisust tulevad naised koondisesse, sest läbisime ise sama raja.
Jalgpalliliiduga arutame, kuidas olukorda parandada. Viimastel aastatel on astutud suur samm ning A-koondises veedetud aja eest saavad mängijad päevaraha. Aga summad, mida inimene võib töölt vabaks võetud ajaga kaotada, on päris suured," rääkis Morkovkina.
Roops rõhutas, et nad ei alusta tööd nullist, vaid tahavad jätkata protsessiga, mida eelmine peatreener Matikainen alustas. "Jätkame põlvkondade vahetusega. Kuna me oleme Nastjaga ise selles süsteemis üles kasvanud, mänginud ja treenerid olnud, siis võib-olla on meil lihtsam see ära teha. Jaanuari lõpus koguneme laagrisse Haapsallu, kus tutvustame oma plaane."
Põlvkondade vahetuse vajalikkust rõhutas ka Pohlak. "Kui meeste koondises on mingitel hetkedel liigutud välismaise peatreeneri juurest kohaliku juurde, siis on neil sammudel olnud sageli ühine nimetaja, mis on teemaks ka hetkel naiste koondises – põlvkondade vahetus.
Mingi nurga alt on oma treeneritel seda alati lihtsam teha, sest kui Eesti treener töötab ükskõik millise Eesti koondise peatreenerina, siis vaatab ta seda rohkem kui protsessi kui konkreetset ajalõiku. Välistreeneri nägemus on paratamatult vastupidine," lausus Pohlak.
SEOTUD PILDIGALERII
Fotograaf: Liisi Troska
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta