Siis tuleb ka koolilõpu puhul teatud mängijatele preemiareisid lõpetada

Väidetavalt oli mäng tasavägine, kuid Eestile löödi värav juba 12. minutil. Kas tõesti kestab meie koondise tase vaid 12 minutit? Pärast seda läks Moldova oma teed ning Eesti jäi mängust järjest enam maha.

Peatreener Marko Pärnpuu sõnul püüdis Eesti vastast survestada, kuid Moldova suutis edukalt mängida pikkade söötudega ja hoida palli ees paremini. Küsimus: miks meie koondis ei suuda sellist elementaarset asja teha? Kas me pole siis valinud parimaid mängijaid? Või ei osata neid oskusi piisavalt treenida?

Treeneri kommentaarid kõlavad nagu korduv vabandus – „pressinguga ei saanud hakkama“, „proovisime nii lühikest kui pikka söötu“, „pall vahetas liiga kiiresti omanikku“. Selliseid jutte oleme kuulnud pärast iga kaotust.

Pealegi, kui vastased “nimede poolest pole kuigi suured”, siis miks kaotate neile 0:4? Kui kõik mängud kaotatakse, nagu U18 koondise puhulgi, siis on viimane aeg peeglisse vaadata, mitte lohutada end tühjade fraasidega.

pidevad vabandused ja samad probleemid mäng-mängu järel.

Jajah on seal U17 koondises paras jant küll. Poisid tegelikult mõned on seal täitsa head ja potentsiaalikad, aga mäng ei edene üldse. Peab midagi ette võtma, et oma poisid suudaks konkureerida, sest kui nad ei tee seda siin, ei tee nad seda ka hiljem.