Eesti rannajalgpallikoondis alistas Jõulumäe liivahallis peetud maavõistluses teist päeva järjest Leedu. Kui esimeses mängus olid Eesti võidunumbrid 2:1, siis kordusmängus 3:1.

Eestile pakuti kohe mängu alguses häid võimalusi kohtumise juhtima asumiseks, kui löögile pääsesid nii Erol Kigaste kui Ragnar Rump, kuid kumbki olukord endaga tulemust kaasa ei toonud. Üheksandal minutil võeti Eesti mängija vastase värava ees määrtustevastaselt maha ning eestlaste kasuks määrati penalti: seda realiseerima läinud Kristian Marmor virutas nahkkera kindlalt vasakusse alla nurka ning viis meeskonna üheväravalisse eduseisu. Kuus sekundit enne avakolmandiku lõppu suurendas edu Rump, kes näitas täpsust kauglöögist, kirjutab jalgpall.ee.

Teise kolmandiku avasekunditel lõi Leedu ühe tabamuse tagasi, kui Paulius Giedraitis suurepärase kauglöögiga väravavõrgu leidis. Eesti kolmanda tabamuse eest kandis 15. minutil hoolt Juhan Lilleorg, kelle jaoks oli tegemist nii esimese mängu kui väravaga meeste rannajalgpallikoondises.

Viimasel kolmandikul kumbki meeskond väravaid ei löönud. Kolmandiku alguses sahises küll Rumbi löögi järel taas Leedu väravavõrk, kuid kohtunik fikseeris tabamuse määrustevastaseks. Sarnaselt eilsele kohtumisele, kus Leedu teenis pooltunni lähistel penalti, oli ka täna väravasuud kaitsnud Rauno Rahnik oma ülesannete kõrgusel ning tõrjus Giedraitise penaltilöögi. Niisiis oli Eesti teeninud leedukate üle kaheväravalise võidu.

Peatreener Andreas Aniko rääkis pärast kohtumist, et eilse kohtumise põhjal said vajalikud järeldused tehtud ning tänane mängupilt oli seetõttu mõnevõrra erinev. "Otsustasime mängida kohati loomingulisemalt, mitmekülgsemalt ja pingevabamalt ning kõik toimis! Kontrollisime mängu hästi ja vastasel ei tekkinud kordagi sellist momenti, kus initsiatiiv endale haarata. Võib igati rahule jääda, sest meie eesmärk oli mõlemad kohtumised võita ja seda me ka tegime," ütles peatreener.

Aniko lisas, et maavõistlused olid olulised, et kõigile mängijatele mänguaega anda ja tulevasteks punktimängudeks meeskonna hetkeseisu kohta rohkem informatsiooni koguda. "Neid asju, mida trennis teeme, ongi kõige parem praktiseerida treeningumängudes, et näha, kuidas me reaalses mängusituatsioonis käitume. Nägime hästi, et meil on olemas oskused ja mängulugemise tarkus, aga kindlasti nägime ka, mille kallal tööd teha ja mida täiustada, et veel paremaks saada," võttis peatreener oma mõtted kokku.