Kohtunikud ei jaga endiselt midagi ja VAR teeb asja ainult hullemaks! Või: kohtunike töö on paranenud, aga VAR toob ka eksimused selgemini välja? Kuskile sinna emotsioonide ja statistika vahele mahub 36 vooru jagu Premium liiga mänge, videokohtunike debüütaasta, hulk häid ja paraku ka näpuotsaga halbu otsuseid ning kokkuvõttes õppimisaeg, millest vilju annab lõigata juba märtsis, kui uus hooaeg jälle käima lükatakse.

• Vaata kõiki lõppenud hooaja "Videokohtuniku" episoode siit!

Soccernet.ee on terve hooaja jooksul "Videokohtuniku" episoodide kaudu Premium liigas VAR-i abil langetatud otsuseid analüüsinud. Nüüd on aeg kokkuvõtteks ja statistikaks ühes videonäidetega mõnest markantsemast olukorrast.

Premium liigas peeti lõppeval aastal koos üleminekumängudega 182 kohtumist ja kõigis neis oli väljakukohtunikele abiks VAR. Esines küll üksikuid hetki, mil süsteem rikke tõttu ajutiselt ei töötanud, kuid ühtegi päris ilma VAR-ita mängu pidada ei tulnud. Lisaks oli VAR ametis kümnel Tipneri karikavõistluste kohtumisel.

Statistikat aitavad kommenteerida Eesti Jalgpalli Liidu kohtunike osakonna juht Hannes Kaasik ning FIFA litsentsiga väljaku- ja videokohtunik Kristo Tohver. Kõiki tehtud otsuseid on hooaja jooksul analüüsinud ja neile ametliku hinnangu andnud nelik, kuhu kuuluvad lisaks Kaasikule veel Eduard Rõžov, Uno Tutk ja Ain Alev.

***

Kõigi selliste mängudes aset leidnud olukordade arv, kus punast kaardi näidati või selle näitamise võimalikkus tõstatus, on võrreldes 2022. aastaga pisut vähenenud. Võib näha, et punase kaardi kasuks otsustati rohkemates situatsioonides ning väljakul näidatud 43 punasele kaardile lisandus VAR-i abiga veel 5 eemaldamist. Märkimisväärse hüppe ülespoole tegi aga tabavusprotsent, kusjuures seda juba enne VAR-i sekkumist.

Tohver: "Punaste arv on tegelikult tõusnud teiste kollaste pealt, mis ei ole niivõrd VAR-i teema. Kui vaatame otse antud punaseid, siis seal oli tegelikult isegi allaminek. See on VAR-i mõistes ka loogiline, kuna VAR mõjutab mängijate käitumist päris oluliselt."

Kaasik: "Arvestades nii neid otse punaseid kaarte, mis anti kui ka oleks pidanud antama, oli see arv 2023. aastal 24 ja 2022. aastal 35."

VAR sekkus õigesti viies punase kaardi olukorras, mida saab omakorda jaotada kaheks:

• 4 juhul muudeti kollane kaart punaseks;
• 1 juhul muudeti punane kaart kollaseks.

25. vooru kohtumises Tammeka-Vaprus sai tartlaste keskkaitsja Eugenio Bracelli 37. minutil vea eest peakohtunikult Kevin Kaivojalt otse punase kaardi. Videokohtunik Joonas Jaanovits suunas aga Kaivoja ekraani juurde ning sealt naastes tühistas peakohtunik punase kaardi, näidates Bracellile kollast kaarti. Juhtunut käsitles "Videokohtuniku"18. episood (alates 2:58):

VAR eksis punaste kaartide määramisel kokku kuuel korral. Neist ühel juhul tuli tal aga õige lõpptulemuse eest tänada peakohtunikku. Vead jagunesid järgneval moel:

• 1 juhul pidas VAR õigeks punast kaarti, aga peakohtunik jäi algsele otsusele kindlaks;
• 4 juhul jäeti punane kaart andmata;
• 1 juhul anti vale punane kaart.

Kaasik: "Huvitav on see, et esimene punase kaardi olukord, kus VAR sekkus või oleks pidanud sekkuma, oli alles 11. voorus. Alguses olid ilmselt kõik selgelt rahulikumad."

23. vooru kohtumises Vaprus-Flora kutsus videokohtunik Grigori Ošomkov 18. minutil peakohtuniku Tanel Üpruse ekraani juurde, et hinnata, kas Vapruse poolkaitsjale Reimo Madissoole määratud kollane kaart tuleks muuta punaseks. Üprus nõustus ja eemaldaski Madissoo, kuid otsus oli vale. Juhtunut käsitles "Videokohtuniku" 17. episood (alates 2:35):

Tohver: "Meid on väga palju materdatud, et me oleme justkui teinud kohutava hooaja. Aga kui vaatame puhtalt numbreid, siis 2022. aastal saime pihta 78% punasetele ja sel aastal väljakul ilma VAR-ita 90%. See ei toeta absoluutselt ka levinud arvamust, et kohtunik jätab teinekord pigem otsuse tegemata lootuses, et VAR teda toetab – vähemalt mitte selles kategoorias."

***

Olukordade arv on kerkinud tõenäoliselt seetõttu, et tänavune Premium liiga hooaeg oli tasavägisem ja mängud pingelisemad. Samas määrati penalteid enne VAR-i sekkumist tänavu väljakul vähem kui mullu.

Tohver: "See on mingis mõttes loogiline. Ütlen omast kogemusest, et varem ma kohati arvasin. Kui oli 80-20 olukord, siis andsin pigem penalti ära. Praegu ma sellises olukorras pigem jätan andmata, sest VAR on olemas. Vale penalti määramine oleks ju alati hullem variant. Aga seal tuleb muidugi tunnetada õiget tasakaalu.

Pärast VAR-i mõistagi protsent tõusis. Ja kui vaatame täpsust olukordade lahendamisel, siis ka see protsent tõusis. Kui aga vaadata detailsemalt penaltiolukordade sisse, siis seal on ka kehvemat statistikat."

VAR-i abiga langetati õige otsus 35 penaltiolukorras, mis jaotusid järgnevalt:

• 27 õigesti määratud penaltit:
• 7 tühistatud penaltit;
• lisaks jäeti 1 penalti kokkuvõttes õigesti määramata, kuna eelnes rikkumine rünnakufaasis.

VAR-ist hoolimata sündis vale otsus aga 19 penaltiolukorras. Nagu ka punaste kaartide puhul, päästis ühe olukorra siiski väljakukohtuniku kindel meel. Eksimused jagunesid nii:

• 1 juhul pidas VAR õigeks penalti määramist, aga peakohtunik jäi endale kindlaks;
• 12 määramata jäetud penaltit;
• 4 tühistamata jäetud penaltit;
• 1 valesti määratud penalti;
• 1 valesti tühistatud penalti.

Valesti määratud penalti sündis 2. vooru kohtumise Tammeka-Kalev 35. minutil, kui pall põrkas Kalevi poolkaitsja Tristan Toomas Teevälja jalast vastu tema enda kätt. VideokohtunikJuri Frischer kutsus peakohtuniku Kristo Külljastineni ekraani juurde ning Tammeka kasuks määrati penalti, mille Kalevi väravavaht Oskari Forsman küll tõrjus. Juhtunut käsitles “Videokohtuniku” 17. episood (alates 4:20):

Valesti tühistati penalti 20. vooru mängu Kalev-Kuressaare 45. minutil. Peakohtunik Juri Frischer määras Marek Kaljumäe käepuute tõttu Kuressaare kasuks penalti, ent käis siis videokohtuniku Tanel Üpruse kutsel ekraani juures ja lõpptulemusena 11 meetri karistuslöök tühistati. Juhtunut käsitles “Videokohtuniku” 14. episood (alates 5:20):

Tohver: "Kuuest kaameranurgast viie puhul jääb mulje, et pall ei lähe vastu kätt – läheb vastu pead ja mööda. Ühest kaamerast on aga näha, et läheb siiski vastu kätt. VAR ei pannud seda tähele, alles pärast saime aru, et tegelikult see oli ikkagi penalti."

***

See ei puuduta küll otseselt VAR-i, kuid ka siin on näha otsuste täpsuse paranemine võrreldes eelmise aastaga. Tohveri sõnul on 90% täpsus Eesti kohtunike seni parim näitaja Premium liigas ning tema hinnangul tuleneb see sellest, et kohtunikud on tänu VAR-ile otsuste langetamisel pisut vabamad. Märkimisväärsel moel on rahulolematuse eest määratud kollaste kaartide arv langenud mulluse 73 pealt koguni 41 peale – põhjuseks eeldatavasti asjaolu, et kohtunikel on VAR-kontrollile viidates võimalik paljud emotsiooni tekitavad olukorrad kiiremini maandada.

***

Õigeid otsuseid tehti väravate lugemisel või mittelugemisel VAR-i abiga 18. Need jaotusid taas järgnevalt:

• 10 väravat tühistati rikkumise tõttu;
• 4 väravat tühistati suluseisu tõttu;
• 4 väravat loeti õigeks suluseisu puudumise tõttu.

Suluseisude statistika osas tuleb mõistagi arvestada, et Premium liigas on kasutusel VAR, millega suluseisujooni ei tõmmata, vaid hinnatakse video abil vaid niisuguseid olukordi, kus suluseis või selle puudumine on ilmselge.

Valeotsuseid kogunes hooaja jooksul 8, neist kahe puhul tuli taas appi endale kindlaks jäänud väljakukohtunik. Olukorrad jaotusid nii:

• 2 värava puhul jäi kohtunik kindlaks enda algsele otsusele, et rikkumist ei olnud;
• 4 värava puhul jäeti rikkumine tuvastamata;
• 1 värava puhul sekkuti rikkumise osas valesti;
• 1 värava puhul jäeti suluseis tuvastamata.

Vale sekkumine rikkumise osas oli mõistagi hooaja jooksul enim pahameelt tekitanud olukord FCI Levadia ja Pärnu Vapruse kohtumises, mille 36. minutil tühistas väljakukohtunik Kevin Kaivoja videokohtuniku Kristo Külljastineni soovitusel käega mängu rikkumisele viidates Levadia kaitsja Heitor dos Santose löödud värava. Tegu oli eksliku otsusega, sest pall tabas Levadia mängija Rasmus Peetsoni kätt, aga kuna tema polnud väravalööja, pidanuks tabamus lugema.

***

Sellel graafikul on kontrollid ja sekkumised ära jaotatud nelja mänguringi kaupa, mis annab aimu hooaja jooksul langetatud otsuste dünaamikast. Kokku oli neid hooaja jooksul 742 ehk ringide kaupa 207, 202, 195 ja 138. Nagu näha, kahanes VAR-kontrollide ja sekkumiste hulk viimases ringis ehk üheksa viimase vooru jooksul märkimisväärselt. Selle tendentsi üheks põhjuseks võib olla videopildi liikumine hooaja lõpuosas parema resolutsiooni ja framerate’i peale.

Kokkuvõttes sekkus või pidanuks VAR sekkuma 91 olukorra puhul. Neist 54 olid penaltiolukorrad, 11 punase kaardi olukorrad ja 26 väravaolukorrad. Mitte ainsalgi korral ei läinud VAR-i abi vaja identiteedi määramiseks ehk õige mängija tuvastamiseks, kuid need ongi Tohveri sõnul väga haruldased juhtumid.

Küll aga märgib ta isikliku kogemuse põhjal, et VAR-ilt on viimases küsimuses võimalik palju abi saada mängu käigus: "See on ainuke asi, mida ma tohin ise VAR-i käest küsida ja seda ka teen. Näiteks uurin, mis numbriga mängija midagi tegi. Mängu haldamise mõttes on see kasulik. Ma sain varem ka abikohtunikult küsida, kes võib-olla nägi mängija numbrit, aga VAR saab olukordi kerida ja kindlalt öelda."

91 olukorrast 58 puhul sekkus VAR õigesti. Sekkumata jäeti 25 korral ning valesid sekkumisi oli ühtekokku 8, kusjuures viimastest poolte puhul päästis olukorra väljakukohtuniku kindlameelsus. "Õigete otsuste arv on kehv, me tahame seda kindlasti paremaks saada," toonitab Tohver. "Neli VAR-otsust olid tõeliselt halvad ja selle numbri peame saama nulli."

***

Keskmiselt lisati lõppenud hooajal VAR-kontrollide tõttu ühele mängule 1 minut ja 40 sekundit. Siinkohal tuleb täpsustada, et VAR-iga mängule lisatud aja arvestamine läheb käima sellest hetkest, mil mänguga ollakse valmis jätkama, kuid kontroll veel kestab.

• 15 mängule kogunes VAR-ist tingitud ajakulu üle 4 minuti.
• Neist 15 mängust kolme puhul oli VAR sekkumisi või kohtunikupoolseid ülevaatusi kaks või rohkem, mis tähendab, et liiga pikad ekraani juures käimised leidsid aset 12 kohtumises (6,7% mängude koguarvust).
• 31 kontrolli võtsid aega rohkem kui 2 minutit (4,2% kontrollide koguarvust).
• Kõige kauem võtsid VAR-kontrollid aega 15. vooru kohtumises Paide-Trans, kus olukordi lahati videokohtuniku abiga kokku koguni 8 minutit ja 40 sekundit.
• Kõige pikemaks veninud kontrollid toimusid 7. voorus Tammeka-Kalju ja Harju-Kalju mängudes, kus ühe olukorra uurimiseks kulus vastavalt seitse ning seitse ja pool minutit.

***

Mida kohtunikud ise tagasisidest arvavad?

Soccernet.ee aastaküsitlusel teenisid kohtunikud tänavu kolm "auhinda" – aasta ämbri kategoorias pälvis esikoha hinnang "VAR oli väga ebastabiilne" ning teise koha sai eelkirjeldatud jäme eksimus Levadia-Vapruse mängus, kus tühistati määrustepärane värav. Samuti märgiti suurima pettumuse kategoorias teisele kohale "VAR-i efekt: tehnoloogiast olenemata kohtunike kehv maine". Kuidas kohtunikud ise selliseid hinnanguid kommenteerivad?

Kaasik: "Eksimuste osas pole ju midagi öelda – see on kõige suurem probleem. Kui me neid ei teeks, siis ei saaks millestki rääkida. Teisena on oluline eksimuste ajastus, sest suurimad prohmakad sattusid hooaja lõppu ja jäid meelde.

Suur pilt on samas see, et jalgpalli ei mängita ju kohtunike pärast ja meie positiivne esitus ongi oodatud tase. Meid ei ülistata ja me ei saa vigu samamoodi andeks nagu on mängijate puhul võimalik. Kui mängija teeb kehva esituse ja sinna otsa suurepärase, siis teda kiidetakse. Tegime oma tõsiste eksimuste järel hooaja lõpetuseks kaks väga head viimast vooru, aga seda võetakse kui normaalsust, mis ei pesnud maha eelmisi vigu."

Tohver: "Vanasti oli nii, et ma tegin väljakul otsuse ja see võis olla vale, aga keegi ei saanud seda teada. Võib-olla tuli analüüsis hiljem midagi välja. Aga nüüd on nii, et kui kohtunik paneb pange, siis ta kutsutakse kohe ekraani juurde ja kõik teavad – jälle ta eksis! See fakt, et sa saad kohe teada, kui kohtunik eksis, tekitabki selle tunde. Samas vaatad numbreid, millest eespool põhjalikult juttu oli, ja tuleb välja, et me eksisime tegelikult varasemast vähem."

Kaasik: "Tehnoloogiaga käibki kaasas see, et nõudmised kasvavad. Kui tulid näiteks peakomplektid, hakati kohe küsima: aga miks see kohtunik seal midagi ei öelnud? Nüüd on VAR ja küsitakse, miks te ikka veel eksite."

Tohver: "Meil ei ole ka sellega probleemi, kriitika on ju okei. Me oleme sellega arvestanud, kui selle ameti valisime. Aga kes tahab ja viitsib süveneda, saab antud statistikast natuke aimu, kuidas asjad on käinud."