Euroopa tippjalgpall on tagasi Viaplays!
UEFA Meistrite liiga, Euroopa liiga ning Konverentsiliiga on suvepausilt lõpuks tagasi. Igal aastal pakuvad need võistlussarjad jalgpallisõpradele põnevaid vastasseise ning pingelisi hetki alagrupimängudest kuni finaalideni välja. Mis on sel hooajal meile põnevat pakkuda?
Eelmistel hooaegadel on tiitlivõitjaks ennustatud erinevaid meeskondi. Nende seas on olnud Hispaania suurklubid, Müncheni Bayern, PSG ning muidugi ka Premier League tipud. Sel korral on olukord natuke muutunud. Udune Albion tõi välja, et tänu Erling Braut Halandi liitumisele, on Manchester Cityst saanud kõige oodatuim Meistrite liiga tiitli võitja. Norra imemees on juba Premier League'is väravavõrgud sahisema pannud ning Manchester City liigutused üleminekuakna viimasel päeval andsid selge signaali, et Pep Guardiola juhendatava meeskonna jaoks oleks kõik peale esikoha pettumus.
Manchesteri suurklubile astuvad vastu mitmed erinevad meeskonnad, kuid esmalt tuleb Guardiola hoolealustel hakkama saada vastastega G-alagrupis. Edasipääsu sõelmängudele noolivad grupis veel Sevilla, Dortmund ning FC Köbenhavn. Favoriidikoorem on ilmselgelt Manchester City õlgadel, kuid kindlasti tasub silma peal hoida just Hispaania ning Saksamaa klubil, kes heitlevad teise koha peale.
Üks finaali sihtivatest klubidest alustab A-alagrupis. Liverpool mängis ka eelmisel hooajal tiitlipeale, kuid Pariisis tuli neil alla vanduda Real Madridile. Inglismaa suurklubi senist hooaja algust vaadates ei saa öelda, et alagrupist edasipääs on lihtne jalutuskäik. Oma võimalusi omavad ka Napoli ning Ajax, kaarte võib üllatusviikide näol segada ka Rangers.
B-grupp on sel hooajal üks tasavägisemaid, kus Madridi Atletico on selgelt suurim klubi. Seda nii nime kui ka edaspääsulootuste mõttes. Teisalt on Porto, Leverkuseni Bayer ning Club Brugge maailma mastaabis suured tegijad ning edasipääsejate ennustamine oleks täna umbes sama "kindel" kui lotos diagonaalid paika saada.
Surmagrupp on seekord ka õnneks olemas. Bayern, Barcelona, Inter ja Viktoria Plzen. Viimane võib osutuda kõrvaltvaatajaks, kuid oleme ennegi näinud, et suurklubide omavahelise võitluse määrab hoopis mõni üllatuskaotus võõrsilt autsaideri vastu. Oleme ausad, kõik kolm klubi, kellega Plzen mängib on seda korduvalt suutnud tõestada.
Pealtnäha puudub D-alagrupis suurklubide sära, kuid jalgpalli ei mängita paberil. Mängivad meeskonnad, mängijad väljakul ning nagu tavaks on saanud, siis ka soengud. Nali naljaks, Eintracht, Tottenham, Sporting ning Marseille alagrupp on tegelikult selle hooaja üks põnevamaid kooslusi, sest sisuliselt on kõigil praeguse seisuga võimalik edasi pääseda. Tottenhami jaoks oleks muidugi sõelmängudest eemale jäämine suurim kaotus, aga seda põnevam see grupp ongi!
Milan ja Chelsea on E-alagrupi vaieldamatud soosikud. Salzburgi ja Zagrebi Dinamo vastu ei tohiks neil suurklubidel erilisi probleeme tekkida. Sama kehtib ka F-alagrupi kohta, kus tiitlikaitsja Real Madrid on endale sisuliselt juba esikoha enne hooaega ära broneerinud. Teise koha peale võib olla natuke rohkem võitlust, kuid ilmselt ei saa lõpuks Celtic ega Donetski Shakthar RB Leipzigi vastu.
H-alagrupist leiame Manchester City tiitliplaanidele vastu olevad PSG ja Juventuse, kellel võiks kindlasti asja olla ka erinevatesse finaalidesse, olgu selleks veerandfinaalid, poolfinaalid või isegi hea õnne korral finaal ise. Benfica ja Maccabi Haifa võivad küll koduväljakul õnnestunud mängu puhul punkte korjata, kuid kui mitte maksimumpunktidega, siis ikkagi lähevad siit edasi Juventus ja PSG.
Missugusele mängijale pilk peale panna?
Nii nagu Ott Järvela ja Kristjan Jaak Kangur juba Uduses Albionis ütlesid, siis Erling Braut Haaland on Manchester City jaoks tõusmas mitte lihtsalt ründajaks, vaid on viinud meeskonna Meistrite liiga tiitli suurimaks favoriidiks. Mis mehega täpsemalt tegu on, saad vaadata Viaplay dokumentaalist "Haaland: The Big Decision".
Vaata UEFA Meistrite liiga kava ning mänge Viaplayst!
Euroopa Liiga
Euroopa liiga puhul on ennustamine või siis vähemalt soosikute kindlaks tegemine mõnevõrra lihtsam kui Meistrite liigas. Põhjus lihtne – lihtsalt tugevate klubide sekka mahuvad ka tippmeeskonnad suurimatest jalgpalliliigadest, kes koduliiga halastamatu konkurentsi tulemusena peavad mängima aste madalamal kui nad sooviksid.
Manchester United, Arsenal Inglismaalt ning Roma ja Lazio Itaaliast on neli suurt nime, mis täidavad vastaste kodustaadionid ka siis, kui kodufännide lootus võidule on üürike.
Inglismaa klubide jaoks on Euroopa liiga kindlasti hea võimalus, mis annab võimaluse endale uueks hooajaks ka Meistrite liiga koht kindlustada. Koduliigas peavad nii Arsenal kui ka Manchester United selle jaoks kõvasti vaeva nägema, kuid edu Euroopa liigas on nende jaoks kindlasti oluline kaart, mida taskust välja tõmmata.
Roma puhul oleks Euroopa Liiga võitmine muinasjutuline jätk Jose Mourinho peatreenerikarjäärile Itaalia klubi eesotsas. Eelmisel hooajal pisteti Konverentsiliiga tiitel taskusse, kui nüüd Euroopa liiga tiitel samuti võetaks, kirjutataks portugallasest peatreeneri ajalooraamatusse järjekordne fenomenaalne peatükk.
Alagruppidesse mahub ka tõsiseid tegijaid Bundesligast, Hispaaniast, Skandinaaviast kui ka Balkanimaadest. Meie jaoks on kõigist eelpool mainitud klubidest olulisem hoopis FC Zürichi käekäik. Eesti jalgpallisõpradele avaneb võimalus kaasa elada Karol Metsa tegemistele Euroopa liigas ning seda A-alagrupis koos Arsenali, PSV ning Bodö/Glimtiga. See tähendab, et Eesti koondislasel on väga head võimalused oma koduklubiga ka alagrupist edasi pääseda ning Eesti jalgpalli lippu ka Euroopa tipptiimide vastu kõrgel hoida.
Missugusele mängijale pilk peale panna?
Oleme nüüd õige pisut subjektiivsed ja ütleme, et selleks meheks on Karol Mets. Miks mitte? Loodame, et koondislane mängib Zürichis põhikoosseisus Arsenali staarid taskusse ning lööb äkki isegi värava? Unistada pole keegi keelanud.
Eelmine hooaeg oli hea näide sellest, et jutud uuest liigast kui "lohutusauhinnast" ja "mõttetust punnitamisest" ei pidanud paika. Muidugi andis asjale vürtsi juurde FC Flora alagruppi jõudmine, kuid vaadates kasvõi poolfinaale ja finaali, siis võidutahe ja vägev võitlus käis alati lõpuminutiteni välja. See rõõm, mida esimene finaalvõit pakkus Jose Mourinhole oli samuti kirjeldamatu. Seega on ootused ja lootused peagi algavale madinale vähemalt sama suured, kui mitte suuremad.
Anderlecht, West Ham, Köln, Villareal, Nice, Fiorentina ja Basel on kõik Euroopa mõistes suured ning kuulsate nimedega klubid. Mitte ainult – Konverentsiliiga mõttes on just need meeskonnad selle hooaja suured soosikud, kelle üks eesmärk on muidugi Euroopa liiga alagrupikoht 2023 algavaks hooajaks. Jah, mõned neist võivad selle koha ka hea õnne korral läbi liiga saavutada, kuid lisavõimalus Konverentsiliiga näol annab palju juurde. Lisaks on see hea võimalus oma koduliiga lippu taas kõrgel hoida. Finaali võitnuna oled sa Euroopa klubisarja võitja nii või naa ning seda ei võta võitjalt keegi ära.
Paide Linnameeskond püüdis kõigest väest, kuid sel korral me Eesti klubisid Euroopa tugevuselt kolmandas sarjas mängimas ei näe. Õnneks on siiski mõned Eesti koondislased, kellele saab korralikult pöialt hoida.
Joonas Tamm on FCSB eest säranud nii kaitses kui ka rünnakul. Vana ründajana tuntud koondise keskkaitse tugitala on oma koduklubi eest võrku sahistanud juba nii kenasti, et patt oleks seda mitte Konverentsiliigas oodata. Anderlechti ja West Hami vast särades võib Tamme karjäär võtta veelgi vägevamad tuurid üles ning see on miski, mida me kahtlemata soovime.
FC Slovacko klubi ei öelnud keskmisele vutisõbrale mõni aeg tagasi suurt midagi, kuid Vlasi Sinjavski liitumine märkis meie jalgpallkaardil antud satsi kenasti ära. Sinjavskil õnnestus Flora eest eurosarja eelringides mängida ning ka Eintrachtile värav lüüa, kuid Konverentsiliiga alagrupp on tema jaoks esmakordne saavutus. Köln, Nice ja Partizan ei ole lihtsad vastased, kuid meie lootus on eelkõige seotud koondislase mänguminutite ja resultatiivsusega. Jääme ootama ning loodame, et Sinjavski teravus vasakul äärel jõuaks platsile ka Euroopa suurte vastu.
Lisaks on meil võimalik kaasa elada lõunanaabritele. Lätist on alagrupis koha sisse võtnud RFS ning Leedust Žalgiris. Ühtpidi ei tahaks, et need klubid paremini esineks kui Flora seda tegi, aga teisalt oleks ju tore, kui mõni Baltikumi klubi meie kandi jalgpalli ka Euroopas esile tõstaks. Leedukate esinemine eelringides annab selleks täitsa lootust ning alagrupiski on neile vastu tulnud mõõdukad satsid – Basel, Pyunik ja Slovan Bratislava. RFSi elu on natuke keerulisem, sest mängida tuleb Fiorentina, Istanbuli Basaksehiriga ning šotlaste Heartsiga. Baltikumi klubide edu tähendab ka seda, et Euroopa tippjalgpall jõuab neutraalsele vutifännile päris lähedale ning kes soovib, siis vast leiab ka pileteid.
Missugusele mängijale pilk peale panna?
Teeme siinkohal erandi ning soovitame kahte meest. Jah, arvasite ära. Joonas Tamm ning Vlasi Sinjavski nõuavad kindlasti meie tähelepanu. Kuidas mängitakse, kas mängitakse, kui palju mängitakse ja kas väravaid ka lüüakse?
Kõik need küsimused saavad vastuse juba Viaplay otseülekannetes!
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta