Euroopast jõudu juurde hankinud Ghana klaarib vanu arveid värske verega
Üle noatera MM-ile pääsenud Ghana sõidab finaalturniirile väga talendika, aga ka väga kogenematu meeskonnaga, kelle õlule on saatus asetanud võlakoorma, mis tuleb tasuda Uruguayle ja Luis Suarezele tosin aastat tagasi juhtunu eest.
- El Maestro jättis Uruguay uuele juhendajale tugeva vundamendi, ent kas sellele tuleb ka maja otsa?
- 20 aastat vägevast peost: oma staari tervenemisele lootev Lõuna-Korea tahab taas suurtele säru teha
- Varieeruva eduga suurturniiridel esinev Portugal tahab legendile ilusa lõppakordi kinkida
2010. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigis oli Ghana tegemas ajalugu, jõudes esimese Aafrika koondisena MM-il poolfinaali lävepakule, kuid 121. minutil tõrjus Suarez väravajoonelt palli käega. Kindla värava ära hoidnud Suarez saadeti punase kaardiga minema, aga Asamoah Gyan eksis penaltipunktil ja nii läks mäng penaltiseeria peale, kus edu saatis lõunaameeriklasi.
Neli aastat hiljem Brasiilias püüdis Ghana pealkirju rohkem seoses maksmata boonuste ja streikivate mängijatega, jäädes alagruppi püsima, ning 2018. aasta turniiri vaatasid nad üldse kodust. Nüüd on Mustad Tähed aga tagasi ning fortuuna tahtel lähevad nad alagrupiturniiri viimases voorus vastamisi just Uruguayga.
H-alagruppi kuuluvad veel Portugal ja Lõuna-Korea, kelle vastu tuleb ühtteist tasku pista, et viimaseks vooruks pinge säiliks. Vastased ei ole aga lihtsad ning Ghana hiljutine käekäik ei tekita just kuigi palju optimismi, FIFA tabeli järgi on nad alles maailma 61. vutiriik ehk kogu turniiri nõrgim meeskond.
Küsimärgid hõljuvad nende kohal seda enam, et aasta alguses treeneriks palgatud Otto Addo on ametis osalise koormusega ning pole kunagi varem peatreenerina töötanud. Samal ajal täiendavad Ghana koosseisu mitu Euroopas sirgunud jalgpallurit, kes on viimasel hetkel enda ridadesse tõmmatud.
Täiendused Inglismaalt ja Baskimaalt
Ghana lõplikust MM-koosseisust leiame viis viimase hetke täiendust, kusjuures mitu sel aastal Ghana lipu alla toodud mängijat (endised Saksamaa noortekoondislased Ransford-Yeboah Königsdörffer ja Stephan Ambrosius) jäid lõplikust valikust veel välja.
Juba märtsis debüteeris Ghana särgis endine Belgia koondislane, tänaseks 34-aastane Club Brugge äärekaitsja Denis Odoi. Inglismaal sündinud Bristoli ründaja Antoine Semenyo (22) debüteeris juunis. Inglismaa noortekoondiseid esindanud Brightoni äärekaitsja Tariq Lamptey (22) debüteeris septembris, nagu ka Hispaania A-koondise eest ühe mängu kirja saanud Bilbao Athleticu ründaja Inaki Williams (28).
Ghana producing yet another set of brothers at the World Cup each playing for a different country.
Inaki Kweku Williams 🇬🇭 x Nico Kofi Williams 🇪🇸 pic.twitter.com/nGDn7hVnbD — Saddick Adams (@SaddickAdams) November 14, 2022
Lisaks otsustas Southamptoni keskkaitsja Mohammed Salisu (23) lõpuks koondisekutse vastu võtta ning debüteeris samuti septembris.
Nii on meeskond saanud lühikese ajaga uue näo ning enamus uutest meestest on ka põhikoosseisu piirimail. Suurimat mõju oodatakse Lamptey’lt, kes on Brightoni paremkaitses muljet avaldanud, ning Williamsilt, kelle mitmekülgse ründemängu toel loodetakse lahendust väravapõuale. Ghanal ei ole ründavatest talentidest puudust, kuid tasemel tipuründajat igatseti Asamoah Gyani lõpetamise järel küll.
Ghana ei saanud endale siiski mitte kõiki mängijaid, keda nad soovisid. Spekuleeritud on ka Londoni Chelsea ründaja Callum Hudson-Odoi ja Arsenali ründaja Eddie Nketiahi liitumise üle, kuid nemad jätkavad esialgu Inglismaa lipu all.
Üle kivide ja kändude
Tormilised ajad on saatnud Ghanat ka jalgpalliväljaku peal. MM-valiksarja alustati mullu septembris kohaliku mehe Charles Kwablan Akonnori käe all, kuid pärast võitu ja kaotust asendati ta serblase Milovan Rajevaciga, kes juhendas meeskonda ka mälestusväärsel 2010. aasta MM-il.
Rajevaci käe all lõpetati valikgrupp kolme võidu ja viigiga, mis tagas neile ülinapilt Lõuna-Aafrika Vabariigi ees esikoha, kusjuures viigilahutajaks sai löödud väravate hulk. See tagas koha otsustavasse play-off’i, kuid Rajevac nii kaua vastu ei pidanud, sest vahele jäi ebaõnnestunud Aafrika Rahvaste Karikas, mille järel asendati serblane praeguse lootsiga.
Jaanuaris esialgu kohusetäitjaks määratud Otto Addo jaoks oli tegemist üleüldse esimese kogemusega peatreenerina, kusjuures esimese asjana ootasid ees üliolulised sõelmängud Nigeeriaga, keda peeti selles paaris suureks soosikuks. Ometi õnnestus Ghanal kodus 0:0 viik teha ning Thomas Partey värava järel hoiti võõrsil 1:1 viigist kinni, mis tagas neile MM-pileti tänu võõrsilväravale.
Nii jõudis Ghana MM-ile hoolimata sellest, et nad suutsid võita kaheksast valikmängust vaid neli ning lõid kokku vaid kaheksa väravat. Samuti põruti Aafrika Rahvuste Karikal, jäädes otsustavas grupimängus alla Komoori saartele, ning head minekut pole näidatud ka sõprusmängudes. Seega pole imestada, et nende võimalusi MM-il tegusid teha kuigi kõrgelt ei hinnata.
Uued mehed toovad konkurentsi
Samas leidub noores meeskonnas kõvasti talenti ning Ghana koondise kõrvalt ka Dortmundi Borussia talentidega töötav peatreener peaks teadma, kuidas parimad mehed välja valida. Kui õnnestub nad kiiresti ühtseks löögirusikaks vormida, siis võiks juba rääkida ka edasipääsulootustest. Oma potentsiaali tõestati eilses maavõistluses, kus alistati 2:0 Šveits.
Otto Addo thrilled to see our players give everything in Switzerland friendly - Every word from the boss ⤵️https://t.co/EpZtCdSf5T — 🇬🇭 Black Stars (@GhanaBlackstars) November 18, 2022
Addo rivistab meeskonna ilmselt üles 4-2-3-1 asetuses. Üks suurimaid murekohti on väravavahi positsioon, sest esimene valik Jojo Wollacott on vigastusega väljas, nagu ka tema võimalik asendaja Richard Ofori. Nii jääb kogenuimaks väravavahiks 25-aastane St. Galleni mees Lawrence Ati-Zigi, kellele kuuluvad nüüd ka esikindad.
Keskkaitses alustavad ilmselt Daniel Amartey (27, Leicester) ja Alexander Djiku (28, Strasbourg), kuigi Salisu lisandumine lisab neile tugeva konkurendi. Uued täiendused Odoi ja Lamptey konkureerivad paremkaitsja kohale, samas kui vasakul on kindel mees omaaegne Ragnar Klavani meeskonnakaaslane Baba Rahman (28, Reading).
Keskväljal aitab kontrolli hoida Arsenali poolkaitsja Thomas Partey (29) ning ründeohtu pakub Mohammed Kudus (22, Ajax). Kogemusi ja liidriomadusi pakuvad vennad Andre Ayew (32, Al-Sadd) ja Jordan Ayew (31, Crystal Palace), kes on ühtlasi ainsad mehed nimekirjas, kel turjal rohkem kui 50 koondisemängu, ning tipuründes peaks olema kindel alustaja Williams.
Viimase ülejääva koha algkoosseisus võib täita Kamaldeen Sulemana (20, Rennes). Ründavatest poolkaitsjatest puudust ei ole ja pigem võib tekkida vajadus kaitsvate omadustega mängijate järele, et kogenud Portugali ja Uruguay vastu saada.
OFFICIAL: Ghana have named their 26-man squad for the 2022 World Cup. 🇬🇭 pic.twitter.com/DPhW0p3XcH — Squawka (@Squawka) November 14, 2022
Meeskonna staar – Thomas Partey
Inglismaa kõrgliiga liiderklubi põhimees on kaitsva keskväljamehena tipptasemel, aga koondisesärgis on ta täitnud keskväljal ka ründavamaid rolle ning tema arvel on 40 koondisemänguga koguni 13 väravat. Partey esimeseks mureks on praeguses koosseisus siiski väljaku südamikus kontrolli ja tasakaalu saavutamine, et meeskonna ründetalendid saaksid ennast näidata.
Igal juhul käib Ghana mäng paljuski läbi tema ning kahtlemata on ta meeskonna jaoks kõige olulisem mängija platsil. Paraku on viimastel aastatel Partey tervislik seisund muret valmistanud ning Ghana peab lootma, et MM-il püsib ta tervena.
Silm peale – Mohammed Kudus
22-aastane Ajaxi talent proovis suvel läbi suruda üleminekut Inglismaa kõrgliigasse, aga jäi siiski paika ning lõi sügisel eriti eredalt särama, lüües Meistrite liigas neli väravat ja Hollandi liigas veel viis. Väravahoo jätkumine MM-il võiks talle kosilasi juurde tuua ja miks mitte juba jaanuaris ülemineku teoks teha.
Varasemalt on Kudust hinnatud eelkõige mängujuhina, aga koduklubis on teda sel hooajal kasutatud ründavas rollis ja väravad annavad tunnistust, et tal jagub ka seal potentsiaali. Ta võib edukalt tegutseda nii keskväljal, ründaja all kui ka valeüheksana.
Suurim mure – meeskondlik tervik
Nagu juba kirjeldatud, siis erinevatel põhjustel on Ghana MM-koondis üks turniiri kogenematumaid ja samal ajal ka vähe kokkumänginud. Paljude mängijate debüüdid jäävad alles sellesse aastasse ning ühtekokku on rivistuses koguni 11 mängijat, kel on kirjas vähem kui viis koondisemängu.
Peatreenerit ootab keeruline väljakutse sulatada ühtseks tervikuks oma noored talendid, uued täiendused ning ka veteranid, kelle kohad algkoosseisus on ühtäkki ohtu sattunud. Kontrollmängudes on Addo omajagu katsetanud ning keeruline on ette ennustada, kuidas täpselt ründavamad mängijad väljakule üles rivistatakse.
Treener – Otto Addo
Saksamaal sündinud ja jalgpalluriks sirgunud endine Ghana koondise ründav poolkaitsja leiab end esmakordselt peatreeneri rollist. Saksamaal ja Taanis on ta töötanud klubide juures abistavas rollis ning ka koondise juurde kaasati ta esmalt mullu septembris Milovan Rajevaci abimehena.
Pärast serblase vallandamist usaldati aga tüür Addo kätte ning pärast MM-pileti lunastamist sõlmiti temaga püsiv leping 2023. aasta detsembrini. Siiski ei ole ta asetanud kõiki oma õunu ühte korvi, jätkates samal ajal ka tööd Dortmundi talenditreenerina, mis teeb temast ainsa osalise töökohaga peatreeneri MM-il.
Siim Pulst: "Ghana nooruslik koosseis peaks olema võimeline hammustama Portugali ja Uruguay vananevaid tähti, kuid vaevalt suudavad nad oma potentsiaali nii kiiresti realiseerida. Usutavasti jääb kogemus ikkagi peale ning Ghana turniir lõppeb varakult."
Mängud alagrupis:
N, 24. novembril kell 18.00 vs Portugal (Doha)
E, 28. novembril kell 15.00 vs Lõuna-Korea (Al-Rayyan)
R, 2. detsembril kell 17.00 vs Uruguay (Al Wakrah)
Kinnitatud koosseis:
Väravavahid: Lawrence Ati-Zigi (St. Gallen), Ibrahim Danlad (Asante Kotoko), Abdul Manaf Nurudeen (Eupen).
Kaitsjad: Daniel Amartey (Leicester City), Abdul-Rahman Baba (Reading), Alexander Djiku (Strasbourg), Joseph Aidoo (Celta Vigo), Gideon Mensah (Auxerre), Denis Odoi (Club Brugge), Tariq Lamptey (Brighton & Hove), Alidu Seidu (Clermont), Mohammed Salisu (Southampton).
Poolkaitsjad: Mohammed Kudus (Amsterdami Ajax), Thomas Partey (Arsenal), Andre Ayew (Al-Sadd), Elisha Owusu (KAA Gent), Daniel-Kofi Kyereh (Freiburg), Daniel Afriyie (Hearts of Oak), Salis Abdul Samed (RC Lens).
Ründajad: Antoine Semenyo (Bristol City), Abdul Fatawu Issahaku (Lissaboni Sporting), Jordan Ayew (Crystal Palace), Kamaldeen Sulemana (Rennes), Osman Bukari (Crvena zvezda), Inaki Williams (Athletic Bilbao), Kamal Sowah (Club Brugge).
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta